Kui üksik väikelaps tuigerdab pimedal maanteel, siis riivab see igati silma, ent kui too sama pisike hing eksleb päikeselisel päeval rahvarohkel tänaval, siis lööb säärane vaatepilt häirekella helisema vaid vähestel. Miks?

Kriminoloog süüdistas Lätis kadunuks jäänud ja surnuna leitud Vanja saatuses täiskasvanuid, kes nägid last üksi tänavatel hulkumas ja ühistranspordis sõitmas, kuid suhtusid sellesse ükskõikselt. Sihtasutuse Kadunud tegevjuht Aare Rüütel pööras Postimehele antud intervjuus sellele kurvale tõsiasjale ka tähelepanu ­– kui kõnetad võõrast last, siis peetakse sind perverdiks. See on vale, aga tõsi. Nag­u ka see, et Vanja jaoks on hilja. Tema on teispool pilvepiiri, kus pole perverte, kommionusid ega ka tänavaid, kus ekselda.

Pole ka dogmasid ja ükskõiksust, mis tulenevad hirmust, et viieaastasega rääkides tembeldatakse sind perverdiks. Äratame nüüd endid siin- ja sealpool piiri üles, et säärane asi ei korduks. Sest muidu võime ühel hetkel avastada, et ükskõiksus on kõige suurem perverssus.

Jaga artiklit

7 kommentaari

L
loomulik kadu  /   18:06, 14. juuli 2017
niikaua,kui seaduse tegijad on perverdid,aga vist juba hilja.
S
siis  /   10:47, 14. juuli 2017
on kõik perverdid, oled ükskõikne või pedofiil :).

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis