Saksamaa odavpoe Lidl Eestisse laienemine tähendab, et toidukaupluste uputus Tallinnas süveneb veelgi. Aga kas tegu on ikkagi uputusega? Kui palju on pealinnas poode, kus tipptundide ajal kassades saba pole? Ju siis on neid Lidleid ikkagi vaja.

Jaekaubanduse võlu ja valu peitubki nõudluses. Riik ja omavalitsused võivad väikepoode alkoholimüügi piiramisega tappa, aga suurte kettideni nende käpad ei ulatu. Üks võimalus muidugi on – vähendada kaupluste lahtiolekuaegu.

Põhjendusi on laias laastus kaks. Kui suurem osa poode kell seitse kinni panna, teeksime ühe sammu Põhjamaade ja teiste heaoluühiskondade suunas. Kus on loogika? Kui kass hakkab haukuma, aga püüab hiiri edasi, pole ta järsku koer, vaid lihtsalt kass, kes haugub. Majandust see edasi ei vii ja valikuvabadus peab jääma.

Kassapidajate närusele olukorrale viitamine on pisut arusaadavam. Lahtiolekuaegade piiramine vähendaks poetööliste arvu ja ühtlasi tööjõupuudust - Maximal poleks vaja kauplusi lätlastega mehitada. Aga rikkamaks ei tee see kedagi.

Jaga artiklit

20 kommentaari

V
vana ja tark  /   12:04, 27. juuni 2017
E-L 9-21 ja P- 10-19, täiesti normaalne aeg kodust poodi minekuks, muid tegevusi on ju ka...
J
jeh  /   08:39, 27. juuni 2017
mis juhtub, kui kauplus suletakse kell 20.00? Paljud inimesed jääksid söömata.
Et seda ei juhtuks, võiks kliendisõbralike marketitel olla avatud ööpäev läbi müügipunkt( avana hoone välisseinas), kus oleks müügil väga piiratud sortimnt: leib, sai, piim, keefir, koor, munad, toiduõli...)

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis