16 kommentaari

E
esimene eesti sai rikkaks  /   05:20, 12. juuli 2017
muu pole oluline
E
Ehh  /   04:41, 12. juuli 2017
Miks oli vaja mudaärimehest sots.ministriks saanud persoonil ära lõhkuda polikliinikute süsteem ?
Tänased perearstid ei ole ju enam sõna otseses mõttes pere arstid, vaid FIED ärinaised/- mehed.
Eelmine aasta ühel koosistumisel kurtis tuttav Haigekassa töötaja, et nn perearstid on kasvanud neil täiesti ülepea, dikteerivad juba ise patsientide nimekirju ja peale raha saamise kassast pole nendega millestki rääkida või kokku leppida.
Tsiviliseeritud riikides on muideks eutanaasia seadustatud. Komandeerige otsustajad sinna ja las õpivad sealt mis ja kuidas.
Ära peab lõppema see jube enesetapmine - uputamine, rongi alla viskumine, aknast alla hüppamine, riidekapi põlema panemine!
V
Vot, kus lops!  /   07:17, 12. juuli 2017
Kõige vihatumas riigis, Nõukogude Liidus, toimis polikliiniku süsteem nagu õlitatud masin. Loivasid hommikul polikliinikusse, võtsid vajalikule arstile numbri. Istusid tunni, kaks, vahel veidi kauem. Aga samal päeval said arstiga asjad ühele poole. Kusjuures kopkatki maksmata. Oi, kui jama aeg see nõukaaeg oli! Oli jama küll, aga praeguste jamadega võrreldes, oli tavainimesel õigusi palju rohkem. Ja mis sõna sel ajal "kodutu" või "prükkar" oli? Polnudki sellist veel välja mõeldud.
M
Milla  /   12:23, 12. juuli 2017
Ei ole mõtet jura ajada! Ei saanud sugugi alati vastuvõtule numbrit. Mõnele arstile saamiseks võisid sabatama jäädagi. Eks muidugi altkäemaksu eest ikka sai, aga kui seda ei olnud võimalik anda, siis... Prükkareid nimetati jah veidi teisiti, aga olid olemas, nägin oma silmaga. Loomulik ju, et kuiinimene ikka kuidagi ei taha tööd teha ja vaid pudelit paitab, kes teda siis poputama peab? Olin ka sel ajal noor ja nooruse aeg ikka ilus, hoolimata ilmakorrast, aga seda aega tagasi igatseda ma küll ei suuda.
K
kirvega pähe  /   09:43, 12. juuli 2017
Lugesid ju , et praegune kalleim ehitis on Tallinna vangla. Kes endaga enam toime ei tule , saab organiseerida end edaspidi sinna. Euronõuetele vastavalt peab vangile ravi olema kindlustatud.
P
Patsient  /   20:27, 11. juuli 2017
Pika ooteaja jooksul võib aga nii mõndagi juhtuda – õnnelik on see, kel on võimalik end järjekorras „ette osta“ või enne järjekorra jõudmist ära surra!
Ü
Üks arst  /   20:22, 11. juuli 2017
Umbes kaks kolmandikku patsientidest, kes minu vastuvõtule tulevad, ei vaja eriarstiabi tegelikult üldse. See on perearstide tegemata töö, kahel põhjusel. Esiteks, meie töökorraldus võimaldab patsientidel omal algatusel ise vastuvõtuaegu broneerida ja alles vahetult enne vastuvõttu "saatekirja küsida". Teiseks, perearst saadabki kaelast ära, ta kas ei oska või ei taha või pole teda lihtsalt kohtal. Väidan, et kaks kolmandikku tööajast teeb eriarst esmatasandi arsti tegemata tööd. Lahendus on lihtne. Tuleb kehtestada korraldus, et mitte keegi ei saa broneerida aega eriarsti vastuvõtule, kui perearst või teine kolleeg pole saatnud saatekirja ette. Eriarstil on võimalus saatekirjale kirjalikult vastata ja nõu anda. Tal on võimalus patsient vastuvõtule kutsuda, kusjuures patsient saab aja broneerida vastavalt eriarsti määratud kategooriale: näiteks kahe päeva jooksul, kahe nädala jooksul, kahe kuu jooksul või hiljem, nii nagu kohti on. Kes tahab pääseda vastuvõtule rutem, või ilma, et eriarst seda oleks aktsepteerinud, saab võtta numbri arsti eravastuvõtule. Nii võimaldatakse Haigekassa rahastatud eriarstiabi kõige otstarbekamalt neile, kes seda vajavad. Erialaseltsid või valdkonna eest vastutav ministeerium peaksid koostama arstkonnale üldarusaadavad juhendid, milline töö kuulub eriarstile ja milline perearstile ja hiljem ei ole selle üle midagi vaielda. Perearstide ja eriarstide ettevalmistus ja täiendkoolitus peab tagama, et iga perearst saab hakkama sellega, mis on tema töö, ja iga eriarst saab hakkama sellega, mis on tema töö. ja patsiendi või kolleegi esildise põhjal tuleb sekkuda, kui midagi on väga korrast ära. Ilma eellähetatud saatekirjadeta ei muutu palju midagi ja tervishoiusüsteemi argitöö kasutegur palju ei tõuse. Eeskätt haigekassa peaks olema huvitatud sellest, et eriarstiabi kasutus oleks otstarbekas ja tervishoiuteenus igal pool kvaliteetne.
L
Loll jutt suhu tagasi  /   23:29, 11. juuli 2017
Saamatu kommentaar, proovige asja suhtuda nii, et saate igast patsiendist lihtsalt töökogemust juurde. Maksumaksjate raha eest koolitatud suukorvid vöiksid jäädagi soome!
K
Krista  /   19:33, 11. juuli 2017
Probleem eesti meditsiinis ei ole mitte selles, et eriarsti järjekorrad on pikad, vaid hoopis selles, et paljud perearstid ei tee analüüse ja ei saada uuringutele. Ja perearstid annavad liiga lihtsalt saatekirju eriarstide vastuvõtule, peaasi, et saaks vaid patsiendi enda kaelast ära ja, et ei peaks oma uuringufondi kulutama. Enamus asjadest peab inimene perearsti juures korda saama. Eriarst on vaid diagnoosi kinnitamiseks ja ravi korrigeerimiseks. Meil aga tahetakse saada eriarstilt neid teenuseid mis on perearsti rida.
T
Täpselt!  /   21:04, 11. juuli 2017
Aga see ei huvita kedagi! 2-3 erinevat eriarsti saatekirja patsiendile pihku,diagnoosiks jälgimine kahtlustatud haiguse suhtes ja perearst ongi probleemist vaba-las eriarstid pingutavad ja otsivad diagnoosi ning jälgivad.Lisaks saatekirjad EMO-sse diagnoosi täpsustamiseks ja uuringuteks.Kopsakad dividendid aga igal aasal tulemas.Meditsiiniuudised lausa trükivad esitopi suurematest dividendide võtjatest.Haiglates aga vähendatakse ravirahasid ja perearstidele aina lisatakse.
J
jhgfd  /   21:42, 11. juuli 2017
Eriarstide käsutuses suurtes haiglates on diagnoosimisaparatuur -ja võimalused, mis perearstil puuduvad. Perearst peab olema palju targem kahe-haiguse eriarstist. Kuna enamik kroonilisi haigusi ja vanainimeste seisundeid on diagnoositavad ka ilma üüratute uuringuteta, on perearsti abi täiesti omal kohal.
3
322  /   19:32, 11. juuli 2017
Miks mitte seadustada eutanaasia et üleliigsest koormast riigile vabaneda.
J
Jopa Kolla  /   21:31, 11. juuli 2017
See oleks mõistlik, aga ideoloogiliselt mitte sel põhjusel, et riigil kergem, vaid et haigel, surial või pikaaegselt lootusetult elus tüdinenult (nt alkohoolikud, narkomaanid, rahatud) oleks kergem.
K
kas nii  /   02:06, 12. juuli 2017
et pikaaegsel lootusetult
rahatul (vaesel) oleks kergem, kui talt seadustatult võetaks elu...
J
Jah  /   18:54, 11. juuli 2017
Eelmine valitsus nullis ära paljudes kohtades võimaluse arstiabi saada.
P
putinoidile  /   19:00, 11. juuli 2017
ja praegune viletsus ei tee midagi olukorra parandamiseks!

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis