(Tiina Kõrtsini)

Õhtuleht: Kas ministritele ja kantslerile jääb töö tegemiseks isiklik kabinet, kui ülejäänud sotsiaalministeeriumi töötajad asuvad superministeeriumis tööle tegevuspõhistel tööpindadel, kus ühelgi töötajal pole vaid talle töö tegemiseks ettenähtud töölauda?

Nele Gerberson, sotsiaalministeeriumi kantsleri nõunik: Tegevuspõhine kontor pakub töötajatele paindlikku töökeskkonda, et võimaldada erinevaid viise töötamiseks. Töötaja ei pea enam olema seotud ühe kindla töökohaga ning saab oma töökohta valida sõltuvalt tehtava töö iseloomust. Ühishoones on sotsiaalministeeriumi korrustel kohad, mis toetavad meeskonnatöö tegemist, telefoniboksid privaatsust nõudvate kõnede tegemiseks, koosolekuruumid nii väiksemate kui ka suuremate seltskondade kohtumiseks. On ka vaiksed ruumid süvenemist nõudva töö tegemiseks. Spontaansete arutelude tarvis on avatud alal püstiseismise-koosoleku lauad, kus saab soovi korral ka seistes tööd teha. Samuti on istumisalad, mida saab kasutada nii lühiajalisteks aruteludeks kolleegidega kui ka mahukamate materjalide lugemiseks.

Kuna ministrite ning kantsleri päevast moodustavad suure osa kohtumised ning arutelud, siis nendel on oma kabinetid koos väiksema nõupidamistelauaga, kus on võimalik kohtuda külalistega või pidada väiksemaid majasiseseid arutelusid.

Praegu on valdav osa sotsiaalministeeriumi töötajatest jagatud kahe kuni nelja inimesega kabinettidesse. Inimestel on küll isiklik töökoht, kuid üheks teravamaks probleemiks on sellistes kabinettides keskendumine, kuna väiksemate arutelukohtade puudumise tõttu peetakse tihti arutelusid kabinettides. Hulk laudu seisab kaua tühjana, kuna inimene on kas koosolekul või majast väljas kohtumisel. Samuti puuduvad praeguses töökeskkonnas võimalused väikestes gruppides töötamiseks, sest koosolekuruumid on suurte nõupidamiste tarbeks mõeldud, aga enamik koosolekuid peetakse kahe kuni nelja inimesega.

Tegevuspõhise kontori disainimisel on arvestatud töötajate vajadusega eriilmeliste töökohtade järele. Sotsiaalministeeriumi uues kontoris puuduvad töötajatel küll isiklikud kabinetid ja töökohad, kuid igal töötajal on oma „kodukorrus“. See tagab, et omavahel rohkem koostööd tegevad töötajad töötavad lähestikku ning inimene ei pea hommikul mitme korruse vahel endale töökohta otsima hakkama. Kodukorrusel on töötajal ka lokker isiklike asjade ja lukustamist vajavate töövahendite hoidmiseks.

Jaga artiklit

9 kommentaari

J
jj  /   07:27, 22. juuli 2017
küsimus on, kas ministrreid ei võiks olla vähemalt poole rohkem. Kust tulevad ministrid? Eks ikka bakalaureusekoolidest . Alguses ministri, mõne kantseleii nõunikuks( tentsikuks), siis järgmise juurde, meedias näonäitamine, valimisnimekirja panemine . Ja nii see riigijuht tekib. Kui tekivad pribleemid, kogunevad ministrid ja mängivad seda ringmängu, kus igaüks haarab omale tooli, mis momendil vaba. Kui ministreid oleks rohkem ,, siis oleks "pink pikem", valik suurem. Kõik on ju võimelised juhtima igat ministeeriumi, riigi juhtimine käpas.
-
---  /   07:06, 18. juuli 2017
Kui kabineti uks on kinni, tekib kahtlus, kas seal ikka tegeldakse tööga. Hoopis mõnusam päeva veeta eraldisisustatud nurgakestes. Igat koos istuvat paari või seltskonda eemalt vaadates on kindel, et käib tõsine arutelu teemadel, milleks nad tööle võetud on. Tunnike ühes nurgas, tunnike teises, nii on ka liikumisvajadus paigas.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis