(TIINA KÕRTSINI)

Tühimik, mille jättis masuaegne otsus kaotada täiskasvanute hambaravihüvitis, pole pelgalt kujund, vaid haigutab suurte aukudena paljude eestlaste suus. Hambaarstist vahepealsete aastatega võõrandunute tagasi tohtritooli toomise ja igale inimesele vähemalt hammaste kontrolli võimaldamise vajalikkuses vaevalt keegi kahtleb – kui enda hammas parajasti ei valutagi, siis mõnel tuttaval kindlasti. Nii võib nende riigikogu liikmete suunas, kes hääletasid selle poolt, et 1. juulist hüvitatakse ravikindlustatud täiskasvanule aastas 30 euro eest esmavajalikke hambaraviteenuseid ning rasedatele, väikelaste emadele, pensionäridele ja töövõimekaoga inimestele 85 euro eest, tagasihoidliku naeratusegi teele saata.

Ent sellega kiitus hüvitist lubanud poliitikuile lõpeb. Et raha jagamine pole veel lahendus, selgub alanud töönädalal, kui taskukohast hambaraviteenust lootvad kodanikud oma hambaarstile helistavad. Kui 546 hambaravipraksisest on haigekassa lepingupartneriteks vaid üle 60 teenusepakkuja, on tõenäosus küllalt suur, et harjumuspärase tohtri juures ei saagi hüvitist kasutada. Kaugemale arsti juurde sõit ei pruugi tagasihoidlikku hüvitist silmas pidades end aga ära tasuda, ja liigpikk järjekord tohtri juurde võib käega lööma panna sedagi, kes ei oleks hirmust hambaarsti(arvete) ees ilma riigi rahalise toeta hambaid kontrollima kippunud.

Võib ju haigekassa kombel loota, et suvepuhkusele suundunud arstid pelgavad lisakoormust, ja sõlmivad lepingu hiljemalt sügisel. Kuid alahinnata ei tasuks ka hambaarstide valjuhäälset kriitikat, et haigekassa seatud piirhinnad on ebarealistlikult madalad. Tõepoolest – kui hammast parandav arst on sunnitud kokku hoidma mitte ainult täitematerjali kvaliteedilt, vaid muudeltki töövahenditelt kuni kinnasteni välja, tekib küsimus, kas hüvitist kasutada saavad kodanikud on ikka nii väga õnnega koos.

Hüvitamiskorra peenhäälestamise asemel tasuks aga tõsiselt kaaluda, kas hüvitis ei peaks hoopis patsiendiga kaasas käima – et selle eest ei saa meelepärase hambaarsti juures eriti paljut lubada, paneb hambaid vähem kiristama kui olukord, kus ettenähtud hüvitist ei saagi praktiliselt kasutada.

Jaga artiklit

6 kommentaari

K
Kui  /   04:53, 3. juuli 2017
on 30 eurot inimesele aastas,siis teeb see ju 30 miljonit aastas.Selle rahaga saab 30 luks hambakabinetti sisustada üle eesti ,ja arstile 20 tuhat euri kuupalka maksta.Las need 30 arsti siis tohterdavad inimeste hambaid.
T
Teeline  /   23:32, 2. juuli 2017
Jutt 30 € hüvitamisest on üldse vale. Hüvitatakse pool kuni 60 € kulust. Kui mu hambaarstiarve tuleb nt 40 €, hüvitatakse 20 €, mitte 30.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis