2
fotot
DIPLOM KÄES! Karl Robert Saaremäe lõpetas kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala 11. lennu. (KENNO SOO)

"Ennekõike õpetas Viljandi kultuuriakadeemia mulle inimeseks olemist ja näitlejaks saamist," võtab oma nelja-aastase õppetsükli ühte lausesse kokku Rakvere teatri kunstilise juhi Üllar Saaremäe poeg Karl Robert Saaremäe, kes lõpetas pühapäeval TÜ Viljandi kultuuriakadeemias teatrikunsti eriala 11. lennu.

"Aga kui enda sisse sügavamalt vaadata ning küsida, mida Viljandi mulle andis, siis viimase ülesandena koolis läks mul selle vastuse jaoks vaja 20 000 tähemärki, sest lõputööks oli põhjalik eneseanalüüs, milles tuli anda hinnang enda õpingutele ja arengutele läbi nelja aasta," tõdeb ta samas.

Püüdes eneseanalüüsi tulemusi siiski lühidalt kokku võtta, sõnab Karl Robert, et ta õppis teatrit ja teatriteadust laiemas mõttes, mitte vaid näitlemise algtõdesid. "Sest teatri mõistmine on veel keerulisem ja veel huvitavam ning mind huvitab eelkõige see süsteem tervikuna, mitte ainult mina selles süsteemis. Seda ma Viljandis neli aastat ka õppisin: õppejõud eesotsas Kalju Komissaroviga õpetasidki ennekõike väärtushinnanguid ja tutvustasid elu noorele keskkoolist tulnud õpilasele, kuigi mina otse koolipingist Viljandisse ei läinud. Aga ma siiski õppisin analüüsima elus tehtavaid valikuid ja mõistma, et tulevik on meie enda kätes."

Samas tunnistab Karl Robert enda lähitulevikku vaadates, et seal pole veel midagi paigas. "Minu tulevikuplaan, mis on paigas, ongi see, et ma ei tee tulevikuplaane. Jätsin ennast täiesti ula peale, valisin vabakutselise tee. Seega ka ühtegi suuremat projekti ees ei terenda, kuna mul oli kindel soov puhata ja ennast laadida. Saan aru, et rauda tuleks taguda niikaua, kui see on veel kuum, aga kui mu sepakäed võiksid väikesest puhkusest tugevamaks saada, siis ma pigem lasen neil korraks puhata, et siis juba mõne aja pärast uuesti haamer kätte võtta," kõneleb Karl Robert. "Loomulikult ei saa see olla suur paus. Et ma nüüd kümneks aastaks lõpetan teatritegemise ära. Aga esialgu, vähemalt kogu suve, kavatsen mitte mõelda tulevikuplaanidele ning ollagi metsas, vegeteerida ja lugeda raamatuid, mis ammu öökapil lugemist ootavad."

Ometi tegi Karl Robertile ahvatleva pakkumise nii mõnigi teater. "Ent ma pidin need pakkumised tagasi lükkama ja endale piduri peale panema. Mitte sellepärast, et ma ei oleks tahtnud mõne teatri või projektiteatriga ühineda. Vastupidi, oleks tahtnud. Kuid tundsin, et hetkel on mõlema poole huvides kõige õigem otsus, kui ma ei tee kiirustades mitte ühtegi otsust, vaid võtan pigem aja maha ja vaatan, mis siis saab." Küsimus, milliste teatrite uksed oleksid Karl Robert Saatemäe ees avanenud, jääb vastuseta. "Ühtegi teatrit ma nimetada ei taha," jätab ta selle teadmise endale.

Jaga artiklit

17 kommentaari

U
Uudis  /   21:57, 20. juuni 2017
Kas 50 aasta pärast Õhtuleht kirjutab, et Üllari lapselapselaps läks kooli ka? Super uudis!
W
Wwe  /   13:19, 20. juuni 2017
Kas teisi lopetajaid ei olnudki???

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis