Inimene olevat see, mida ta sööb. Kuna moodsa aja inimesed söövat end haigeks, siis järelikult ei saa ka sissesöödav kraam kõige parem olla – ei kvaliteedi mõttes, aga ka koguseid arvestades. Uus võimuliit on küll otsustanud suhkrumaksu sisseseadmisega rahva tervist edendada, kuid mis saab siis, kui magusatarbimine maksutõusust hoolimata ei vähenegi? Ei maksa alahinnata vajadust magusa järele kõrvuti tubaka- ja alkoholisõltuvusega. Riigieelarve saaks maksutõusuga küll oma miljonid kätte, kuid kuidas mõjutada rahva tervist?

Üheks väljapakutud variandiks on keeleta magusate saiakeste müümine koolipuhveteis. Keelajad eeldavad, et siis ajab tühi kõht lapsed tasuta koolilõunat sööma. Kuid sama hästi võivad nad saiu osta koolimaja kõrvalt poest. Pakume suhkrusaia asenduseks siis tasuta porgandit ja kapsast, mis pole ju kallid.   

Õnneks on möödumas ajad, kui koolilõuna tähendas viinerit või kalapulka. Kuid samas pole sugugi kõigis koolides pakutav söök kindlasti sellisel restoranihõngusel tasemel, nagu nägime koolikokkade televõistluses. Kui mõnes koolis läheb saiakeste müük väga hästi, siis tasub kindlasti vaadata kriitilise pilguga ka sealse tasuta koolitoidu tasemele. Samas võivad probleemi juured ulatuda veelgi varasemasse aega. Sest kui laste toitumisharjumused on juba lasteaias kujundatud kohukeste, snäkkide, kissellide ja muu magusaga, siis on koolis toitumispööret raske läbi viia – kui teismelised ei otsusta ühel hetkel kõhnumiseks salatidieedile üle minna.

Muidugi ei sõltu kõik lasteaiast ja koolist, kuid oma roll harjumuste kujundamisel on kodu kõrval neil küll. Kuidas aga serveerida kodus tervislikku toitu, kui poes müüakse vorsti, mis ei sisalda grammigi liha, küll aga kõike muud ebatervislikku? Kui selliste asjade toomist inimtoiduks otseselt mitte keelata, siis tähistada hoiatava teksti või pildiga nagu tubakatooted? Samas on teada tõsiasi, et Eesti elanik kulutab toidukorvile oma sissetulekust suurema osa kui arenenud riikides tavaks. Nii et küsimus on sageli pigem sundvalikus – mitte et meie inimesed ei tahaks kvaliteetset toitu osta.

Ei saa ka öelda, et edusamme pole üldse tehtud, kui meenutada mitte väga ammust Evelin Ilvese võitlust kräpiga. Algul oli skandaal suur, kuid asi päädis sellega, et kohaliku kommifirma toodang muutus transrasvavabaks.      

Jaga artiklit

6 kommentaari

S
Seda  /   14:34, 4. juuli 2017
Int-Lamboti kräpivõitu vast ei tasuks küll nüüd võiduna vaadelda. Kompvek pole igapäevatoit ja tansrasvu oli neis ikka ülivähe. Samas ei tulnud prouale meelde, et margariinid ja kõiksugu leivamäärded sisaldavad transrasvu ohtralt!
R
random  /   00:11, 4. juuli 2017
Mmm Moskva sai,Ai ai
Sinna küüned taha Sai
Üks mees kellel mõistus aru Sai
Et Sai ai ai teeb pika pai
ja nimeks Ossinovski sai.(hull kuubis Ossiksai)

Päevatoimetaja

Maarit Stepanov
Telefon 51993733
maarit.stepanov@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis