2
fotot
MU TÜTAR POLE HAIGE: Kaja sõnul on nukker, et puudega lapsi nimetatakse delikaatsemalt öeldes haigeteks. „Ei, lapsel ei ole palavikku ega viirust,“ sõnab Kaja. (Tiina Kõrtsini)

Tütrele invalifti sooviv ema on jahmunud, et sotsiaaltöötaja peab teemat avalikkusega jagamiseks liialt tundlikuks.

Sügava liitpuudega tütre tarvis lootis ema kortermaja välisküljele invalifti ehitada. Kui esiti tundus, et Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakond on lõpuks lifti vajalikkust mõistnud, teatasid naabrid, et lift seinale ei sobi. Nüüd leiab linna sotsiaalosakond, et see on teema, mida lapse huve arvesse võttes meedias kajastama ei peaks.

"Leian, et tegemist on delikaatse sotsiaalvaldkonna teemaga, mis ei peaks olema kajastatud pidevalt ajakirjanduses. See teema on seotud puudega alaealise lapsega. Kaja on teadlik, et vajadusel saab ta pöörduda oma küsimustega sotsiaalosakonda ja seda on ta ka teinud. Teeme temaga aktiivselt koostööd ja suhtlemine toimub pidevalt,“ on Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kairit Lindmäe vastus ajakirjaniku küsimustele hetkeolukorra kohta.

Lift on ainus lahendus

Kaja on taolises suhtumises pehmelt öeldes pettunud. "Mis mõttes nagu delikaatne sotsiaalvaldkonna teema? Kuidas see kahjustab lapse huve, kui ma soovin, et asjad liikuma saaksid? Minu arusaam asjadest on, et kui keeldutakse kommenteerimast, on midagi varjata. Kui varjata pole, räägitakse ja proovitakse lahendus leida," on Kaja konkreetne.

Lisaks nörritab teda teadmine, et sotsiaalosakond peab omavahelist suhtlust aktiivseks. "Viimasel kohtumisel saadi minu peale pahaseks, kui mõisteti, et ma olen vägagi kindel lifti vajalikkuses ega nõustu teiste pakutud ja sinna majja spetsialistide poolt sobimatuks tunnistatud abivahenditega. Neil on need hinnangud olemas ja nad teavad täpselt, miks on lift ainus lahendus. Milleks siis veel pakkuda midagi muud, kui need lihtsalt ei sobi? Selle asemel võiksid nad aidata selgitada välja, miks korteriühistu ikkagi lifti osas nii vastumeelne on," leiab Kaja.

MU TÜTAR POLE HAIGE: Kaja sõnul on nukker, et puudega lapsi nimetatakse delikaatsemalt öeldes haigeteks. „Ei, lapsel ei ole palavikku ega viirust,“ sõnab Kaja. (Tiina Kõrtsini)

Kaja ootaski sotsiaalosakonnast oma küsimustele vastuseid, kuid neid lubatud kuupäevadeks – kas 7. või 10. juuli mitte saanud, pöördus ta uuesti minu poole. Paraku jättis sotsiaalosakond küsimustele vastamata ja põhjendas seda delikaatse teemaga. Küll aga võeti kohe pärast minu kirja Kajaga ühendust ning lubati, et kui selle nädala jooksul ei ole korteriühistu kiri otsuse kohta nendeni jõudnud, saadavad nad ühistule meeldetuletuse.

"Ehkki ametnikud üritavad jätta mulje vastupidisest, siis on suhtumisest näha, et puuetega inimeste teema on meil ikka veel teema, mida paljud häbenevad. Kes ise sellises olukorras olnud pole, ei mõistagi ilmselt kunagi lõpuni, mida tähendab elu haige lapse kõrval," ütleb Kaja.

Ära kolida ei saa

Samuti on kõrvalistel Kaja sõnul raske mõista seda, miks ei ole võimalik järgida nende soovitusi oma kodust asjad kokku pakkida ja minema kolida. Erilistele lastele võib keskkonnavahetus mõjuda lihtsalt niivõrd laastavalt, et nad teevad arengus olulise tagasihüppe. Lisaks on Kaja selles majas terve oma elu elanud.

"See teema on nagu kahemehe saag. Üle poole aasta on saetud, aga palgikoorest kaugemale pole saadud," leiab Kaja.

Kajast ja Kadiriinust kirjutasin esimest korda tänavu aprillis. Toona vaidles Kaja Kuressaare sotsiaalosakonnaga, kes ei mõistnud, miks ei sobi tema liikumisvõimetule tütrele ratastel trepironija. Invalift olevat liialt kallis. Lõpuks suutis Kaja tõestada, et ainult invalift laseb tütrel jälle majast välja pääseda. Oma õigsuse tõestuseks pidi Kaja laskma hinnata ka enda töövõimet. Selgus, et naise selg ei lubagi liikumisvõimetut last ja tema käru tõsta.

Kommentaare ei anta

Sotsiaalosakond leebus, kuid lifti paigaldamiseks nende nõusolekust üksi ei piisa. Vaja on ka korteriühistu luba. Paraku aga soovitud tulemust ning loodetud jah sõna lifti paigaldamiseks ei tulnud. Naabrite sõnul rikkuvat lift maja fassaadi ning langetavat kinnisvara hinda. Elanike suhtumisest jahmunud Kaja lahkus poole koosoleku pealt. Seda, mis saab edasi, ei tea ta tänaseni. Korteriühistu juhatuse liige Aive Nõmm vastas möödunud korral minu küsimustele, et neil on ühistuga kokkulepe sel teemal mitte kommentaare anda.

"Mõistan teie huvi meie maja ühe elaniku elukvaliteedi parandamise pärast. Vabandan, et ei saa ka seekord teie huvi rahuldada," saan ma Aive Nõmmelt vastuseks sel korral.

Invalifti vajav Keila poiss sai raha kokku

Samal ajal kui Kaja on teadmatuses, kas või millal üldse saab ta loa lifti ehituse alustamiseks, on teine, Keilas elav perekond tänaseks lifti ehituseks puuduoleva raha kokku saanud ning linngi on andnud omaltpoolt rohelise tule.

Elkest ja tema erivajadusega pojast Reinost, keda lahutas lifti ehitusest 10 000 eurot, kirjutasin juunikuus. Pisut enne selle loo avaldamist, oli blogija Mallukas algatanud kampaania poisi toetamiseks.

Ei kulunud palju aega, kui ta jagas oma blogis postitust, mis algasid väga rõõmsa sõnumiga – puuduolev summa oli peaaegu koos ning selle osa, mis veel kümnest tuhandest puudu, lubas Keila linn omaltpoolt juurde lisada.

"Ma loodan, et kõik, kes aitasid, jagasid ja häid soove mõtlesid, saavad aru, et see on äge asi, mida me üheskoos teinud oleme. Me oleme aidanud kahe inimese elukvaliteeti oluliselt parandada. Üks laps ja üks ema – nende elu muutub sellest väikesest panusest meie kõigi poolt igaveseks ja ainult paremuse suunas," kirjutab Mallukas oma blogis.

Kui ma helistan Reino emale, et õnne soovida, ei jätku tal isegi sõnu nende inimeste tänamiseks, kes teda ja Reinot aitasid. Ta ütleb vaid, et need inimesed ei oska ilmselt aimatagi, kui palju see heategu ühe pere elukvaliteeti paremaks muudab.

Jaga artiklit

98 kommentaari

A
Arvaja  /   12:31, 20. juuli 2017
Olukord on nutune ja soovin edu probleemile lahenduste otsimisel.Olen sama kadalipu läbi käinud, kuid minu jaoks tuli positiivne lahendus. Samas nendin, et artiklis ei olda samas järjekindlad terminite osas. Ühel hetkel väidetakse, et tegu pole haigusega ja mõni hetk hiljem kutsutakse üles kaastundele väitega, et asjast ei saavatki kõrvalised aru, kel pole kogemust elust haige lapse kõrval. Tegelikult on see riikliku sotsiaalpoliitika peegeldus, kus kogu aeg segatakse haigeid ja puudelisi (vaadake vabariiklikku puuetega inimeste koda - puudeliste esindusorganisatsioonid on seal vähemuses - ülejäänud on kas diagnoosiliste e haigete esindusorganisatsioonid või juriidilised isikud).
J
Jaan  /   23:02, 16. juuli 2017
Sellise inimesega klikke kaua ei korja, kes räuskab naabrile et ta loodab, et ta lapsed invaliidistuvad. Lõpuks koorub õige pale välja :)

Päevatoimetaja

Maarit Stepanov
Telefon 51993733
maarit.stepanov@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis