Kuigi arvata võis, et eriti ägedaks kujuneb mõõduvõtmine Tallinna linnavõimu ja Reidi tee vastaste vahel, siis täiesti ootamatult on kuumimaks lahingutandriks kujunenud hoopis Haabersti ristmiku ehitusel ühe vana remmelga saatus. Klassikudki on öelnud, et kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad. Teeehitusel enamasti haljastusele liiga tegemata ei pääse. Küsitav on aga, kas linnavõim on valinud nii Haabersti kui Reidi tee projekti alustades õige tee. Kui remmelga langetamise vajadus on tulnud rohelise mõttelaadiga inimeste jaoks üllatusena, siis pole linn suutnud projekti piisavalt põhjalikult soovijatele tutvustada. Võimalik, et täpsem langetuskava selgus alles pärast esialgse projekti tutvustamist. Samuti pole välistatud, et ehitajad käsikäes projekteerija ja linna kui tellijaga lähenevad ehitustegevusele loominguliselt. Viimasele viitab kasvõi segadus maha võtta lubatud ja tegelikult langetatud puude arvu vahel.  

Nüüd aga lihtsat lahendust ei paistagi. Kui algul proovis politsei jõupositsioonilt remmelga kaitsjate laagrit laiali saata, siis praegu on võim äraootaval seisukohal. Ilmselt loodab linn, et laagrilised pika aja peale väsivad ja lähevad laiali, et siis saag kiirelt tööle panna. Aga kui laagrilised ei väsi ning kodanikuühiskond osutub loodetust tugevamaks? Tee-ehitust päris seisma panna ei saa. Teha kulukas kompromiss ning tõsta tee remmelga säästmiseks ümber? Aga kui remmelgas ei elagi veerežiimi muutust üle, nagu prognoosib Kadrioru pargi juht?

Samuti ei luba ka ajutise linnapea Taavi Aasa rohelisele pealinnale ebakohased resoluutsed väljaütlemised puu langetamise kohta eeldada kompromissi otsimist. Kuid ükskõik millise lahenduse valib linn Haaberstis, kujundavad nii keskkonna- kui linnaaktivistid selle järgi oma tegevuse mitte ainult Reidi ehitusele vastu seistes, vaid ka mujal. Mõnes mõttes viljelevad puude kergekäelised mahavõtjad nõukaaegset ideoloogiat, mis ei oodanud looduselt armuande ning puudes nähti vaid takistust progressi teel. Mitmesaja aastaste puude asemele istutatavad mõnemeetrised vitsad saavutavad puu mõõdu aga alles inimpõlvega.   

Jaga artiklit

21 kommentaari

  /   12:03, 27. juuni 2017
taavi aas on d biilik.kuidas selline tont üldse linna juhtima on pääsenud?
N
Nohik  /   10:49, 22. juuni 2017
Mis nad siis ootasid, kui pidid maha võtma koos teiste puudega ? Nüüd jama kaelas ja jonni pärast paljasjalgsed ei loobu kinnisideest.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis