Koju kätte sõitvad Euroopa Liidu juhid, pidev välismeedia tähelepanu ja vastutusrikas roll Euroopa käekäigu suunamisel – need on võimalused, mida Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemine Eestile pakub ja mida suursündmuseks aastaid valmistunud poliitikud-ametnikud kahtlemata kasutamata ei jäta. Kuid omal kohal on küsimus, millisena kogeb eesistumist Eesti inimene – ka see, kes on ilma jäänud võimalusest istuda õhtusöögil riigijuhtide kõrval või teenida tulu pealinna massiliselt voorivate ametiisikute pealt.

 „Soovime juhtida Euroopat otsuste suunas, mis parandavad käegakatsutavalt inimeste elu,“ teatas peaminister Jüri Ratas eesistumise avapaugu eel. Kuigi ootusi, et EL suudab täita kõiki Eesti eesistumiseks võetud eesmärke – juttu on bürokraatia vähendamisest kuni Euroopa välispiiride valve tugevdamiseni – ei tasu liiga kõrgeks kruvida (eesistumine kestab kõigest pool aastat). Pole põhjust kahelda, et eesistumise läbiviijad pole vähemalt keskmiselt tublid. Küll võib arvata, et see, kes Euroopa poliitikasse niigi leige huviga suhtunud, ei vaimustu ka meie eesistumise ajal tõstatuvatest teemadest – seda hoolimata kohalike ametnike-poliitikute pingutustest Eesti panus võimalikult oluliseks ja vajalikuks rääkida.

Suuremat tähelepanu pälvib eeldatavasti hoopis eesistumise korralduslik pool, mida kogevad esmajoones pealinna elanikud. Kuldreegel peaks olema, et eesistumine häirigu kodaniku elu nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik – olgu juttu siis sireenide saatel eriti tähtsate külaliste sõidutamisest, tänavate sulgemisest või politseipatrullide kasutamisest. Eesistumise korraldajad ega ka Euroopa Liit ei saa endale lubada signaali edastamist, et kohalikud huvid-vajadused on Brüsseli külaliste kõrval teisejärgulised.

Teisalt ei tule küsida ainult seda, mida saavad eesistujad meie jaoks ära teha, vaid sedagi, kuidas me kõik saame edukasse eesistumisse panustada. Kui mitte mujal, siis eestlaslikku vaoshoitust ja viisakust on võimalik demonstreerida näiteks liikluses.

Jaga artiklit

9 kommentaari

T
tõdemus  /   07:38, 30. juuni 2017
Keda huvitab selle eestikese ettepanekud. Nälkjaparv on pooleks aastaks leidnud uue söötmiskoha ja poole aasta pärast liigub punt edasi .
A
Andres  /   06:42, 30. juuni 2017
Tsirkus alati jääb... Viie rikkama seast kuue kuuga kolme hulka!

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis