12 kommentaari

J
Jaan  /   12:59, 29. juuni 2017
Reformi ainus eesmärk on riigi raha kokkuhoid. Vähendada töövõimetute isikute arvu ja kogu kulu lükkamine Töötukassasse.
E
eks ta ole  /   16:45, 28. juuni 2017
minul on see reform tervist otseselt halvendanud ning ma olen kaotanud senise vähesegi töövõime täielikult. mitte keegi ei vastuta, ei vabanda isegi. sõnum on selge: mind ei ole vaja, minu loodavat kasu pole vaja, minu makse pole vaja - minust on hoopis vaja lahti saada. no hästi siis. ega eesti ainus lääneriik ole.
M
meh?  /   11:50, 28. juuni 2017
"Kui psüühiliste häiretega õppejõud, autojuht, arst või ehitaja tööd ei leia, siis pole sellest hullu midagi. Ema, abikaasa või laps söödab kõhu täis ja võib linna peale möllama lasta."
Tõsi ka või? Kust inimene selle ema, abikaasa või lapse võtab, kelle kaela peal elada? Ja isegi, kui nad eksisteerivad, äkki ei ole neil võimalik kedagi terve elu kantseldada? Ja äkki tahab see psüühikahäirega inimene lausa iseseisvalt hakkama saada, mitte eaka ema või elu alustava lapse kaela peal (kui neid üldse on) passida? Linna peale möllama lasta saab eeldusel, et inimene suudab/julgeb üldse majast väljuda - psüühikahäired on väga kurnavad ja teinekord üsnagi piiravad asjad.
Muu jutt on pädev, aga niimoodi ei tasu asju vastandada, kuna see pole tõene ega kasulik.
M
Meie  /   07:24, 28. juuni 2017
ajakirjandust ei huvita selle reformi tegelik mõju ei nendele inmestele keda see puudutab ega ka sellest reformist tulenev kasumlikkus majandusele??? Lihtsam on kirjutada mingi hõbepaju epopöasid ja presidendiproua naerupahvakust
!
!  /   21:05, 27. juuni 2017
Kunagi 70-ndatel jooksis meie kinolinadel mingi USA film, peaosas kuulus naisstaar Jane Fonda, Film pealkirjaga " Äraaetud hobused latakse ju maha".
Nii on hobuseomanikud sajandeid teinud. Mis on küll väliselt väga julm, kuid ometigi märksa humaansem samm. Kui nendest vigastest viimse välja pigistamise ja pikkamisi surnuks vaevamine..
V
veritsev süda  /   20:04, 27. juuni 2017
seltsimeeste sotsajakirjanike süda valutab, et Eesti maksumaksja kukil istuva 100 000 liikmelise nn. "töövõimetuspensionäride" armee kasv ei aeglustuks. Kohutav kui mõni joodik peaks joomise maha jätma ja TÖÖLE minema.
!
!  /   21:11, 27. juuni 2017
Praegu on meie ratsa rikkaks saada unistavate ettevõtjate lemmiktaktikaks töölisest kõik mis võimalik kiiresti välja pigistada ja seejärel siis too lihtsalt hoolimault kõrvale, prügikasti heita. Omamoodi hetkekasumit taga ajav röövmajandamine. Aga lõpuks ressurss lihtsalt ammendub. Ning töötajaskonna asemel on vaid ära vaevatud, krooniliselt haige inimmass, kes ei suuda enam töötada vaid vajab ise ülalpidamist ning abi. Mida sellega peale hakata? Eutanaasia oleks vist ikkagi humaansem, kui nende armetute tööga surnuksvaevamine.
J
J.  /   13:26, 28. juuni 2017
Mul oleks nendele tarkadele seaduseloojatele üks küsimus, kumb on parem, kas inimene kes ravimite ja abivahendite toel saab ise hakkama ja kasutab vähesel määral teiste abi või inimene, kes ei suuda enam kodust väljuda ja on kas suurema osa ajast või täielikult voodisse aheldatud, Viimasel juhul hakkavad lähedased oma vaimset ja füüsilist tervist rikkuma, sest täisealise hooldus on nii füüsilises kui vaimses mõttes väga raske. Kas selle asemel, et oleks üks puudega inimene, kes ei suuda tööle minna on tõesti vaja hakata neid veel juurde tootma. Ütleme, et inimene on haige aga ta suudab ise voodist tõusta, kasvõi abivahendite toel, ta suudab iseseisvalt süüa, võimalik, et isegi valmistada ise toidu, ta suudab ise minna tualetti ja ta suudab teha ise igapäevased enesehooldustoimingud, tasakesi toimetades suudab isegi korra nädalas tolmu pühkida ja tolmuimejat kasutada. Abi vajab ehk selles, et keegi vajaliku toidu koju tooks ja nädalas korra vanni aitaks. Aga vähemalt ei pea keegi teda toitma, riietama, vahetama mähkmeid, tõstma teda süles vanni jne. Praegune seis on selline, et need osalise töövõimega (suures osas just need, kes olid 80-90% vana korra järgi töövõimetuspensionärid) ja keskmise või raske puudega inimesed, kes suunduvad füüsilisele või enda jaoks sobimatule tööle, varisevad lihtsalt mõne aja pärast kokku. Ja siis järgmine samm on juba see, et lähedased hakkavad hooldama ja mõne aasta pärast on needsamad lähedased ise osalise töövõime ja puudega.
M
mh  /   17:06, 30. juuni 2017
Ootad vastust või? See jääbki tulemata. See ongi vastus kogu loole. Keegi ei vastuta. Probleem? No jah, aga varsti on terve me riik üks suur probleem, kui nii edasi jätkub. Ikka vastust pole ja vastutajaid ka mitte.
P
Prometh  /   19:59, 27. juuni 2017
Räägitakse, et Ühendkuningriik olla omal ajal sellise ja asjaomaatele kannatusi ja psühholoogilisi ebamugavusi põhjustanud "töövõimereformi" eest vastutama ja kannatusi taluma pidanud isikutele hüvitisi maksma pandud. Ja seda ÜRO inimõiguste komiteele laekunud kaebuse ja teabe põhjal. Kui see jutt vastab tõele, kas ei oleks siis asjakohane ka nende eestis haigete inimeste üle tehtava reformi tegelikkus natuke suurema tarkuse ning elukogemusega ja vastutusvõimelisemates organisatsioonides teatavaks saaks?Kommentaari sisu
H
Hetk  /   19:10, 27. juuni 2017
Helmen Kütt on üks kõige andetum isik sotsiaalvaldkonnas, kellel puudub vähimgi arusaam puudega isiku vajadustest. Miks küll sellist valitakse? Ta pole tegija, vaid lihtsalt sõnade tuulde loopija, rumal on see, kes tema juttu usub.
E
Eesti reformid  /   18:49, 27. juuni 2017
Eestis on ju juba ette näidata , valitsejate ja asjast kasusaanute retoorikas "edukas rahareform" ja "õnnestunud omandireform" jms. ja selleks , et asjad tõesti võimalikult "õnnestunud ja edukad" välja paistaksid ei ole selliste "reformide" läbi kannatanute ja surnute probleeme ega hulka hakatud kokku lugemagi, uurimisest ja sellele sisulise hinnangu andmisest ja tegelike probleemide leevendamisest rääkimata. Kogu omandireformi ja sundüürnikele osaks saanud kannatuste saaga võttis ju üks "parempoolne" eesti peaminister lahendada üheainsa lausega - "Mingeid sundüürnike pole olemas"!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis