2
fotot
KES AITAKS?: Pärast seda, kui Tanel sai täisealiseks, on tema vanemad valiku ees – jääda töölt päriselt koju või panna poeg hooldekodusse. Kumbki variant ei tundu Valdekole mõistlik ja ta loodab, et ehk on teisigi võimalusi. (Aldo Luud)

"Hetkest, kui erivajadusega lapsest saab täiskasvanu, hülgab riik ta. Kaovad päevahoiud ja erikoolid, pakutakse ainult hooldekodu, aga seda ma veel ei soovi," tõdeb sügava liitpuudega poja isa.

Tartus elava 19aastase Taneli isa Valdeko kurdab, et lapsed, kes on küll nagu juba täiskasvanuks saanud, kuid ei kasva tegelikult kunagi suureks, on unustusse jäetud. Nad vajavad kogu elu ööpäevast järelevalvet.

"Kui Tanel oli alaealine, käis ta esmaspäevast reedeni koolis ja mina sain tööd teha. Kõik laabus. Kuid nüüd pole häid lahendusi. On küll ööpäevaringne hoiuteenus, teisisõnu hooldekodu, kuid ma ei taha teda sinna panna. Küll aga sooviksime päevahoidu. Näiteks kella üheksast hommikul õhtul kella viieni. Just nii nagu kooliski. Aga sellist võimalust pole," tõdeb Valdeko.

Vastuseta küsimused

Keisrilõikega sündinud Tanel oli kuus kuud vana, kui füsioterapeut avastas, et temaga pole kõik päris korras ja saatis ta uuringutele. Vanemate sõnul oli Tanel pealtnäha nagu iga teinegi beebi – sõi, magas ja rääkis oma lalinakeeles.

Kui siis avastati, et paariaastase poisi areng vastab kuuekuise omale, kukkus vanemate maailm kokku. Valdeko suutis end küll nii palju koguda, et võttis pojaga tegelemise enda peale, kuid ema Tiina hakkas end süüdistama – istus ja nuttis ega julgenud last puudutada. Hirm midagi valesti teha oli niivõrd suur, et ta sattus psühhoneuroloogiahaiglasse.

"Eks ma olen neid vastuseid ikka otsinud, miks küll nii läks. Kas Tanel on selline sellepärast, et tal tekkis pärast sündi veremürgitus või juhtus temaga midagi muud? Kas mina tegin midagi valesti? Kas tegemist on geenirikkega? Kui jah, siis millisega?" loetleb Tiina vastuseta küsimusi.

"Kas midagi oleks saanud muuta?" esitab Valdeko enda küsimuse. Mis Tanelil täpselt viga on, ei tea vanemad siiani.

"Ega see olegi praegu oluline. Praegu ei muudaks need vastused enam nagunii mitte midagi," tunnistab Tiina.

Tiina (Aldo Luud)

Tanelgi ütleb sõna sekka – ikka talle omases lalinakeeles. Vahepeal tundub suisa pahandavatki, kui vanemad talle tähelepanu ei pööra, kuid kohe, kui isa poja enda käte vahele võtab, ilmub Taneli näole lai naeratus.

"Ta on kogu aeg armukade olnud," naerab Tiina.

"Kui ma Valdekoga liiga pikaks ajaks rääkima jään, siis on kohe tüli majas."

"Ta tahab jah, et temaga tegeldaks ja räägitaks. Lapsel on ju üksinda Igav. Ega isegi tahaks nii olla, et kõik ümberringi sehkendavad, aga sinust ei tee välja," muigab Valdeko.

Tanel naeratab.

Lapsed: kas sa armastad Tanelit?

"Selline ta meil on, mis sa teed ära. Teised ütlevad ka, et on raske ja küsivad, kuidas me hakkama saame? Muidugi on raske. Minagi ju tahaks, et ta oleks terve, aga ka nii on vaja edasi elada," tunnistab Valdeko.

"Mulle tuli meelde, kuidas olin ükskord Taneliga kiikumas ja viis võõrast last seisatasid tema ees ja jäid teda vaatama. Oi, neil oli palju küsimusi. Kui nad olid saanud vastuse, miks nii suur poiss on kärus, ei kõnni, räägi ega liigu, tuli täiesti ootamatu küsimus. Lapsed pärisid, kas ma ikka armastan Tanelit," naeratab Tiina.

"Vastasin, et ikka peab armastama."

"Jah, laps on laps, olgu ta siis ükskõik milline. Oma vanematele olen ikka ja alati armas," ütleb Valdeko.

"Muidugi tulevad mul mõnikord muremõtted ja enda süüdistamine pähe, aga sellest tuleb üle olla ja leppida sellega, et nii on läinud, nii on ja midagi pole teha," ütleb Tiina.

Vanemad tunnistavad, et muidugi tuleb ette raskeid hetki, kuid nad ei kujuta sellegipoolest elu ja kodu Tanelita ette.

"Meilt on küsitud, miks me seda teeme? Miks me ei lähe eluga edasi ega anna Tanelit ära, aga kuidas sa loobud oma lapsest?" küsib Tiina.

"Samas ei saa neid vanemaid, kes seda teevad, sest ei jõua üksinda kõike teha, hukka mõista. Erivajadusega last pole lihtne kasvatada. Meil on selles mõttes vedanud, et Tanel on rahulik poiss ja suudab oma naeratusega meie tuju alati palju paremaks teha," ütleb Valdeko.

Valdeko ja Tiina suurim mure on, kuidas nii edasi elada, et nad ei peaks poega ööpäevasele erihooldusele saatma.

"Tean, et selline mure pole mitte ainult meil, vaid paljudel teistelgi sarnases olukorras olevatel vanematel," ütleb Valdeko.

"Häda ongi selles, et erihoolt vajavatele lastele pole kohta, kus nad saaksid vaid sel ajal olla, kui vanemad peavad tööd tegema," räägib Valdeko.

Ta tunneb, et riik ja omavalitsus on sellised noored hüljanud – mõtlemata, et täiskasvanuks saades ei kao nad kuskile.

"Omast arust hakati hoolitsema selle eest, et puuetega inimesed saaksid tööle minna. Selge on see, et Tanelist ei saa iialgi tööinimest. Sellele aga, et omastehooldaja saaks pärast lapse 18. sünnipäeva edasi tööd teha, ei mõtle keegi," tõdeb Valdeko.

Riik pooldab kogukonnateenust, kuid sinna saavad vaid need noored täiskasvanud, kes suudavad mingilgi määral end väljendada.

"Õnneks on mul väga vastutulelik tööandja, kes lubab töölt varem ära minna või vahepeal kodus käia, kui Tanelit on vaja liigutada. Ma ei saa aga jääda lõputult niimoodi tööd tegema," tunnistab Valdeko.

"Sul on ju veel põlveoperatsioon ka tulemas. Ma kardan juba praegu, mis siis saama hakkab," on Tiina murelik.

"Valdeko on elus palju tööd teinud ja ülegi pingutanud. Enne elasime kõrgemal ja küllap ta tegi seal põlvedele liiga," lausub Tiina ja räägib, kuidas nad elasid aastaid korrusmaja viiendal korrusel ning Valdekol tuli Tanelit ja tema invakäru trepist sõna otseses mõttes seljas üles ja alla vedada.

Praegu on muidugi parem – korter on esimesel korrusel ja suur aed ümberringi.

"Aga ma ei julge poega üksi õue jätta. Mine tea, mis võib juhtuda," arvab Tiina.

"Ei juhtu midagi, aga Tiina hirm sai võib-olla sealt alguse, kui ma käisin ükskord poes ja jätsin Taneli välja tekile pikutama. Selle aja jooksul jõudis jalutu mees teda näkku lüüa," ütleb Valdeko.

"Kujutad pilti – üks invaliid teeb teisele nii," imestab Tiina, aga Valdeko lohutab: "Õnneks pole meil olnud rohkem halbu kogemusi. Meisse on hästi suhtutud. Isegi siis, kui Tanel on mõnikord häälekam."

Mis oleks lahendus?

"Hooldekodust saaks Taneli muidugi ööseks koju tuua, aga need on siit nii kaugel ja edasi-tagasisõitmist ei kompenseeri keegi, sest Tanel on täisealine. Riiklikku järjekorda oodates kulub aga mitu aastat, kui ükskord võimalus avaneb," arutleb Valdeko ja arvab, et omavalitsus võiks neid aidata.

Tartult ei õnnestunud selle kohta, milliseid lahendusi ja kas peale ööpäevaringse hoiuteenuse on üldse midagi pakkuda, artikli trükkimineku ajaks kommentaari saada.

Ainus riiklik abi pidevat erihoolt vajavatele inimestele ongi ööpäevaringne teenus

Sotsiaalministeerium nõustub, et intervallhoolduse ja päevahoiu järele on vajadus. Kuid praegu on tööealistele inimestele, kes vajavad pidevat erihooldust, ainuke riigipoolne abi ööpäevaringne teenus.

Ministeeriumist öeldakse, et teenus, mille puhul inimene saaks jääda koju elama, kuid tal oleks koht, kus temaga tegeldakse päeval ja vajadusel ööpäev läbigi, aitaks märgatavalt vähendada lähedaste hoolduskoormust ja annaks peredele võimaluse ­soovi korral jätkata koos elamist.

Praegu pakuvad päevhoidu kohalikud omavalitsused.

"Kuna teenuste arendamine nõuab raha, otsime võimalusi, kuidas omavalitsusi sotsiaalteenuste arendamisel toetada. Mullu oktoobrini oli võimalik Euroopa sotsiaalfondi avatud taotlusvoorus taotleda toetust, et arendada omastehooldajate tööl käimist soosivaid hoolekandeteenuseid," ütleb sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer. Võimalust kasutas 12 omavalitsust.

Sügisel avatakse erihoolekande ümberkorralduste teine taotlusvoor, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Selle peamine eesmärk on nüüdisajastada 1200 ööpäevaringset teenusekohta, teise taotlusvooru projektidega plaanitakse aga luua paindlikke intervallhooldus- ja päevahoiuvõimalusi.

Jaga artiklit

83 kommentaari

E
Eit  /   14:11, 30. aug 2017
Ei tea kas see poiss sai lõpuks oma rattakäru kätte? Poisi isa on küll kuldaväärt. Pikka ja tervet eluteed! Ehk see põlveopist taastumine läheb kiuresti. Kas neil seda tõstukit ei ole millega poissi liigutada. See ei tohiks ju nii kallis olla. See võiks saada rentida.
I
inimkonnale  /   00:31, 14. juuli 2017
Jeesus Siirak 30:Tervisest
14 Parem olla vaene, kes on terve ja tugev,
kui rikas, kellel on haige ihu.
15 Tervis ja heaolu on parem kui kogu kuld
ja terve keha on parem mõõtmatust rikkusest.
16 Ei ole paremat rikkust kui ihu tervis
ja ei ole suuremat rõõmu kui südame rõõm.
17 Parem surm kui kibe elu,
igavene puhkus on parem
kui pikaldane haigus.
http://www.tv7.ee/vod/player/30459/ Elu pärast Elu!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis