Laadin videot...
6
fotot
Vaata videost, milline näeb välja Eesti hoiuraamatukogu, kuidas raamatud sinna jõuavad ja mis neist edasi saab ning milline on hoiuraamatukogu kõige haruldasem leid! (Tatjana Iljina)

Kui vajadus käes, võtad sa tavaliselt just kevadsuvel ette remondi, mis tähendab ennekõike lagede valgendamist, uusi värvitud ja tapetseeritud seinu. Selleks aga tuleb raamaturiiulid eelnevalt tühjaks teha ja keset põrandat kokku lükata. Remont valmis, hakkad sa raamatuid riiulitesse tagasi toppima ja korraga märkad, et ühte, teist, kolmandat… kümnendat raamatut pole sa riiulis paarkümmend aastat puutunud.

Esiotsa lööb välja omandinstinkt, et, ei, see peab oma kohale tagasi minema. Siis aga võiks hakata tööle mõistus: kui ma pole raamatu vastu kaks aastakümmet huvi üles näidanud, siis miks peaks see nüüd tärkama. Järelikult pole selle teose koht minu raamatukogus. Prügikast on siinsamas kõrval, aga raamatut lihtsalt ära viskama käsi ei tõuse.

Õnneks on Eestis mitmeid algatusi, mis kirjavaraga tegelevad, nii et koormaks muutunud kirjandust ei pea esimese emotsiooni mõjul prügikasti lennutama. Toome välja neist viis suuremat, kes pea kõik raamatud vastu võtavad, kuigi raamat ei ole mitte ainult kujunduselemendina, vaid kirjasõnanagi saanud pärisosaks ka nii mõneski kohvikus, lennujaamas, bussijaamades või tänavaraamatukogudes. Silmad tasub lahti hoida!

Hoiuraamatukogu

Suur-Sõjamäel asuva Eesti hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru sõnul võtavad nad vastu kõik raamatud, millel on "säilinud raamatu välimus".

Paraku juhtub tihti, et ebavajalikud raamatud viiakse keldrisse või garaaži, kuni kümne või viieteist aasta pärast otsustab pere kastid siiski hoiuraamatukokku viia. "Võite ise arvata, mida niiskus on kümne aastaga nende raamatutega teinud," vihjab Tammaru sellele, et kahjuks lähevad siis pooled seisnud raamatutest paratamatult makulatuuri. "Aga põhimõtteliselt võtame vastu kõik raamatud, olenemata keelest ja sisust ja aastaarvust."

Eesti hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru. (Tiina Kõrtsini)

Hoiuraamatukogu ära antud raamatute eest tasu ei anna ning eraisikutele raamatuid välja ei jaga. "Jagame raamatuid vaid raamatukogudele, erinevatele seltsidele ja ühingutele. Ühesõnaga, see peab olema konkreetne institutsioon."

Tammaru kinnitusel jagavad nad erinevatele asutustele aasta jooksul kümneid tuhandeid eksemplare ja viimastel aastatel on hoiuraamatukogu vahetuskogus eksemplaride arv püsinud poole miljoni ümber. Vastu võetakse ka näiteks käsikirju, aga ka vanu fotosid, fotoalbumeid ja filminegatiive, mille hoiuraamatukogu vastavalt kas kirjandusmuuseumile või filmiarhiivile üle annab.

MTÜ Raamaturing

Aastast 2010 tegutsev MTÜ Raamaturing võtab oma retropoes Põhja-Tallinnas aadressil Paavli 1 inimestelt vastu raamatuid ilma igasuguse valikuta. "Tegeleme kõikide raamatutega, ka vanemate ja hinnalisematega. Need laseme ära hinnata ja kui hind pakkujale sobib, ostame ära," selgitab projektijuht Rene Noni.

"Näiteks toote meile kümme kasti raamatuid, mille hulgast me kaks eksemplari ära ostame. Ülejäänud lähevad sorteerimisele – osa anname tasuta lasteaedadele ja koolidele, mõned raamatud paneme müüki oma internetipoodi ning ülejäänud lähevad ümbertöötlusse. Ühtegi raamatu prügikasti ei lenda," rõhutab ta.

VANARAAMATUTE KESKEL: Üks MTÜ Raamaturingi eestvedajaid Rene Noni annab lootust, et neil, kes oma koduraamatukogu koomale tõmbavad, võib õnnestuda mõni teos Raamaturingluse retropoele mahagi müüa. Sorteerimiseks võetakse aga vastu kogu kirjavara. Üsna silmatorkamatu kauplus asub pealinnas Paavli tänava alguses. (Tiina Kõrtsini)

Erinevalt näiteks hoiuraamatukogust saab kaupluses Raamaturinglus kohapeal ka endale meelepärast kirjandust soetada. Noni sõnul on valikus keskmiselt 9000 trükist, mille hinnad jäävad üldjuhul vahemikku 3–10 eurot.

Raamatupood-kohvik REaD

Poolteist aastat Tallinnas Maakri tänaval tegutsenud ja juuni algul vanalinna Pikale tänavale kolinud kohvik-raamatupoe REaD asutaja ja omaniku Maaja Halliku väitel võtavad nad inimestelt vastu kõik raamatud, mis neile tuuakse.

"Sorteerime need ise läbi, huvitavamad ja päevakajalisemad raamatud – sellised, mis võiksid inimestele korda minna – jätame endale riiulitele ja ülejäänud viime ise edasi, hoiuraamatukokku," räägib ta. Trükis, mis on raamat vaid nime poolest, rändab siiski makulatuuri.

Kohvik-raamatupoe REaD asutaja ja omanik Maaja Hallik. (Martin Ahven)

REaD äraantud raamatute eest ei maksa, küll võib tooja vastutasuks riiulilt kaasa võtta mõne talle silma jäänud sobiliku teose. Osta saab ka. Maaja sõnul maksavad neil kõik raamatud vaatamata nende väärtusele 3 eurot. Riiulitel on väljas keskmiselt tuhatkond trükist. Samas märgib Hallik, et sügisel kavatsetakse Tallinnas avada veel üks raamatupood-kohvik.

Raamatutuba Fahrenheit 451

"Raamatutoa mõte tekkis siis, kui eraisikud hakkasid otsima üha rohkem võimalusi raamatuid ära anda," ütleb Tartus Eesti trüki- ja paberimuuseumis asuva raamatutoa Fahrenheit 451 eestvedaja Madis Mikkor.

"Siia toodud raamatute eest me ei maksa. Meie põhimõte on see, et võtame vastu ka need raamatud, mis muidu läheksid prügikonteineritesse. Teeme tänagi vanadest raamatutest märkmikke, karpe ja muud sellist. Et aga igat raamatut oli kahju tükkideks lõigata, hakkasime kõrvale panema raamatuid, mis meie arvates võinuks ka sisu poolest inimestele huvi pakkuda," jutustab Mikkor.

KIRJAVARA UUS ELU: Tartu Aparaaditehases asuvas raamatutoas Fahrenheit 451, mis on nime saanud ulmekirjanik Ray Bradbury romaani järgi, saav sirvida vanu raamatuid ning lastele toimuvad lugemishommikud. (Aldo Luud)

"Kui kolisime Aparaaditehasesse, leidsime siit ühe raamatuid täis toa, mis meie kujutluspildis oligi ideaalne ruum raamatute hoidmiseks. See on rõdudega suur ja kõrge tuba, mis on maast laeni raamatuid täis. Nüüd on siin kuskil 10 tuhat eksemplari," usub Mikkor ja rõhutab: "Praegu võtame vastu kõik raamatud. Ka sellised, mida oma kuju ja olekuga saab nimetada raamatuks vaid teoreetiliselt. Vähemalt me teame, et nad ei rända lihtsalt prügikasti, vaid lähevad ümbertöötlusesse."

Fahrenheit 451 tegeleb ka ise mõningal määral ümbertöötlemisega. "Meil on mõned paberivalmistamise õpitoad," märgib Mikkor. "Nii valmistame vanadest raamatustest, millel on ilusad ja põnevad kaaned, märkmikke. Näiteks tellis Euroopa üks suuremaid teadusmuuseume, Londoni teadusmuuseum, meilt mitu tuhat märkmikku, mille kaanteks olid vanade nõukogude teadusaamatute ja õpikute kaaned, millel oli kujutatud lennukeid, viisnurkasid, rakette jne."

Uuskasutuskeskus

"Võtame vastu raamatud, mis on veel loetavad, kasutuskõlblikud ja millel on veel kaaned ümber, olgu nad siis eesti-, vene või ükskõik mis keelsed," mainib MTÜ Uuskasutuskeskus turundusjuht Annika Altmäe. "Kahjuks satub nende hulka ka raamatuid, millel on pooled lehed välja rebitud või täis soditud ja sellised saadame juba ise edasi makulatuuri."

MTÜ Uuskasutuskeskus turundusjuht Annika Altmäe. (Robin Roots)

Uuskasutuskeskusi on avatud üle kümne, need tegutsevad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Paides ja Narvas.

Tasu raamate eest ei maksta. "Sellist võimalust meil pole, nii et võtame raamatuid vastu vaid annetustena." Samas on keskustes võimalus raamatuid osta vägagi sümboolse summa eest. "Enamik raamatuid on meil müügil 50 sendi eest, vanad ajakirjad ja luulekogud maksavad 6 senti ning vaid mõnede uuemate ja vähe väärtuslikumate hinnaks on ehk 2–3 eurot," avaldab Altmäe, kelle sõnul nad raamatute kohta eraldi inventari ei pea. Keskeltläbi on ühes poes lettidel aga tuhandeid raamatuid.

SOODSAD HINNAD: uskasutuskeskustes saab raamatuid ja ajakirju soetada vaid sentide eest. (Robin Roots)

Jaga artiklit

9 kommentaari

R
Raamatuvahetus  /   15:37, 30. juuni 2017
No miks mitte siia: https://www.raamatuvahetus.ee/
  /   23:56, 18. juuni 2017
vanade raamatute paber on pehme. Seda võib kasutada vetsupaberina Tämnapäeva kriitpaberiga juba tagumikku ei pühi ja see paber ei võta tuld ka Kaalub palju ja risustab prügikasti. Meil kodus Pitsu närib vahel raamatukaasi,hambad sügelevad ju Loomal ka tegemist ,pole igav üksinda kodus olla,kui pererahvas tööl on.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis