(Robin Roots)

See juhtus kaks nädalat enne jõule 1989. Ajakirjandusosakonna – kus ma õppisin –  sekretär oli toona poliitvangis istuva Enn Tarto esimene naine Erna Tarto. Erna rääkis mulle, kuidas ta kuulis Ameerika Häälest, et poliitvangide peredele kogutakse Rootsis raha. Tema oli nende uudiste kuulamise ajal voodihaige ja nende 12aastane tütar tassis külma korterisse puid, sest raha nendeni ei jõudnudki.

Raha eest pidi vastutama Tiit Madisson. Helistasin Madissonile Rootsi. Kõigepealt teatas ta mulle ilma pikemata, et kui ma selliste teemade vastu huvi tunnen, olen oma hinge teatud kolmetähelisele organisatsioonile müünud. Toimetusse, kuhu soovisin Erna toetuseks lugu teha, oli aga kohe helistanud keegi heategija ja teatanud, et Raitar on KGB kaastöötaja ja tema materjale ükski sõltumatu leht ei tohiks avaldada.

Mida räigem silt

Sama päeva õhul, kui Toompeal oli toimunud Rail Balticu konverents, pöördus kunagine Tallinna linnapea eksettevõtjast ekspoliitik minu poole: Siim Kallas just deklareeris televisioonis, et te valetate. Kuidagi tuttav tuli ette.

“Need inimesed valetavad! Ja valetavad nii palju. Ja mis on vale, see vale on see, et neil on mingid argumendid Rail Balticu vastu. Tegelikult nende argumendid kõik on ümberlükatavad. Aga neil on vihkamine, neil on viha selle vastu,” vahutas Kallas TV3-le.

Kas Kallas on otsustanud suruda end taas mahlakale eurorohumaale ehk soovib end ise kinnistada Rail Balticu hästitasustatud nõunikukohale valitsuses? Ikka kindlam leib, kui kohalikel valmimistel kandideerida, kus ei pruugigi oodatud häältesadu tulla, nagu näitas põrumine presidendivalimistel.

Samas vaatame emotsioonivaba analüüsiga, mida Kallas siis tegelikult ütleb. Rail Balticu praegu läbisurutaval kujul mittesoovijate valetamises ja vihas süüdistamises näeb iga veidigi psühholoogiat õppinu klassikalist projektsioonisoovi.

Sest kuigi nii logistika- kui ka teised edukad tegevettevõtjad, majandusteadlased, juristid ja isegi õiguskantsler ja riigikontrolör on toonud terve hulga küsitavusi praegu soovitaval kujul Rail Balticu ehituse vastu, pole neile vastu esitatud mitte ühtki argumenti. No kohe mitte ühtki ei esita ka Kallas, vaid kasutab klassikalist “mida räigem silt, seda tõenäolisemalt pisut ikka külge jääb” taktikat.

Täpselt samasuguse poliitilise lasteaialoogikaga võib äkki hoopis Kallasele öelda: kes teisele ütleb, see ise on! Sest erinevalt neist, keda ta sildistada püüab, on enamikule arusaadav, mille tõttu Kallas ise võiks mõjutatav olla. 

Ketserid rattale!

Rail Balticust on saanud usu küsimus. Just inkvisitsiooniaegse jesuiidi moodi kõlab ka Kallase mõtteviis – kõik, kes ei usu seda, mida meie tahame, et te usuks, on saatana – tema mis tahes ilmnemisvormis – käsilased. Ketserid rattale!

Samal ajal, kui riigikogu majanduskomisjoni juht Aivar Kokk tunnistab kõnepuldis, et ta ei tea, miks ja kuidas Rail Baltic muutus praeguseks trassiks, esineb raadiouudistes 2011. aastal Taavi Rõivase valitsuse kinnisele istungile viidud ja sellest hetkest alates alternatiivivabaks ainuvõimaluseks saanud RB joonlauatrassi ideeprojekti koostaja Anti Moppel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Ta räägib entusiastlikul toonil, kuidas üha rohkem laekub eri maakondadest taotlusi maavarade – just kruusa ja killustiku – uuringute läbiviimiseks. Ning manitseb  omavalitusi mitte olema progressi pidurid ja takistama oma maakondi läbi sonkimast, et miljonid kruusatonnid Tallinna ja Pärnu vahele uueks teekehaks saaks kanda.

“See on ikka uskumatu, argumendid, mis tuuakse, et kui räägivad inimesed, kes ennast roheliseks nimetavad, ütlevad, et raudtee on kuidagi ökoloogiliselt halb,” imestab seepeale Kallas. No muidugi, kuidas saab olla ökoloogiliselt halb maakondadesse uute karjääride uuristamine ja teiste maakondade puutumatusse loodusesse trassiks tassimine. Rahavihm hakkab üle meie väikse riigi voolama ja me kõik saame eurokullasajust oma pisikese osa – lähemal seisjad ja õiges hetkes õiget toetajad muidugi suurema.

Kel on rohkem asju

Inimene, kes on oma elus kõike valmis rahaks ümber arvestama, ei suuda loomulikult mõista, et võiks olemas olla neid, kellel ongi mingid – võimalik, et praktilise elu seisukohalt mittekasulikud või lausa nende enda läbilöögivõimele ühiskonnas kahjulikud – eetilised tõekspidamised või põhimõtted. Mida nad peavad õigeks mitte pimedas usus, vaid loogikast ja tervest mõistusest lähtudes.

Rooma Klubi liige Mati Hint leidis konverentsil, et RB pole usu, vaid moraali küsimus. Riigi alguskümnenditel Eesti poliitikas aktiivselt sõna võtnud Hindi arvates on Eesti sisepoliitika muutunud loosungi "võidab see, kellel on surres rohkem asju" elluviimiseks.

Tema nägemuses vajaks Eesti ühiskonda ühendavat ideed Rail Balticu praeguse maad eri tasanditel lõhestava projekti asemel. Kas ka hallipäise emeriitprofessori otsaette kleepis Kallas vihakõneleja sildi?

Ei saa ju kõike rahaks arvestaja jaoks võimalik olla, et sajad erinevate elualade inimesed seisavad millegi eest, ilma et keegi neile selle eest maksaks. Kelle mõjul olid vihased kunagi fosforiidisõja algatanud Tartu tudengid või loomeliitude pleenumil totalitaarriigivõimu vastu sõna võtta julgenud kirjanikud-kunstnikud? Muidugi imperialistliku lääne!

Nüüd manavad eurousklikud teisitimõtlejaid, kes veidral moel paljud on samad 90ndate alguseski oma peaga mõtlevad inimesed, Moskva-meelseteks. Ajalugu teeb kummalisi uperpalle. Või vastupidi – selekteerib välja inimeste tegelikud põhimõtted. Sest ideoloogia muutub, kuid arusaam heast ja kurjast on aastatuhandeid püsinud muutumatuna.

19. juunil on riigikogu olulise valiku ees – keda esindada RB ratifitseerimishääletusel. Kas euroahnet erakondlikku võimusõltlust või Eesti elanikke, kelle eesmärgiks on Eesti jätkusuutlik kestmine.

Jõuga projekti praeguses faasis läbisurumise asemel võiks äkki olla sirgeselgne nagu Leedu, kes endale siduvad otsused teeb alles sügisel. Hoolimata sellest, et reaalsest Rail Balticul kunagi ehk kulgema hakkavast kaubast 55% hakkab liikuma just neile kuuluval Kaunase–Vilniuse lõigul.

Jaga artiklit

35 kommentaari

  /   08:07, 19. juuni 2017
RB vastased on otse loomulikult Moskva käsilased, tagurlased, degenerandid, rahvavaenlased ja muidu imelikud. Raudtee - see kõlab uhkelt! Igatahes!
M
mari  /   07:58, 19. juuni 2017
RB nüüd küll mingit erilist edu meile ei too. Tuleb tegeleda ikka tõsisemate asjadega nagu tulevikutööstus, meditsiin, teadus. Luua 21 sajandi väärtusi. Leida tooteid, mis maailmas läbi löövad. Praegu jääb mulje, et raudtee tuleb ära ehitada ja vaat siis läheb kõik tööle. Raha tuleb robinal. See on muidugi õige tähele panek, et juba ammu sügelevad need, kes on maid kokku ostnud selle teadmisega, et liiva ja kruusa müüma hakata.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis