Laadin videot...
10
fotot
Tantsurühm Riia Eesti koolist (Martin Ahven)

Täna pärastlõunal saabus Riiast Eestisse tänavuse tantsupeo ainus välitantsurühm. 20 põhikooliõpilast Riia Eesti koolist on Eesti rahvatantse õppinud juba 1. klassist saadik – see on nende koolis kohustuslik.

Tantsurühmaga on kaasas kooli huvijuht ja klassijuhataja Aiva Plauca, kes on Riia Eesti koolis töötanud juba 27 aastat, ning tantsupeo aujuht, tantsuõpetaja ja kunagine balletitäht Juris Žigurs.

Riia Eesti põhikoolis õpivad enamasti Eesti juurtega lapsed, kellel on näiteks vanavanemad või üks vanematest Maarjamaalt pärit. Koolis õpitakse eesti kultuuri ja keelt ning tähistatakse Eesti tähtpäevasid.

Eesti traditsioonid au sees

Kahjuks enamik Tallinnasse tulnud lastest vabalt eesti keelt ei räägi, küll aga saavad nad hästi aru õpetaja Plauca eestikeelsest juhendamisest: kükita, käed kokku, keeruta!

Riia Eesti kooli huvijuht ning klassijuhataja Aiva Plauca lapsi juhendamas. (Martin Ahven)

„Muidugi oleks väga vaja eesti keele praktikat. Sellest, mida mina räägin, saavad nad aru. Et rääkida oma perekonnast, mis neile meeldib, kuidas tulla kooli või sööki tellida - seda nad oskavad. Aga just keelepraktikat on vaja, milleks seda grammatikat muidu õppida,“ ütleb Aiva Plauca puhtas eesti keeles.

Riia Eesti kooli tantsurühm külastab tantsupidu juba neljandat korda. Nimelt on antud koolis eesti rahvatantsu õppimine lastele kohustuslik.

„See on huviring, aga kui lapsed tulevad esimesse klassi, siis on vanemad pandud fakti ette, et meil on tantsimine ja laulmine kohustuslik. Tantsime me eesti rahvatantse, aga laulame rohkem läti repertuaari, siis saame kontsertidest osa võtta,“ selgitab Plauca.

Tava koolis eesti rahvatantsu õpetada sai alguse 90ndatel, kui kooli direktoriks sai kunagine ballettmeister Enn Raja. Seejärel saigi rahvatants kohustuslikuks aineks. „Tema oli see, kes käis Eestis filmimas kohustuslikku repertuaari ja pärast võttis Juris Žigurs selle üle ja juba kümnendat aastat juhib seda tema,“ räägib Plauca.

Kunagisel ballettmeistril Žigurisel on plaanis tulevikus lastele ka liivi tantse õpetama hakata. „Vot seda ma tahaks, et propageeritaks rahvatantsu mitte keskkoolis või gümnaasiumis nagu praegu Eestis. Lätis on 1. klassist alates kohustuslik,“ lisas Žiguris.

Juris Žiguris (Martin Ahven)

Kuigi Tallinna külastamine ja tantsupeol esinemine on Riia Eesti koolis õppivatele lastele kogemuseks omaette, on Plauca sõnul suuremaks eesmärgiks siiski lastele eesti kultuuri tutvustada.

„Milleks me seda muidu õpime. Lastel ei ole see alguses nii tähtis, kui vanematel, nende jaoks on see väga tähtis,“ mainib ta.

Plauca toob aga välja tõsiasja, et laste Eestisse tantsupeole toomine ei ole teps mitte odav lõbu.

„Tegu on väga toreda ettevõtmisega, kuid nagu elus ikka, on selle jaoks vahel keeruline leida finantsi. Sel aastal oli meil üsna raske, aga saime ikka tulla, osaliselt maksame ise. Süüa ja magada tahavad kõik, osalusmaks on vaja maksta, bussi eest ka. Omavalitsus meile õlga alla ei pannud, aga saime Riia linnavalitsuselt abi,“ räägib naine.

Tantsupeost on vaimustuses ka lapsevanemad

Lätist tulnud rühma esimene proovi leiab aset juba homme. „Natuke pabinas oleme, sest meil ei ole tantsuõpetajat kaasas, mina pean teda asnedama. Natuke kardan, et kuidas saame hakkama, aga küll me saame,“ usub naerulsuine Plauca.

Seiklusest on erutunud nii lapsed kui ka nende vanemad. „Lapsed on väga rõõmsad. Alguses olid küll kahtlevad, kuna vanus on ka selline, et kas meil on vaja, kas me tahame. Aga vanemad on niivõrd toredad, see on tänu vanematele,“ ütleb Plauca tantsupeole tuleku kohta.

„Vanemad olid kõik selle poolt, et me sõidame, ja ühiselt valmistusid selleks. Meile on antud kaasa nii palju asju, kõike, mida vanemad on kokku korjanud - ühekordsed nõud ja isegi silt, mis on vanemate tehtud. Rongkäigu ajal kannavad meil isad Eesti lippu ja Läti lippu. Vanaemad on ka siia tulnud ja ostnud kontserdipiletid,“ räägib pedagoog ja lisab, et ka terve bussireisi vältel pidi ta koju jäänud lastevanematele pilte ja muljeid saatma.

Eraldi proove lastele tantsupeol osalemiseks ei korraldatudki. Kogu repertuaar õpiti selgeks tantsutundides. Plauca tunnistab, et kerge see ei olnud, kuna koolis ei ole neil õieti tantsusaaligi ning proove tehakse koridoris. „See saal, mis meil siin on (ööbimiskohas Tatari tänaval – toim.), on kindlasti suurem tantsusaal. Teemegi proovi täna kuni hommikuni!“ naeris ta.

Lisaks on üheskoos plaanis külastada ka laulupidu. „Peame ikka ära vaatama, kuidas erinevad Läti ja Eesti laulupidu. Erinevus on see, et siin on tuli, seda Lätis ei ole. Seda, kuidas tuli põlema pannakse, tahan lastele kindlasti näidata,“ avaldab Plauca. Plaanis on külastada ka Lennusadamat ja tutvuda Tallinnaga.

Jaga artiklit

6 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis