ÕIGED DOKUMENDID: Leo Kooser on väga tänulik Võru maavalitsuse ametnikule, kes lõpetas segaduse isikukoodiga. (Aldo Luud)

"Teile on antud uus isikukood," rabasid passilaua töötajad aeguvaid dokumente vahetama läinud Viljandimaa talupidajat Leo Kooserit. Uut ID-kaarti ta vastu ei võtnud, sest vanades dokumentides tehtud apsaka oli ta enda teada Eesti riigiga juba selgeks rääkinud.

"Tulin sealt dokumentideta ära, sest mulle ei mahtunud pähe, kuidas saab riik otsustada minu sünnipäeva üle?" meenutab Leo ärritavaid hetki Viljandi passilauas tänavu veebruaris.

"Minu sünnipäev on 19. augustil, mitte 24. augustil, seda olen ma eluaeg teadnud ja seda ütles mulle mu ema."

Kui Leo isikukoodi vahetusega ei nõustunud, soovitati pöörduda kohtusse. See oli tema arvates täielik solvang, sest segaduse oma sünnipäevaga oli ta Eesti riigiga juba 1994. aastal korda ajanud. Ägedaks paisunud mõttevahetuses jäi Leol kuulmata, mida isikukoodi vahetus enesega kaasa toob. Esimene mõte on ju, et kõik ametlikud dokumendid ja andmed lähevad vahetusse. Kõik need üleelamised päädisid viimaks närvivapustusega ja kiirabi viis Leo haiglasse. Et jama ikka täielik oleks ja Leo mingil juhul ei unustaks, millest kõik algas, siis haigladokumentides oli talle omistatud riigi uuendatud isikukood.

Setu värk

Miks algsed ja praegused dokumendid kokku ei kõlksu, oskab Leo väga hästi seletada. Vanasti sünnitasid naised kodus ja vanakesed kustusid samuti kodus. Et riigil oleks siiski teada, mis kodanikega toimub, tuli sünnid-surmad vallamajas nädala jooksul kirja panna. Kes hilines, sellele väänati trahv kaela.

"Mina olen sündinud 19. augustil, setude paasapäeval," teab Leo täpselt.

"Ema on alati rääkinud, et ta ei saanud kirikusse paasapüha jumalateenistusele minna, sest ta parasjagu sünnitas. Paasapüha on aga alati 19. augustil, mingit eksimist siin olla ei saa."

Eks Leo sünnikohas Setumaal kulus aega titevarvaste leotamisele ning ta isa jõudis vallamajja alles 30. augustiks. Trahvi ei tahtnud ta maksta, nii ütles ta poja sündimise ajaks 24. augusti – mahtus täpselt nädala sisse. Kogu selle loo rääkis ta ametnikele ära ka 1994, kui käis esimesi Eesti dokumente ajamas. Ka ema, kes tollal veel elas, jutustas poja sündimise loo ametnikele ära. Nii saigi Leo Kesk-Eesti statistikabüroost (rahvastikuregistri eelkäija) tõendi, mis määras talle isikukoodi 19. augusti järgi.

Kuuno lugu sarnaneb eelmisega, ainult et see juhtus juba 2014. Ka tema sai Põlvas ID-kaarti vahetades teada, et tema sünnipäevaks sai varasema 2. mai asemel 3. mai. "Käisime Põlva maavalitsuses paberitest järge ajamas," meenutab Kuuno.

"Helistati Tartumaale, minu sünnivalda, igal pool oli minu sünnipäevaks 3. mai. Ma ei saanudki täpselt teada, kus see viga oli, ega ma eraldi ei uurinud ka. Arvatavasti oli vallas juba mitukümmend aastat tagasi mingi näpuviga tehtud."

Alguses ei võtnud Kuunogi uusi dokumente vastu, kuid elulised sekeldused panid meelt muutma. "Perearst ei leidnud enam minu haiguslugu," räägib Kuuno.

"Õnn oli, et oli tuttav inimene, otsis pikapeale välja. Rohtusid ei saanud kätte, sest digiretsept ei töötanud."

"Nüüd pean sünnipäeva, nagu jumal juhatab," muigab Kuuno.

"Ühe sünnipäeva asemel on kaks."

Siseministeeriumist laekunud seletuse järgi muudab riik isikukoodi siis, kui sünniaeg sünnidokumendil on erinev registrisse kantud sünniajast. Edasi kontrollitakse sünniakti mõlemat eksemplari, võimalusel meditsiinidokumente ja kõiki perekonnaseisudokumente. Kui ebatäpsused on leitud 2013. või hiljem, siis sellest teavitab politsei- ja piirivalveamet kohe. Varasemate täpsustuste puhul oodati hetkeni, mil inimene tuleb dokumente uuendama. Sellesse enne 2013. aastat tekkinud ootenimekirja sattusid nii Kuuno kui ka Leo. "Iga juhtum koosneb mitmest dokumendist, mille alusel perekonnaseisuametnik teeb otsuse," ei oska Rammus üheselt seletada, miks Leo 1994. aastast pärit tõendit arvesse ei võetud.

"Teadmata konkreetse juhtumi ülejäänud dokumente, saab ainult eeldada, et teised dokumendid olid olulisema kaaluga."

Leo päästis kitsikusest Rita Raudsik Võru maavalitsusest, kes pani kirja ametliku otsuse perekonnaseisuandmete parandamise kohta – seni kasutatud sünnipäev jäi riigi jaoks kehtima ja isikukood muutmata. Viljandimaa mees on talle selle eest südamest tänulik. Segadusi sünnipäevadega jõuab aeg-ajalt ikka Raudsiku töölauale, kusjuures iga juhtum on erinev. Palju neid ei ole, aga oma kogemuse järgi pakub ta, et Eesti peale tuleb neid aastas mõnikümmend ära.

Appi, minu isikukoodi muudeti!

Siseministeeriumi selgituste kohaselt ei pea inimene, kellel on isikukood muutunud, ise asju ajama. Enamik riigiasutusi kasutab rahvastikuregistri andmeid ning tänapäevased registrid viivad muutused automaatselt sisse. Isegi kui kuskil ametlikus registris on muudatus tegemata, siis esitatud dokumendi alusel saab asutus kontrollida muutunud andmeid rahvastikuregistrist ja parandused sisse viia.

Riiklikes asutustes, mis kasutavad täiendusi automaatselt sisse viivaid registreid, ei tohiks muudetud isikukoodiga inimestel tekkida ühtki kes-teie-üldse–olete-momenti.

Jaga artiklit

38 kommentaari

K
Kustutatud kommentaar  /   18:42, 17. juuli 2017
Kommentaar saadeti bedereerimisele.
O
Oli kord ..  /   18:40, 17. juuli 2017
mul vana sõber. Temaga juhtus nii, et Saksa okupatsiooni ajal taheti tema aastakäigu poisse saksa sõjaväkke võtta. Idarinne jahvatas saksa diviise nagu põhku. Isa tappis siis sea ja viis liha tolleaegsesse vallamajja ja polizeisse. Poiss kirjutatigi valla paberites aasta nooremaks ja sõjaväkke ei viidud. Mees pidaski juubeleid kahel aastal järjest. Esimisel aastal siis pere ja sõpradega - järgmisel aastal ametlikult töökollektiivis. Tore mees oli.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis