EKRE aseesimees Martin Helme keeras esmaspäevases Õhtulehes ilmunud intervjuus selja kõigile Eesti ettevõtetele, kes vajavad enda eduks ja Eesti majanduskasvu hoidmiseks kvalifitseeritud tööjõudu, sest ta kutsus lahmiva propagandistina nende töökäte ees piiri sulgema.

Martin Helme vassis, kui hoiatas, et Eestit ähvardab juba praegu üle meie seedimisvõime olev immigratsioon slaavi aladelt: „See on meie jaoks teise rinde avamine. Viimastel aastatel on sisseränne Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest olnud 5000–7000 inimest aastas, see on juba Karl Vaino aegne tase!“

Lõpuks jõudis Helme väiteni, et Schengeni süsteem on lakanud töötamast ning Eesti peab panema mitte-ELi riikide kodanikele piiri kinni, juhul kui nad pole saanud Eesti viisat. Eesti on viimasel ajal ühemõtteliselt, ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks valmistudes ja eesistumise esimestel üritustel kinnitanud: võti majanduspõgenike tulva peatamiseks Euroopas on nende tagasisaatmine. 

Eesti on tänavu maikuu lõpuks ELis kokku lepitud pagulaste ümberpaigutamise ja -asustamise raames vastu võtnud 156 inimest – 136 Kreekast, 20 Türgist ja mitte ühtegi Itaaliast, kellega meie võimud pole suutnud kokku leppida pagulaste taustauuringute küsimustes. 156 pagulast Eesti kohta ei löö meid põlvist võnkuma ning Euroopa Liit, kust EKRE muidugi Eesti välja juhiks, toetub solidaarsusele ja vastastikusele toele. Sõpru aidates võime olla kindlad ka nende abile, kui meie seda kord vajame.

Lähema viie–kümne aasta jooksul vajavad Eesti ettevõtjad 50 000 uut töötajat või muidu hakkavad tellimused mujale minema ja tööstus liigub siit välja, nagu tegi autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav PKC. Vaatame möödunud aastal mitte-ELi kodanikele antud tähtajalisi elamislube. Eestisse tuli peamiselt tööle, aga ka õppima või sõja jalust ära 1720 Ukraina kodanikku, siis veel näiteks 1696 Venemaa, 185 Valgevene, 221 USA, 117 Hiina, 128 Gruusia, 187 India, 118 Türgi kodanikku. Suurem osa neist tuli siia tööle. Edendama Eesti tööstust ja riigi majandust tervikuna. Need on hästi koolitatud ja hästi väljaõppinud oskustöölised või spetsialistid, keda meil napib või pole üldse.

Ma tõesti ei mõista, miks EKRE tahab– vähemalt aseesimees Martin Helme sõnastuses – Eesti majanduse ühe hapnikukraanidest kinni keerata, kui sisserände piirarv on meie ettevõtluse arengul niigi veskikivina jalus. Selline suletuse ihalus meenutab 19. sajandi alguse masinapurustajaid, kes ei suutnud leppida tööstusrevolutsiooni kangastelgedega, mispeale hakati ründama riidevabrikuid ja sepavasaratega purustama uusi masinaid.

Tänapäeva tehnoloogiliselt kiirelt muutuvas, oskustööd ja kvalifikatsiooni väärtustavas ning igal juhul avatud maailmas vaatame masinapurustajate vasarahoopidele kui minevikus juhtunud veidrusele. Hea parlamendikolleeg Martin Helme, tule üle 21. sajandisse!

Jaga artiklit

183 kommentaari

N
njah  /   18:58, 17. juuli 2017
Heljo Pikhof, Eesti Vabariigi Põhiseadus kehtib ka 21. sajandil ja selle üks esimesi sätteid on "mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Eestisse kümnete tuhandete kaupa võõramaalaste importimine on Eesti Vabariigi Põhiseadusega vastuolus. Kuna Eestist on taasiseseisvusperioodil välja rännanud umbes 100 000 inimest ja iive on niigi negatiivne, siis on rahvuse ja kultuuri säilitamine niigi raske. Kümnete tuhandete kaupa võõramaalasi importides tekivad sarnaselt Lääne-Euroopaga immigrantide getod, kuhu põlisrahvusel enam asja ei ole ja kuhu politseigi ei julge enam nina pista.
Võiks pigem miskit ette võtta, et ülikoolid ja ametikoolid koolid koolitaks noori erialadele, kus reaalselt tööd ka saaks. Kui iga aasta tuleb humanitaaraladelt sadade kaupa noori, kes on oma bakad, magistrid või koguni doktorikraadid saanud a la "Lääne- ja Lõuna-Eesti murrakute erinevused", siis pole ime, et meil sadade kaupa pidevalt kõrgharidusega töötuid juurde tuleb.
T
Tööjõudu  /   13:01, 17. juuli 2017
meil on, ainus , mis puudub , on palk, seetõttu peavad paljud hoopis Eestist ära minema, ilma rahata ju korterit ei üüri ja süüa ei saa

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis