2
fotot
SEITSE PRUUTI: Jalmar Vabarnal on kodus seitse akustilist kitarri, mida ta kindlasti kunagi maha müüa ei kavatse. Pille on tal nii kuue- kui ka 12keelseid ja oma põhibändis Trad.Attack! mängib ta 12keelsel kitarril. (Aldo Luud)

"Mul on seitse akustilist kitarri, mida ma ilmselt kunagi maha ei müü. Lisaks on mul üks elektrikitarr, mida kasutan Zetodes, ning terve posu ukulelesid ja muid nii-öelda naljapille," kirjeldab kitarrist Jalmar Vabarna oma muusikainstrumentide kogu.

Ühe erilise kitarri kojujõudmist ootab Jalmar praegu pikisilmi. "Tellisin eelmisel aastal uue 12keelse kitarri, aga seda hoitakse kusagil piiri peal kinni, sest selle tegemisel on kasutatud Brasiilia roosipuud, mis on teadupärast keelatud puu, mida ei tohi ilma vastavate lubadeta tarnida," seletab Jalmar.

Muusiku esimene pill oli Vene kitarr, millel ta 9. klassis mängimist alustas. "See oli mu ema pill ja ma mängisin sellega paar aastat. Selle keeled olid üksteisest hästi kaugel ja ma ei teadnud, et keeli tuleb alla vajutada. Arvasin, et sõrmed tuleb lihtsalt peale panna," meenutab Jalmar. Algul ei saanud ta pillist kätte ühtegi piiksu. "Näpud olid juba peaaegu verised, aga ma ei jõudnud ikka keeli alla vajutada. Kui lõpuks A-duuri kätte sain, olin väga õnnelik." Edasi läks tema sõnul juba libedamalt. Praegu seisab esimene kitarr Jalmari emakodus ning mees mängib seda vahel nostalgiast.

Teise kitarri ostis isa Jalmarile 7500 krooni eest. "See oli jube kallis. Kui ma vahepeal pilli ei mänginud ja telekat vaatasin, siis isa ikka ütles, et mis see siin niisama seisab. Kahjuks varastati see ära, kui me Zetodega Tallinna mängule tulime ja bassimees Jaanusega oma pillid ööseks autosse jätsime. Tegelikult teadsime, et ei tohi, aga ikka jätsime." Seejärel ostis isa Jalmarile 20 000 krooni maksnud Taylori, millega ta on mänginud üle 1000 kontserdi.

Ükski pill niisama ei seisa

Jalmar sõnab, et kitarre on loomulikult igas hinnaklassis ja üsna hea pilli võib saada juba 750 euroga. Teinekord võib paar tuhat ja viis tuhat eurot maksva pilli vahe olla nii väike, et seda ei panegi mängides tähele – näiteks kaunistatakse pill ohtrate ornamentidega ja see on ju puhas käsitöö. "Kui tahta asja väga hästi teha, siis võiks pillile ikka 1500 eurot kulutada," arvab Jalmar.

Miks on ühel muusikul aga vaja nii palju pille – kas pole üht universaalset, millega kõik tehtud saab? "On kindlasti. Ja ma kadestan neid, kes suudavad ühe pilliga kõik ära teha. Pillikarja peremees pole lihtne olla, kõik tahavad ju oma tähelepanu," muigab Jalmar. Kuid kitarrist on tema sõnul alati parema helipildi otsinguil. "Teinekord leiad hea saundi hoopis odaval pillil. Siis ostadki selle ära." Jalmar toob näite, et tema sõber Jaan Jaago ostis Hollandist väga hea kõlaga 750eurose kitarri, kuid ega ta seepärast eelmist maha müü. Ja nii neid kogunebki.

Kõigile oma kitarridele leidis Jalmar kasutuse, kui tegi sooloplaadi "Minapilt" ning alustas soolokontsertide andmist. "Plaadil mängisin lood kahe pilliga sisse, aga kontserdil käin viiega," mainib ta. "Ma ei mängi ainult standardhäälestust ja alguses pidin kontserdil pille aina ümber häälestama. Pärast esimest kontserti sain aru, et kahe pilliga läheb selleks liiga kaua aega."

Kitarri tuleb kord aastas hooldada

Jalmar ütleb, et kui oskad kitarri hoida, läheb see ajaga ainult paremaks. "Mul on aastast 1973 pärit pill, mis läheb iga päevaga aina paremaks. Kui ostad ühe kalli pilli, saad seda terve elu mängida. Iseasi on see, kas saad end sellel lõpuni väljendada," märgib ta. Kitarri ülalpidamine iseenesest ei ole väga kallis – kord aastas tuleks käia pillimeistri juures, kes õlitab pillikaela ja kontrollib keelte kaugust. Vahel kipub kael ära vajuma ja nii kaugenevad keeled sõrmlauast, mis teeb mängimise ebamugavaks. "Tavahooldus maksab umbes 50 eurot."

Jalmari kogus on nii kuue kui ka 12 keelega pille. Mis vahe neil peale keelte arvu on? "Ma läksin 2009. aastal õppima Rootsi, kus kõik kasutasid üht teatud häälestust, mis on väga popiliku kõlaga, aga passib hästi ka folkmuusikasse. Tõmbad üle keelte ja kohe kõik heliseb," jutustab Jalmar. Tema proovis seda häälestust mängida kuuekeelsel pillil, sest 12keelne tundus talle võigas: "See oli suur ja raske. 12keelse standardhäälestus on minu meelest kõige jubedam asi, ma ei kannata seda kõrvaotsaski." Jalmari sõnul kõlab 12 keelega kitarri standardhäälestus kummaliselt, nagu ei oleks keeled omavahel hääles. Kooliaasta lõpuni mängis ta kuuekeelsel pillil, kuid otsustas siis, et soetab endale ka ühe hea 12keelse kitarri. Nüüd mängib ta seda Trad.Attack!is, kuid mitte standardhäälestuses. "Ma olen Eestis ainus, kes sellist häälestust mängib. See on hästi bassine, mitu tooni madalam kui tavaline kitarr," kirjeldab Jalmar.

Bändis kolme kitarristi eest

Trad.Attack!is täidab ta, muide, ka basskitarristi rolli. "Mul on vidinad, millega ma bassiheli tekitan, ja vahel küsitakse, kas bassimees on meil kardina taga peidus," muigab muusik. Bändi uuel albumil on Jalmar kõik kitarrihelid oma akustilisel pillil ise sisse mänginud – ka need, mis kõlavad nagu elektrikitarr. "Ma kasutan selleks drive’i efektiplokki, veel kasutan ma looper’it, millega tekitan juurde lisakitarrimehi." Looper on seadeldis, mis taasesitab äsja lauldud või mängitud partiid, ning seda tarvitab Jalmar esinemistel. "Ma vajutan looper’i salvestama, siis panen kinni, loop hakkab mängima ja mina mängin selle peale kitarrisoolot," paljastab Jalmar ametisaladuse. Seetõttu jääb mulje, nagu kõlaks korraga mitu kitarri.

Vahel müüvad muusikud mõne pilli maha, kui need on liiga kauaks seisma jäänud. Jalmar ütleb, et pilli peab pidevalt mängima, sest kui juba umbes nädal aega ei mängi, läheb pill justkui kinni. Ta ise on müünud maha kolm kitarri, kuid tema kogus on üks pill, mida ta ei plaani kunagi müüa –  enam kui sada aastat vana Eesti pinnal tehtud kitarr. "See on reliikvia," ütleb Jalmar ja muigab, et kui keegi peaks kunagi selle eest miljon eurot pakkuma, siis ta kaaluks müüki.

"Ma tahtsin tükk aega Eesti pilli. Kunagi tegi kitarre meister August Kristal. Nägin osta.ee-s oksjonil üht kitarritehases tehtud pilli, mis oli hästi katki ja lõhki kuivanud. Sain selle 76 euroga kätte. Parandamine läks 760 eurot," meenutab ta. "See polnud küll päris Kristali tehtud pill, lihtsalt tema kujundatud, kuid minu sooloplaadil on lugu "August", mille ma Kristalile pühendasin. Ma ei mänginud lugu küll selle pilliga sisse, kuid kasutan seda oma soolokontsertidel,“ rõhutab Jalmar. "Kuna soolokava on mulle suur eneseületus ja väga oluline asi, siis kuulevad kontserdile tulevad inimesed ainsana seda pilli."

Kitarriga lendamine on omaette ooper

Ansambel Trad.Attack!, kus Jalmar mängib, rändab pidevalt mööda ilma ringi, sageli lennukiga. Seni on Jalmar üritanud kitarri endaga lennukisse võtta ja pehme kotiga, mille saab selga võtta, pole tavaliselt probleemi olnud. "Ükskord lendasin Singapur Airlinesi lennukiga, mis oli nii suur, et üles kappi saanuks panna ka kümme kitarri, ja mulle öeldi, et ma ei tohi seda üles võtta." Siis küsis Jalmar bändikaaslastelt hunniku riideid, vooderdas kitarri nendega ära ja saatis pilli raske südamega alla pagasisse. "Lennukisse minnes hakkasin poistega peielauda pidama, sest ma olin täiesti kindel, et see pill on läinud." Mehe üllatuseks sai ta kitarri aga täiesti tervena kätte.

Siis lasi Jalmar teha spetsiaalse kivikõva lennukohvri, mis kaalus koos kitarriga 16 kilo. Kord aga vaadati, et see on mõõtudelt liiga suur, ja küsiti lisaraha. Kuna tihti on bändil maandumispäeval kontsert ja Jalmar ei saa riskida sellega, et pill vahepeal kusagil kaduma läheb, ostis ta Ameerikast süsinikkiust pillikohvri. "Seda on testitud nii, et see visati kiirusel 100 kilomeetrit tunnis autost välja, pillati kolmandalt korruselt, kael ees, asfaldile ja sõideti sellest autoga üle," annab ta kohvri tugevusest aimu. Selline turvis maksab umbes 1200 eurot, kuid on Jalmari sõnul oma hinda väärt.

Sel aastal on bänd käinud juba kümmekonnas välisriigis. Eile esineti Lätis Positivuse pealaval, täna õhtul ootab kontsert Luksemburgis. Suvesse mahuvad veel kontserdid Poolas, Itaalias, Suurbritannias, Portugalis, Rootsis ja Taanis ning Kanada tuur, sügisesse aga turnee USAs ja Tšiilis. Eestis näeb mais teise albumi üllitanud ansamblit 26. augustil Setumaal Treski küüni heinamaal.

Jalmari pillid

Reliikviad

Tallinna Kitarritehase (Kreman ja Olbrei) "Rebel", arvatavasti aastast 1906, kuuekeelne

Martin D-18 aastast 1973, kuuekeelne

Martin D12-20 aastast 1972, 12keelne

Uuemad

Martin D12-28, 12keelne (DADADA häälestuses)

Taylor 314ce, kuuekeelne (standard)

Kristjan Kapi meistripill, kuuekeelne (kvinthäälestuses)

Voyage-Air VAD 2 kokkuklapitav lennukitarr, kuuekeelne

Elektrikitarr

PRS Paul Reed Smith

Jaga artiklit

4 kommentaari

K
kas saaks  /   17:53, 18. juuli 2017
paari järgmise nädala jooksul sellest peremehest vähemalt paar lugu päevas? nii huvitav on.
J
Jalmar,  /   12:25, 15. juuli 2017
peremees olla ongi raske ja keeruline, aga see-eest uhke tunne !!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis