(ALDO LUUD)

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnade kohaselt tehti kõik töövõimereformi muudatused inimeste huvides. Juuni keskel parlamendi poolt kinnituse saanud seadusemuudatused võimaldavad ehk tõesti reformiga inimsõbralikumalt ja sujuvamalt edasi minna, kuid kuna reform ise on pehmelt öeldes inimvaenulik, siis on sellesse muudatuste tegemine nagu täpsustuste lisamine hukkamisgraafikusse.

See, kas edasi õppima asuv äsja kooli lõpetanud puudega noor saab kahe suvekuu eest töövõimetoetust ka juhul, kui ta ei ole töötuna arvele võetud, on kolmandajärguline kosmeetiline pintslitõmme. Selle poliitsõnavahu sees unustavad valitsejad ära peamise – tuhanded raskete krooniliste haiguste põdejad jäetakse lihtsalt maha.

Kui psüühiliste häiretega õppejõud, autojuht, arst või ehitaja tööd ei leia, siis pole sellest hullu midagi. Ema, abikaasa või laps söödab kõhu täis ja võib linna peale möllama lasta. Aga kui diabeetiku või epileptiku ravimeid täies ulatuses ei kompenseerita, siis on  kindel, et teatud ulatuses toimub loomulik kadu.

Eesti Patsientide Liit tõdeb, et juulist muutuv hambaravihüvitiste kord toob kaasa järjekordade paisumise ja täiendavad kulud arsti juures käimiseks. Nimelt on täiskasvanute hambaravilepingu haigekassaga sõlminud 546-st praksisest vaid 51. Kui juuksuritel on tavaks kliendilt küsida, kas habe või juuksed, siis kas meditsiinitöötaja peaks küsima, kas hambad või süst?

Jaga artiklit

12 kommentaari

J
Jaan  /   12:59, 29. juuni 2017
Reformi ainus eesmärk on riigi raha kokkuhoid. Vähendada töövõimetute isikute arvu ja kogu kulu lükkamine Töötukassasse.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis