40 kommentaari

L
labajalavalss  /   22:08, 19. juuni 2017
asi see miljon inimest sinna marsile sõidutada pole... aga proovigu parem eesti viie rikkama euroriigi hulka liigutada - vaat siis oleks kõva mees!
M
marslane  /   18:01, 19. juuni 2017
Ootan kõiki neid kes, ei taha tööd teha ja oma kodupaigas elada. Tulge minu planeedile, mul on üksi nii igav.
L
leo  /   15:54, 19. juuni 2017
Oleneb, millises seisundis inimesed Marsile viiakse. Kui näiteks surnud inimesed ära kremeerida ja nende tuhk Marsile toimetada, siis on üks miljon tühiasi. Ka muud probleemid saaksid ühe ropsuga ära lahendatud
R
Ronja  /   12:33, 19. juuni 2017
Ei liiguta ükski miljardär lillegi,kui see projekt temale miljoneid ei teeni. Viiakse uudishimulikud "laborirotid" marsile ja siis jälgitakse kaua nad hinges püsivad. Seejärel katsetatakse uute uudishimulikega.
T
to Ronja  /   13:12, 19. juuni 2017
Plaan tundub kahtlaselt tuttavana. Miljonit optimistlikult mõtlemisvõimetut seiklusjanulist teevadrahakotirauad lahti, astuvad kah kuhugi liikemeks või aktsionärideks, maksavad kenakes sissemaksu ning seejärel läheb vastav firma lihtsalt pankrotti. Ning rahakesed on kuhugi ära haihtunud.
L
Lihtsake  /   12:19, 19. juuni 2017
Äkki püüaks meie koduplaneedil elu kirda saada? Siin oleks ju päris tore edasi elada?
L
Lihtsamelsele  /   13:18, 19. juuni 2017
Kuidas korda? Meie planeedi suurim nuhtlus on kontrollimatu iive ning ülerahvastatus. Millest tuleneb kõik muu. Ökoproblemid, ning muu.
Miljoni inimese ära saatmine seda ei lahendksa, sest juba kolmenelja päevaga on tänu iibele uus miljon juurde lisandunud. Ja kui ühe inimese Marsile saatmiseks kuluks sadu või massilise saatmise korral ka vaid ainult kümneid miljoneid dollareid, siis läheks selline ülerahvastatuse probleemi lahendus enam kui kalliks.
A
Aadu  /   11:47, 19. juuni 2017
Meie riigikogu olla juba avaldanud soovi Marsile maanduda, no mis saab rahval selle vastu olla...
M
Marsil ammu kolooniad olemas  /   10:15, 19. juuni 2017
?
???   /   13:28, 19. juuni 2017
Armstrongi piirist ei ole midagi kuulnud? Õhurõhust, mille puhul vesi juba 37 kraadi juures keema läheks. Ka inimese kehas. Seega saaks inimene seal elada vaid skafandris olles. Ja mida ta hingaks, kui hapnikku pole isegi mitte 1 protsentigi vaid selle murdosa? Magnetvälja puudumis tõttu on Marsi pind kogu aeg intensiivse kosmilise kiirguse meelevallas, elementaarosakeste pommitada. Mille et ei kaitse isegi skafandrid, vaid ainult sügavale pinnaekihi alla, kugugi süvakoobastesse peitu pugemine.
Soovitaksin enne ikka teaduslikke kirjutisi, mitte parun Münchauseni stiilis kirjutavaid vandenõuteoreetikuid lugeda.
  /   13:34, 19. juuni 2017
Liiga palju keerulisi sõnu ja liitlauseid:)
Vandenõuteureetikuid Teie asjalik selgitus ei veena, sest mida need teadlased ka teavad... Aga vaat pendli-Endel ja nõia-Kerro - neil on kolmas silm ja sisemine aura....
P
pro  /   09:49, 19. juuni 2017
M'aa inimese biorütmid on lähedasemas Marsi ööpäeva pikkusele kui Maa omale muuseas. Ka on inimene magnetvälja suhtes pime. Kuidas on võimalik, et Maal sündinud homo sapiens on geomagneetiliselt pime? Loomad ja linnud kes asustavad Maad, ei ole pimedad magnetväljade osas. Inimene aga millegipärast on!? Marsil muuseas puudub magnetväli....Inimkonnale oleks Marsile minek naasmine oma solaarsesse kodusse.
V
Vaimustunule  /   09:57, 19. juuni 2017
Marsil on tugev radioaktiivne kiirgus. Seega sureb inimene, kes just paksuseinalises tinas ei ela, seal kiiresti kiirgustõppe.
!
!  /   13:30, 19. juuni 2017
Täpsustaks, kosmiline kiirgus. Maal püüab sellised osakesed suuremas osas kinni Maa magnetväli. Ilma selleta oleks valkudel põhinev elu Maa peal võimatu.
A
ab   /   09:35, 19. juuni 2017
me ei tea, mis maa ookeanide põhjaski toimub ja siis tahame marsile minna? Ei lastud maalasi kuule, ei lasta ka marsile, inimese aju ei ole veel valmis!
  /   11:58, 19. juuni 2017
Kusjuures ka Maa peal on kohti, kus inimene siiamaani elada ei suuda (näiteks Antarktika, kõrbed).
E
Ex-soomlane  /   08:50, 19. juuni 2017
Ilma tuumaraketi (NERVA) inimise Mars lend on vaimuhaige idee. Sellised kaheks kuu lend aeg simulatsioonid laboratooriumis ei tõestama mitte midagi. Simulatsioon on võimalik jätta, Marsist saab tagasi kolme aasta pärast kui kaks nädalat väljumise pärast tuleb ema vajakolev. Mars lend keemilise raketiga ei jätä marginaalid, tuumaraket on olukorra peremees. Aga Muskil on mingi fetiš ebaefektiivsusest. Näideks, kui oleks vaja Helsingist Oulu sõita, T-mudel Ford oleks parem kui Tesla.
U
uku  /   09:25, 19. juuni 2017
Soome rahvuslind on põdrakärbes. Eks sealsed inimesed näevadki elu ja ilu hoopis teise pilguga.
H
Hus  /   09:28, 19. juuni 2017
Ja rahvusmaterjal on poroloon.
H
Hus  /   12:07, 19. juuni 2017
Tuumarakett... Ehk siis aurumootoriga rakett?
!
!  /   09:39, 19. juuni 2017
Asi pole mitte kütuse liigis vaid saavutatavas kiiruses ning kandevõimes. Suurem kiirus = lühem lennuaeg = vähem elukeskonda tagavat lasti. Kaasaegsed keemilised raketid on ennast lihtsalt ammendanud. Parimal juhul oleks keemilise kütusega mõeldav ehk vaid nii kümnendi jooksul ühe 4-5 liikmelise uurimismeeskonna sinna saatmine ning tagasitoomine. Kusjuures ka ilmselt see eeldaks koos kosmoselaevaga mitme transpordilaeva väljasaatmist, et tagada varud sinna ning tagasi jõudmiseks. Kusjuures transpordilava kaotsiminek võrduks kogu ekspeditsiooni hukkumisega.
Tuumarakett oleks muidugi üks lahenduse võimalus, kuid kahjuks on see easialgu alles projekti staadiumis. Ja võib sinna jäädagi. Analoogiline näide. Termotuuma elektrijaamad. 50-ndate lõpul 60-algul räägiti 10-20 aastast. Kõige optimistlikumad vene akadeemikud koguni 5 aastast. Vaid ameeriklane Edward Teller, vesinikupommi isa, rääkis vähemasti poolest sajandist. Ja nagu praegu näib, et oli temagi liialt optimistlik.
E
Ex-soomlane  /   12:53, 19. juuni 2017
Vaata NERVA, see on proovitud tehnoloogia. Keemiline rakett, specific impulse ei piisa. Sama asi et pölevkivi energiajaama vajab 3 miljoon korda enam kutust kui tuumajaama.
!
!  /   13:40, 19. juuni 2017
Elektrijmaade erinev kütusetarve on muidugi õige. Kuid ma pole kuulnud veel mitte ühestki NERVA mootoriga kosmoseraketist ega isegi mitte veel väikesest mudelistki, mis oleks sedasi kosmosesse lennanud ja ühes sekundis noh nii 50-100 km kiirust saavutanud. Sest taolise moorori paremus peaks väljenduma nii väikeses kütusekulus kui ka märksa suuremas kiiruses. Esealgu on siiski tegu vaid paberil eksisteeriva, mitte reaalse kosmosesõidukiga.
P,S. Joonistada võib paljutgi. Ka Leonardi da Vinci joonistas fantastilisi masinaid, mis aga mitte kunagi tootmisse ei jõudnud. Tehnoloogia ei võimaldanud.
T
Taksojuht  /   08:45, 19. juuni 2017
Palun alustage meie valitsuse liikmeist. Las Ossinovski lendab. Ta on noor ja tugev mees.
H
Hh  /   09:05, 19. juuni 2017
Koos kalliste viinapudelitega
T
tv  /   08:40, 19. juuni 2017
Ärge olge nii lollid ja uskuge seda pullisitta
R
Reklaami toetab Durex condoms  /   08:32, 19. juuni 2017
Arvestades täna Muski käes olevaid tehnooogilisi võimalusi ja püstitatud eesmärki 1000 000 inimest, siis peaks saama Veenuse asemel Marsist üks tõsine armastuse (kepi-) planeet.
Reklaami toetab Durex condoms
A
arvamus  /   08:16, 19. juuni 2017
Musk oskab raha teenida, võtab lollidelt raha ja viib ei kuhugi, milles seisneb marsi eelis võrreldes rohelise maaga? Isegi, kui marsil puudub elu (mis väga ebatõenäoline) suudab inimene ka selle reostada ja relvad kohale vedada.
  /   08:06, 19. juuni 2017
Ok. Viib Marsile, aga edasi. Marsil nimelt ei ole inimesel võimalik ise hingata, atmosfääri ei ole, toitu ei saa kasvatada, kõik vajalik tuleb pidevalt Maalt tuua, Marsi looduskeskkond on ülimalt vaenulik (kohutavad tolmu- jm tormid) jne jne. Aga senikaua, kuni pole lahendatud pidev hapniku sasamine (mitte ainult kupli all elamine), pole elu Marsil mitte mingil juhul jätkusuutlik.
3
345  /   08:13, 19. juuni 2017
Pole vaja sul midagi Maalt tuua. Isetootvad ja ülalpidavad aparatuurid on meil ammu olemas juba. Praegu ongi kõige suurem mure elusalt sinna saamine. Seal kohapeal elamine, just ressursside mõistes pole mingi probleem.
K
kogu kola veetakse Maalt kaasa.  /   08:25, 19. juuni 2017
Nii, et ära ole naiivne, ei niisama midagi olema hakkab.
  /   08:34, 19. juuni 2017
Pole mei lmingeid aparaate, mis Marsil toimivad. Pole siiani veel kindlalt Marsi pinnalegi saadud. KAs aparaat tekitab atmosfääri? Kas aparaat teeb toitu? Ega ikka küll. Ajuti võivad need lahendused töötada, kuid jätkusuutlik see ei ole. Marsi tolmutormid on ajuti nii võimsad, et neid on võimalik vaadelda Maalt teleskoobiga. Kord kolme Marsi aasta ehk viie ja poole Maa aasta jooksul mattub Mars kogu planeeti katva hiigeltolmutormi alla. Kahjustada saavad päikesepatareid ja muu aparatuur, ning nende tolmu eest kaitsmine on väga suur väljakutse. Samuti paiskub tolm Marsi atmosfääri, nii et Päike ei paista läbi. Pinnapealne tehnika peab lihtsalt tormi möödumist ootama (aga tormid kestavad mõnikord nädalaid või kuid järjest), kusjuures teadlased ei ole siiani aru saanud, mis neid torme päriselt tekitab.
T
to 345  /   08:41, 19. juuni 2017
Kus sul see salaärane aparatuur siis ikkagi on? Teatavasti üritas tuntud Eesti isemõtleja Jaan Tatikas küll aparaatuuri leiutada, mis odavalt paekivist sealiha pidi tootma, aga kuna tollased Tallinna ärimehed talle finantse ei võimaldanud, siisteatavasti jäigi aparaat leiutamata. Seega, kuidas siis seal Marsil sealiha ikkagi saab?
Või läks Jaan Tatikal too leiutis lõpuks ikkagi korda ja jäi pööningule seisma ning sina oled ta lapselapselapselaps? Kes vaarisa töö alles on hoidnud?
E
ega ikka ei vik küll  /   07:50, 19. juuni 2017
Rakett viib korraga 10 inimest. Lend kestab 1,5-2 aasfat. Seega kaasa tuleb vedada 2 aasta toit, edasi-fagasi lendamiseks vajalik Rakett 25 kuj tagant teeb 2 raketti aastas, ehk siis 20 inimest aastas. 100 aaafaga 2000 inimest.
K
kaasreisija  /   07:26, 19. juuni 2017
Millal minekusk läheb ?
M
miljoni   /   07:51, 19. juuni 2017
Aasta pärast.
S
saarlane  /   07:20, 19. juuni 2017
juku,kust sa tead,oled ise seal käinud,et nii kindel oled.see mida teatakse,seda lihtinimestele ei räägita
S
saarlasele  /   08:48, 19. juuni 2017
Teleskoobid sihivad Marssi juba sajandeid. Spektraalanalüüs on võimaldanud kindlaks teha atmosfääri koostise. Arvukad sondid on kas tiirutanud Marsi orbiidil ning mõnel on õnnestunud koguni pinnalegi laskuda. Nii et üht-teist on ikka teada kah. Muidugi kui õigest kohast otsida ning lugeda. Aga kui lektüür piirdub vaid Miky Hiire lugude või kriminullidega, siis on Marsi tingimused muidugi salapärane mõistatus.
H
Haim  /   07:19, 19. juuni 2017
Aga mida seal külmal ja tühjal marsil teha? Isegi vangis oleks lõbusam istuda.
J
JUHAN  /   04:28, 19. juuni 2017
No on aga bluff! Või katteta jututuba, Mäletan lapsepõlvest, et oli kunagi kauges nõukogude ajas selline raadiosaade nagu "Julgete mõtete maailm". Hooplejate jututuba vist?
Kui see lihtsalt juttutuba pole, siis usun pigem seda, et mõni miljon ull.ike.st saab lihtsalt oma rahast lahti. No mõelge peaga. USA kulutas 60-ndatel uuinguteks 22 miljardit dollarit (praeguse kursi järi oleks see lausa 150-200 miljardit), et 1969. a. kahte mest Kuu pinnale viia. Programmi raames käis seal kokku umbes tosin meest.'
Aga Marss? See asub ju võrratult kaugemal. Kui Kuul käidi edasi-tagasi vähem kui nädalaga, siis ainuüksi lend Marsile kestaks üle aasta. Toitu, vett ja hapnikku kulub 1 inimese kohra võrratult rohkem, Ja iga lennutatud kilogramm maksab tuhandeid dollareid. Kusjuures tuleb tagada lisaks toidule-veele-õhule ka veel piisav füüsiline treening nii pikas kaaluta olekus ja ellujäämine kosmilise kiirguse väljas. Ja nüüd korrutada see kõik miljoniga! Ning lisaks sinnalennule on vaja elus püsimise vahendeid ja varustust ka seal elamiseks lausa aastate jagu( surmav kosmiline kiirgus varitseb ka Marsi pinnal, kuna puudub magnetväli. Marsi õhk on liialt hõre j see ei sisalda praktiliselt üldse eluks vajalikku hapnikku (mingi protsendi murdosa vaid)

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis