Õhtuleht küsis pikalt välismaal elanud ja siiani võõrsil elavatelt eestlastelt, miks paljud kaasmaalsed tagasi Eestisse tulla ei taha.

Tagasitulek oli kõige õigem otsus

Aet Süvari, ERRi sporditoimetuse toimetaja-saatejuht: Minu kogemused olid Eestisse tagasi kolides suurepärased. Lahkusin Eestist 2004. aastal, et astuda Šotimaal Edinburghi Napieri ülikoolis ajakirjanduse magistriõppesse. Õpingute lõppedes õnnestus mul leida isegi erialast tööd – asusin tööle kohalikus ajalehes reporterina. Ent tahtmine kodumaale tagasi tulla oli kogu aeg suur. Mul oli raske oma lähedastest eemal olla, igatsus sõprade järele oli nii suur, et lämmatas soovi võõrsil oma elu üles ehitada.

Elu Šotimaal oli tegelikult tore, töökoht oli hea ja kindel, mind hoiti ja minust peeti lugu, aga ikkagi kiskus süda siia tagasi. Ühel päeval võtsin mingi sisemise sunni ajel toru, helistasin oma sõbrale Kristi Kirsbergile, kes toona töötas Eesti Päevalehe sporditoimetuse juhina ja küsisin, ega tal pole tööd pakkuda. Ja juhtumisi oli just üks koht toimetuses vabaks jäänud. Poolteist kuud hiljem olin Eestis tagasi. Hea oli siin olla. Oskasin korraga hinnata Eestit ja selle eeliseid palju kõrgemalt kui varem.

Mul on hea meel, et ma läksin Šotimaale ja seal elada sain. Üks südame nurk on igavesti selle koha küljes kinni. Aga veel suurem hea meel on mul, et ma otsustasin tagasi tulla. See oli kõige õigem otsus üldse.

Eestis ei teeni hästi

Ander (32), Austraalia: Olen Austraalias elanud kaheksa aastat. Eestisse tagasi tulemist takistab mitu asjaolu. Esiteks teenin ma siin viis korda rohkem, kui ma teeniks Eestis. Samas ei tee ma siin midagi erilist – olen täiesti tavaline, Austraalia mõistes keskmise palgaga elektrik. Ja seda s***a suusailma, mis kestab Eestis keskeltläbi kümme kuud, ka taga ei igatse.

Igatsen head teenindust

Betti (24): Austraaliast tagasi tulnuna tunnen kõige enam puudust sealsest ilmast, positiivsetest inimestest ja kõige ilmselgemast – sealsest palgast. Samuti puutudes Austraalias iga päev kokku hästi koolitatud klienditeenindajatega, kes ei lõpeta eales sõbraliku tooniga rääkimist, tundub nüüd kontrastina Eesti klienditeeninduse tase nii mõneski asutuses erakordselt madal.

Eesti paneb pea valutama

Edgar (27): „Tänu Austraalia soojale kliimale ei haigestunud ma kahe aasta jooksul praktiliselt kordagi, sealhulgas kadusid ära migreenihood. Eestisse naastes tekkis kohe migreenihoog. Austraalias olid sõbralikud inimesed, mis sest et pealiskaudsemad. Ma olin seal samuti sõbralikum ja õnnelik. Oluline oli ka parem ostujõud. Toidukorv maksis seal 1,5 tunni jagu tööd. Eestis pean toidukorvi jaoks tegema sama tööd 6 tundi. Kuid me tulime Eestisse tagasi, sest pere ja sõbrad on siin. Paraku mitte kauaks, kuna me pole siin õnnelikud ja kliima on kohutav. Kogu aeg oleme haiged.

Tahan maailma näha

Ellie (20), Austraalia: Elasin mitu aastat Saksamaal ja olen nüüd Austraalias ning lähitulevikus ei ole püsivalt Eestisse naasmist plaanis. Praegu on soov maailma näha, keeli õppida ja teiste kultuuridega tutvuda. Olen veel noor, Eestisse naasmiseks on tulevikus aega.

Kas tagasitulekut pannakse pahaks?

Indrek Tarand, Euroopa Parlamendi liige: Praegu elan nn Gastarbeiteri (külalistöölise – toim) elu: töötan Brüsselis, aga elan Tallinnas. Naasen iga nädal ja mõnikord võetakse mind hästi vastu, teinekord vastupidi. Ma olen oma elust 10% veetnud Euroopa Parlamendis. Ja ma ei tea, mis juhtub, kui ma koju naasta tahaksin. Eks paljudel ole hea meel ja paljud paneks pahaks ka.

Tunnen puudust madalatest hindadest

Juhan (27), Austria: Takistuseks on töö leidmine, kuigi ma tulen kindlasti tagasi, sest siinne tööprojekt saab läbi. Puudust hakkan tundma sõpradest ja soojast ilmast. Toidukaupade hinnad on kohati väga madalad, ja riietel tegelikult ka. Sellest võin ka natuke puudust tundma hakata. Ja mäesuusatamisest.

Tagasitulijaid ei oodata

Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi liige: Ma loodan, et mu naasmisel Eestisse pole mingeid takistusi. Aga tõsisemalt rääkides, siis inimesed, kes on naasnud, ütlevad, et neid keegi väga tagasi ei oota ega taha. Eks siis näis. Plaanin kindlalt tagasi tulla.

Soomes on mul kõik olemas

Kristo (29), Soome: Ma arvan, et kõige suurem takistus Eestisse naasmisel oleks kolimine. Eestist Soome minnes polnud mul midagi, nüüd on Soomes kõik olemas. Oma pere, kodu ja lemmiktöö.

Muretsesin töö pärast

Marko (28): Ega väga ei olnudki takistusi. Võib-olla mure, et Eestis ei leiaks töökohta. Tulingi Norrast alles siis ära, kui Eestis pakuti tööd.

Eesti on minu mugavustsoon

Marko Meerits, Eesti koondise ja Vaasan Palloseura väravavaht, Soome: Küsimus on selles, kas ma saaks täita oma eesmärgid ja unistused just Eestis? Ja panna ennast proovile veel rohkem? Mitte, et Eestis midagi halvasti oleks, aga lihtsalt minu unistused on natuke suuremad kui mugavustsoon. Kuid kodu on kodu ja seal on alati parim tunne.

Vähe tegevust

Paul (24): „Mul sujus tagasitulek Koreast väga rahulikult ja mingeid raskusi uuesti kohanemisega ei olnud. Teadsin juba minnes, et äraolek jääb ajutiseks. Kuna olin ära vaid umbes pool aastat, siis ei olnud seda probleemi, et tuttavad või sõbrad oleksid ära kadunud. Takistuseks oli võib-olla tagasitulek suurlinnast väiksesse Eestisse. Kuna seal oli võimalusi ja tegevusi väga palju, siis tagasi Eestis olles võib tekkida masendus, kui enam pole nii palju valikuid.

Olen hea palgaga harjunud

Silja (29), Austraalia: Olen Austraalias olnud 1 aasta ja 11 kuud. Kuu aja pärast pean riigist lahkuma. Lähen rõõmuga koju tagasi, kuid oma hirmud on ikka. Peamiselt, kuidas kulgeb taas Eesti ühiskonda sisse elamine. Siinsed inimesed on eestlastest väga erinevad – soojad ja rõõmsad, avatud. Hirm on ka töö ja palkade suhtes. Paratamatult tekib küsimus, kuidas ma enam Eesti palgaga hakkama saan. Kuid mõtlen positiivselt, et küll saab, varem ju sain hakkama. Igatsen Eestit ja naasen hea meelega.

Pelgan õelaid ja vingus eestlasi

Sixten (26): Alguses arvasin, et kõige suurem takistus on Eestis uuesti hea töökoha leidmine, kuna enne Austraaliasse minekut oli mul väga hea töökoht ning oli kahju ära minna. Õnneks säilisid head suhted ja tutvused ning ka erialane kõrgharidus aitas kaasa uue koha leidmisele. Muid takistusi ei näinud.

Kui tagasi Eestisse jõudsin, siis tundsin puudust sõbralikest ja abivalmis inimestest. Eestlasi ei ole võimalik võrrelda näiteks austraallastega. Siin on kõik õelad ja omakasu peal väljas. Hea näide on, et kui sõidad Austraalias autoga linnast välja, siis 90% autojuhtidest lehvitavad ja tervitavad.

Teine murekoht on elatustase. Olen Eestis juhtival kohal, kuid Austraalias teeniksin sama tööga 7–10 korda rohkem. Kusjuures näiteks Sydneys on toit umbes 10–20% kallim kui Eestis, mõned asjad odavamadki. Autokütus on odavam. Ainus mis on kallim, on elamispind. Seetõttu saab end seal tunda vabamalt ja ei pea rahale mõtlema. Üks suur pluss Austraalias on see, et tööandja peab maksma lisaks palgale pensionifondi 9,5% iga kuu töötaja palgast. Oli näha, kui hästi pensionärid seal elavad. Ei olnud tõredaid, vingus näoga ja ilmselt ka näljas vanureid, kes on viimased sendid kommunaalarvetele kulutanud, nagu meil on.

Ei ole veel aru saanud, miks Eesti ei tegutse nii, nagu tegutsevad suured edukad riigid. Kui ei oleks siin perekonda, sugulasi ja sõpru, siis ei oleks ilmselt kunagi enam oma nägu siia näidanud. Kurb, aga tõsi.

Kehv lennuühendus

Urmas Paet, Euroopa Parlamendi liige: Tõrked lennuühendustes, mis võivad takistada võimalikult kiiret koju jõudmist.

Piiratud töövõimalused

Vilja Toomast, psühholoog, endine Euroopa Parlamendi liige: Töötasin küll viis aastat Euroopa Parlamendi saadikuna, aga ma tulin igaks nädalalõpuks koju. Nii saan öelda, et polegi väljaspool Eestit elanud. Aga tõenäoliselt on suurim hirm võimetele ja huvidele vastava töö leidmine Eestis.

Jaga artiklit

36 kommentaari

0
0,3 vs 1 töö-aasta pensioniarvestuses  /   13:29, 18. juuli 2017
Valitud on õnnistatud 0,3 tööaastaga ka täiskohal töötades nii et need õnnetud peaksid 90 aastat rügama et samaväärset pensioni saada võrreldes 30 aastat töötanuga. Karjuv ebaõiglus ajab inimesed eemale eestist. Thanks, nstor. Töö on töö ja ilma koristajateta upuksid kõik ants - jaari-jms laadsed tooted cita sisse.
2
20% on ikka suurem kui 9,5%! Ilmselt pension on suurem, sest palk on suurem.  /   11:16, 18. juuli 2017
See Austraalia Sixten (26) räägib: "Üks suur pluss Austraalias on see, et tööandja peab maksma lisaks palgale pensionifondi 9,5% iga kuu töötaja palgast. Oli näha, kui hästi pensionärid seal elavad."
Kas ma saan midagi valesti aru: Sotsiaalmaksu määr on Eestis 33 protsenti maksustatavatelt summadelt, millest 20 protsendi suurune osa kantakse üle riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 13 protsendi suurune osa riikliku ravikindlustuse vahenditesse".

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis