Avatud, paindlik ja kiiresti kohanev on märksõnad, millega eestlastele meeldib oma riiki iseloomustada. Valitsuse ette kerkinud probleem, et aastane välistööjõu kvoot on poole aasta peale täis saanud, aga ettevõtjail pole hädavajalikke töökäsi mujalt võtta, annab taas võimaluse tõestada, et selline kirjeldus peab paika. Ometi on ministrid käitunud nii, nagu poleks kiiret. Valitsuse moodustatud töörühmalt oodatakse ettepanekuid alles detsembris – mis siis, et kvoodi täitumine oli üheselt selge juba kevadel ja hoolimata sellest, et töötajateta ettevõte ei pruugi järgmise aastani vastugi pidada. Võidab see, kes jõudis kohe aasta algul võimalikult paljud töötajad tähtajaliselt tööle vormistada.

Valitsuskoalitsioonist kostuvatele tasasematele häältele, et aastakümneid kehtinud kvoot, mis lubas tänavu vastu võtta 1317 inimest, ongi ajale jalgu jäänud, seisab vastu peamiselt IRL – lõimumata isikute hulk on meil niigi suur. Olgugi et hõivatud ja vähemalt keskmist palka teeniva välistööjõu ning kohaliku muukeelse elanikkonnaga seotud mured vaevalt kattuvad ja meiegi ootused ajutisele tööjõule ja siin aastakümneid elanutele on väga erinevad. Oma inimeste samadele töökohtadele värbamisel saab takistuseks aga kvalifikatsioon – väga spetsiifilisi erialasid polegi Eestis võimalik õppida – , või kohalike elanike tahtmatus teha teatuid töid, seetõttu küürutavadki meie maasikavagude vahel peamiselt ukrainlased. Küsimusele, miks ei tule piisavalt tööjõudu Euroopa Liidust, saab aga vastata samamoodi, nagu miks lähevad eestlased mujale tööle.

Halvim võimalik lahendus oleks praegune kvoot paika jätta: vajalik töö jääb siis üldse tegemata või suureneb ettevõtjate motivatsioon rentida illegaalset tööjõudu. Esimesel juhul surume majanduskasvule kaane kõvasti peale, teisel juhul puudub meil siinviibijate üle igasugune kontroll.

Välismaalaste värbamisele kehtivad karmid reeglid, nagu nõue maksta vähemalt keskmist palka, tagavad niigi, et välistööjõudu ei tuleks ülemäära palju. Valitsuse otsustada jääb, kas mitmekordistada kvooti või muuta see täiendavate erandite tegemisega – IT-sektorile ja idufirmadele kvoot juba ei kehtigi – praktiliselt ülearuseks.

Jaga artiklit

14 kommentaari

M
Maasikakorjajate idufirma  /   17:30, 15. juuli 2017
Töötajate otsimise surve tundub esialgu arusaamatu - -kui inimesi pole, siis neid ei ole. Keegi ei hakka ju keset Kalahari kõrbet midagi arendama - seal lihtsalt pole inimesi. Ma näen võimalikku seletust selles, et Eestis on palju inimesi, kes tahaks tunda end firma juhina aga näe, alluvaid, kuramusi ei jagu kõigile. Kohalikele plantaatorile on hädasti orje vaja. Kui ei saa, siis lähevad "talendid" kättemaksuks Londonisse nõusid pesema.
E
Erlend  /   15:57, 13. juuli 2017
Aga jalga võib!

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis