53
fotot

 PURJEKA KAPTEN: „Miks peavad väikelaevade omanikud kinni maksma kiirlaevade kasumi?“

Lennusadam, merepäevad, rahvas kaiserval. Äkki algab meeletu kohin ja merelt voogab sadamasse hiidlainete rida, mis murdub tõelise tsunamina üle suurtükkide rivi. Inimesed põgenevad.

Mees, kes istus hetk tagasi oma pisitütrega slipitee juures rannakivil, haarab lapse kaenlasse ja näitab väledaid jalgu. Lainevall lõikab betoonkaisse, nagu võimas veekahur ja paugutab ridamisi edasi -  kui teiste kiirlaevade laineread piirduvad kolme-nelja tugeva lainega, siis praegune möll kestab üle kolme korra kauem. Osa laineid murdub Patarei vangla ees, paisates pritsmepilvi teise korruse kõrgusele.

Sellist vaatepilti näeb Tallinnas praegu kolmel korral päevas, siis kui saabub kiirkatamaraan HSC Express kaubamärgiga Viking FSTR. Laev ise on juba ammu sadamaväravast sees, kui minitsunami randa jõuab. Samal moel jõuab aluse võimsatest jettidest pärit lainevall juba varem Pikakari ja Viimsi ning Pirita randadesse.

Paat pidi uppuma

Nädal varem – möödunud neljapäeval – oleks üks väikelaevnik peaaegu oma kaatrist ilma jäänud. Lennusadama kapten Lauri Väinsalu kirjeldab, kuidas mootoririkke tõttu edasisõidust loobunud kaatri omanik oli kinnitanud oma laevukese slipi juurde sadama väliskai külge. Mees, kes kohalike olusid ei teadnud ning ohtu ei aimanud, oli ise läinud tooma autot ja käru, et paat välja võtta.

„Vikingi laine tuli, rebis puruks kaatri kinnitusotsad ja viis paadi Patarei vangla alla,“ kirjeldab Väinsalu. „Õnneks jõudis meie sadamavaht oma kaatrisse hüpata ja järgi minna. Tal õnnestus koos abilistega paat enne Patarei randa jõudmist kätte saada ja slepis ära tuua, muidu oleks see võinud selle minitsunamiga kividesse minna ja uppuda. Paat pääses vaid väikeste vigastustega.“

See pole esimene kord, kui Vikingi laine kinnitusotsi rebestab. Väinsalu sõnul on sadamas seisjate kulud kasvanud, ka sadamal endal on tulnud asendada lõhutud inventari. Sama kinnitab kõrvalasuva Noblessneri sadama korraldaja Nikita Fedonkin. „Kiirlaevalained lõhuvad nii ujuvkaisid kui ka sadamas olevad jahte ja kaatreid,“ räägib Fedonkin. „Eriti hulluks on asi läinud just pärast Viking FSTRi liinile tulekut - selle kõrval on näiteks LindaLine tekitatud laine tühiasi.“

Fedonkini sõnul oleks olukorda lihtne muuta, kui laevad saabudes Tallinna lahel kiirust veidi vähendaksid. Väljumisel lainega probleeme pole.

Lisaks eraalustele kannatab Lennusadamas alalise lainemöllu tulemusena ka meremuuseumi ajalooliste laevade kollektsioon, millest mitmed, alustades jäämurdjast Suur Tõll on ju vees. Sadamakapten Väinsalu küsib, kas Viking Line emafirma Ahvenamaal üldse teab, mis siinpool lahte toimub. „Äkki peaks otse nende poole pöörduma?“

Väikelaevnikud maksavad kulud

Purjelaeva Runbjarn kapten Pekka ütleb, et laevaomanikud peavad kiirlaevade kasumi sisuliselt omast taskust välja maksma. „Me oleme pidanud ostma spetsiaalselt kinnitusvahendid ja vendrid, mis seda lainet vastu peaksid, sest tavalistega ei saa enam hakkama,“ selgitab Pekka. „Ja just selle Vikingi laeva pärast on meie kulud eriti suured, sest selle lainega kuluvad ikka kõik asjad kiiremini läbi.“

Lisaks otsesele rahalisele kahjule peab väikese reisilaeva juht arvestama Vikingi ja teiste kiirlaevade ohuga pidevalt ka merel olles. „Silmad peavad olema ees ja taga, et hoiatada oma reisijaid, kuna kõvasti kinni hoida, vaadata, et neil söögid-joogid näkku ei lendaks,“ kirjeldab kapten. „Oma teekonna pean planeerima nii, et ei satuks küljega sellesse lainesse, vahel veerand tundi ootama, kuni oht möödas.“  Ja sama peavad tegema kõik väiksemad Tallinna lahel liikujad.

Pekka sõnul on arusaadav, et suurtel laevafirmadel on omad huvid, palju reisijaid, graafikud ja äriplaanid, kuid ülekohtune on teha seda väiksemate arvel.

„Kuidas Soome poolel saadakse kiiruseid piirates kõigi huvisid arvesse võtta?“ küsib Pekka. „Meie president, kes seisab isegi magusamaksu puhul võrdse kohtlemise eest, võiks siin silma peal hoida. Ka meie oleme ettevõtjad ja näeme palju vaeva.“

Reisilaeva Katharina kapten Herkki Haldre sõnul oleks aeg Eestil tsiviliseeritud riigi kombel Tallinna lahel kiiruspiirangud kehtestada. Soome poolel algavad need Harmaja majakasaare juurest, kus laevad ei või sõita kiiremini kui 16 sõlme.

Haldre sõnul pole tema aluse jaoks vahet, milline kiirlaev Tallinna lahel parasjagu lammutab  - kõik nad tekitavad parasjagu peavalu ja kulusid ning piirang peaks olema kõigile üks.

Mereteadlane Tarmo Soomere usub, et mõistlik lahendus pole enam kaugel – tema on käinud HSC Expressi laineid vaatamas ka Tallinna-lähedastes randades ja nendib, et need on ujujatele ohtlikud. „Kui see laine tuleb ootamatult, murrab ta rannal murdudes maha ka täismehe, rääkimata lapsest,“ sõnab Soomere. „Aastaid pole nii võimsat lainet olnud ja seetõttu ei pruugi inimesed ohtu teadvustada.“

Ligi kümmekond aastat pole siinsetes vetes olnud ühtegi kiirkatamaraani ja lainet tekitasid vaid Tallinki suured ühekerelised kiirlaevad. Haldre sõnul oli tema alusele ebamugavaim Tallinki Superstari laine, kuid õnneks müüdi see laev mullu Itaaliasse.

HSC Express on liinil alates selles kevadest, kuid Pekka sõnul poleks ime, kui praegune odav kütusehind toob siia teisigi konkurente. „Kui tuleb mõni veel hullem laev ja siis veel hullem, kus on siis piir, kui midagi ette ei võeta?“

Soome lahe Vormel-1

Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko kutsub ajakirjaniku kaasa teekonnale Helsingisse ja tagasi. Läheme pärastlõunasele reisile. Laev on rahvast ja autosid puupüsti täis nagu Tallinna kilude karp, kuid meie suundume kaptenisilda, mille suurtest panoraamakendest vaatab vastu lõputu avarus. Laeva muusikakeskus kostab ka siia, andes mõnusa helitausta, laevajuhid istuvad mõnusates Recaro ralliistmetes. Kõik käib kiiresti, otsad lahti ja minek. Laeva kapten Ahti Hõim on kaipoolses sillatiivas ja tema näpud liigutavad vilunult imepisikesi kange. Alus liigub sujuvalt ja tasaselt Vanasadama väravast välja. Ees on lage meri mõne purjekaga. Nii Hõim kui sel reisil vanemtüürimehena sõitev Lauri Vesik on suurte kogemustega kiirlaevajuhid. Olnud varem Eestis katamaraanide roolis, aga sõitnud sarnaste alusega ka Hispaanias ja isegi Omaanis sõitnud.

Väike vannipart arvutikonsooli küljes nõksatab ainult korra, kui kapten Hõim alusele täiskäigu annab. Vannipartide armee on laeva jäänud aluse Gotlandil asuva omaniku eelmise liini reklaaminäona. Neid kingiti suveniirina ja laevas olla neid varuks veel praegugi. HSC Expressi libiseb nii sujuvalt üle vee, et näib arusaamatu, kuidas selline laev võiks üldse mingit energiast tulvil ja tugevat järellainetust tekitada. Selja taha vaadates on näha, et kahe jetipaari tekitatud lained põrkuvad isegi aluse enda kerelt kõrgete koskedena õhku. Järsku katab kogu mere tugev udu, isegi meie laeva nina on vaevu näha. Nüüd sõidab alus edasi juba kahe võimsa radari abiga, millega tuvastame kursile jäävaid jahte ja teisi aluseid. Vahepeal peab kapten loobuma ka autopiloodist ning tüürimehe sõrmed veeretavad takistustest ümberpõikamisel väikest – umbes viiesentimeetrise läbimõõduga käsirooli. „Buuuuuuu!“ karjub laeva udupasun.

Soome Harmaja majaka juurde jõudes aeglustame käiku. See on koht, kust seni 30 sõlmega (55 km/h) lennanud laev peab võtma kiiruse maha 16 sõlme (30 km/h) peale. Borodenko sõnul tingib piirangud Soome saarestiku erisus – seal on märksa kitsam, kui Tallinna lahes, saarte kaldad aga järsud ja palju on pisikesi sadamaid. Samuti on palju väikeste reisilaevade- ja paadiliiklust.

Hõimu sõnul ei sõltu kõik vaid ühe laeva tegevustest ning kohta pole sellisel ettekujutusel, et eri firmade laevamehed oleks omavahel konkurendid. „Iga liigutus sadamas on kooskõlas teiste alustega, kes jõuab enne meie tulekut väljuda, kelle tankurlaev lahkuda,“ kirjeldab kapten. „Kui hilineme kolm minutit, lööme segi juba ka teiste reisilaevade graafikud, sest sadamates on kõik tegevused lihvitud äärmiselt täpseks. Meil on kuus reisi ja kuus erinevat stsenaariumit, mida peame koostöös teiste alustega täitma.“

Borodenko võrdleb HSC Expressi Vormel-1 autoga. Austraalias ehitatud ning omal ajal Atlandi ületamise rekordi teinud ja Sinise Lindi võitnud alus on ka Soome lahel mõttekas üksnes siis, kui saab tagada inimestele kiire ülesõidu. Kogu see suvine turistidest tulvil sõitjatemass salongis on valinud selle laeva just kiiruse pärast. Naised lastega, vanurid, noored, - kõik kibelevad kiiresti liikuma ega taha veeta oma aega aeglasemates ujuvates kaubamajades. Palju sõidab laevaga meie oma kalevipoegi, kes Soomes ja kaugemal tööl käivad. Koos väljumise ja sisenemisega kestab reis 1 und ja 45 minutit, reaalsuses käib kõik isegi kiiremini. Reaalset sõiduaega on ehk poolteist tundi.

„Kui HSC Express peaks oma kiirusest loobuma, lahkuksid ilmselt ka selle liini reisijad ja liin tuleks sulgeda,“ arutleb Borodenko. „Samas on meil väga palju reisijad ja see näitab, et inimestel on vajadus sellise liini järgi.“ Tema sõnul on Vikingi emafirma Eesti ajakirjanduses avaldatud muredega kursis ja püütakse leida lahendust.

Helsingis peatumine ongi nagu vormeli boksipeatus. Samal ajal, kui laevalt antakse kaile kinnitusotsad, antakse kailt laeva kütusevoolik ja madrused ühendavad ka mageveekraanid. Tankimise aega loetaksegi täpselt minutitega, samamoodi juhendab vanemtüürimees Vesik autode peale- ja mahasõitu, mis toimub sellel alusel korraga. Ja samal ajal vahetuvad ka jalgsireisijad. Vaevu jõuame autotekilt tagasi, kui laev juba Tallinna suundub. Tagasiteel on kapteniks Vesik, tüürimees aga Tõnis Toodu, Hõim jääb Soome järgmiseks pikaks tööpäevaks välja puhkama.

Tagasiteel ilmub välja päike, nüüd näeme viimaks ka seda metsikut lainet enese taga, mille udu enne osavasti ära peitis. Madrus Meelis viib meid laeva ahtritekile, kuhu saavad vaid meeskonnaliikmed. Tunne on nagu Niagara joa jalamil. Oleme paksus pritsmepilves, kõrval kohtuvad kahe parda jettidest purskuvad võimsad veejoad, mis põrkuvad õhus mitmemeetriseks sambaks. Selles kohas seista on tõeline elamus. Kui laeva kaptenisillas on tunne, nagu vaikses salongis, siis siin on möll nagu vesiveskis.

Jaga artiklit

73 kommentaari

M
Mart  /   00:14, 18. juuli 2017
Pühapäeva koperdajatel on tööinimesed jalus. Just nagu autoliikluses. Mõttetu kiunumine.
K
Kuuuurija  /   20:28, 17. juuli 2017
Juudid püüavad raha välja pressida? Keda need lained ikka segavad? Kakumäe uue sadama omanikel mure, et muul ei kaitse laine eest?
Rannas jooksevad lapsed kilgates vette, kui laevalained tulevad.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis