Viru Maakohtu Narva kohtumajas kuulutati täna kohtuotsus kriminaalasjas, kus Narva endist politseiprefekti Artur Pärnoja süüdistati 19 173,49 euro omastamises, laenulepingu võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Kohus mõistis Artur Pärnoja omastamises õigeks, ent karistas teda dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumenti kasutamise eest rahalise karistusega 1369 eurot.

Kohus tunnistas dokumendi võltsimises süüdi ka Diana Kožina, karistades teda rahalise karistusega summas 936 eurot. Kolmanda süüdistatava – OÜ Sidiv Õigusbüroo – mõistis kohus võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuses õigeks, edastas I ja II kohtuastme avalike suhete teenistuse juht Janar Filippov.

Viru ringkonnaprokuratuur süüdistas Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul.

Samuti esitas Artur Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Artur Pärnojalt 300 000 krooni. Dokumendiekspertiisiga tuvastati aga, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi, alles 2013. aastal.

Kohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et 300 000 krooni laenamine väidetava kannatanu poolt OÜ-le Sidiv ei ole tõendamist leidnud. Antud juhul on kohtule esitatud tõendite pinnalt alust arvata, et lepingus väljendatu ei kajasta poolte vahelise õigusliku suhte tegelikku sisu ning vastav leping on näilik. Kannatanu ise on olnud ebajärjekindel oma nõuete esitamisel ning väljendanud ka Pärnojaga toimunud telefonivestluses, et laenuleping on üksnes näilik ja vormistatakse tagantjärele tegeliku õigusliku suhte (ja võimalik et ka tegelike poolte) varjamiseks.

Seega ei ole tõendatud, et kõnealune raha oli OÜ Sidiv jaoks võõras vara karistusõiguslikus tähenduses, ning puudub alus väita, et kannatanu nõudmisel 300 000 krooni tagastamisest keeldumine oli ebaseaduslik.

Küll aga mõistis kohus Artur Pärnoja süüdi dokumendi (laenulepingu) võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Kohus tegi kindlaks, et 23.07.2008.a. kuupäeva kandev leping on tagantjärele koostatud ega kajasta tegelikult toimunud tehingut. Ekspertarvamust ning raamatupidaja ütlusi arvestades hindas kohus tõenäoliseks, et leping koostati, prinditi ja allkirjastati Pärnoja ja Kožina poolt esmakordselt alles 2012. või 2013. aastal. Kohus tunnistas võltsimises süüdi nii Pärnoja kui Kožina.

Kohus mõistis OÜ Sidiv Õigusbüroo õigeks, sest süüdistuses ei ole välja toodud ühtki faktilist asjaolu, millest lähtuvalt leitakse, et võltsimine ja võltsitud dokumendi esitamine toimus OÜ Sidiv huvides. Lähtudes üksnes formaalselt võltsimisteo kirjeldusest, ilmneb, et lepingu võltsimise tagajärjel tekkis OÜ-l Sidiv 300 000-kroonine kohustus Pärnoja ees. Seega teokirjeldusest lähtuvalt oli võltsimistegu äriühingule pigem kahjulik, leidis kohus.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Jaga artiklit

1 kommentaar

T
tüdruk  /   00:24, 20. juuni 2017
et siis omastamine oli õige aga, raisk, võltsimine mitte.!

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis