(TAIRO LUTTER)

Kas riik peaks aitama noori, kes ei õpi ega tööta? 

21-aastane Evelin: Ma ei arva, et neile peaks kohe töökoha kätte ulatama, aga esmalt tuleks aidata neil motivatsioon tagasi saada, sest põhjuseid, miks noor ei tööta, on erinevaid ja see tulekski välja selgitada.

30-aastane elektrik Imre: Noortele on loodud võimalused ja kui nad neist mingi perioodil, näiteks poole aasta jooksul kinni ei haara või ise endale kooli-tööd ei otsi, kaasneb sellega teatud hüvedest ilma jäämine.

22-aastane Kaia: Võiks olemas olla võimalus, et nad saaksid soovi korral osaleda koolitustel, kursustel või leida kasvõi ajutise töökoha. Sellised riigi poolt pakutavad lahendused kindlasti motiveeriks noori liigutama ning võib-olla avastama ka enda jaoks mingi uue eriala, millele varasemalt tähelepanu ei osanud pöörata.

23-aastane Margit: Riik peaks neid noori toetama, kes ei õpi ega tööta, sest ilmselt puudubki sellistel noortel tugi ja nemad vajavad just kõige rohkem suunamist ja abi. Ühiskonnale tuleks kindlasti rohkem kasuks see, kui taolised noored leiaksid endale rakendust, mitte ei jääks niisama passima.

21-aastane Anett: Santi ei saa sundida, kui sant ei taha kõndida. Igaüks vastutab oma käekäigu eest ise ja on olemas asutused (töötukassa) inimestele, kes tahavad-soovivad areneda. Noortel on põhiharidus kohustuslik, ülejäänud on igaühe enda teha. Kõigi tulevik on nende endi kätes ja mina arvan, et riik niivõrd palju vaeva nägema ei peaks.

21-aastane Gregor: Iga inimene on vaba enda eest otsustama. Riik ei saa endale võtta õigust määrata kellelegi mingeid kohustusi.

26-aastane Katri-Helena: Need noored saavad ju oma raha  vanematelt. Ja nad ei tunnegi vajadust kuskile tööle või kooli minna. Järelikult neid tõenäoliselt ei huvitaks ka sotsiaaltöökohad. Pealegi, töökohti, mis iseenesest sobiks, on palju, lihtsalt noor ei taha poemüüja olla. Aga ega selle sotsiaalse töökohaga midagi paremat ei anta. Milleks kursused, kui nad ei viitsi kooligi minna.

20-aastane Liisa-Johanna: Kui oled ise piisavalt teotahteline ja ambitsioonikas, siis saad hakkama. Neid, kel puudub motivatsioon ja tahe, ei peaks riik aitama.

20-aastane Sander: Riik pakub juba praegu väga palju võimalusi sellistele noortele. Neil on tarvis vaid ise initsiatiivi näidata. Kui initsiatiivi ja motivatsiooni pole, siis ise neid üles otsides seda vägisi ei tekita. Riigil läheks kaduma ressurssi ning kasutegur oleks äärmiselt väike.

30-aastane Taavi:  Riik peaks esmajoones tegelema küsimuse lahendamisega, miks on tekkinud hulk noori, kes ei õpi ega tööta. Kui palju tuleneb see haridussüsteemi puudujääkidest, üleminekuraskustest õpingutelt töökeskkonda, tugistruktuuride vähesusest või noorte enda vähesest pealehakkamisest ja ebarealistlikest ootustest. Kui ei tegeleta aktiivselt põhjuste väljaselgitamise ning nende leevendamisega, ei ole lootust ka olukorra muutusele.

Jaga artiklit

10 kommentaari

L
lihtsurelik:  /   08:44, 20. juuni 2017
paistab, et noorte aitamine meie riiki ei huvita.
S
suur osakaal  /   20:11, 18. juuni 2017
on ka ühiskonna suhtumisel. Kui noored loevad ja kuulevad-näevad varakult, et teatud tööd on ebapopulaarsed, halvasti tasutavad või lausa ei peetagi töödeks, nad ei pinguta ka enam. Mis motivatsiooni tekitab füüsilise töö tegemine, kui oodid ja serenaadid kõlavad ainult kontori töö ülistamisele või kõrghariduse omandamisele. Kõigist ei ole selliseid omandajaid. Aga kuna ühiskonnas avalikult häbivääristatakse ausat füüsilist tööd ja naerdakse nende ametite üle, siis noored kogevad, et milleks? Neid tuleks toetada, julgustada ja ühiskonna enda suhtumine PEAB muutuma. Milleks välja naerda ja häbistada ehitustöölisi, koristajaid. Nii kaotamegi hinnalist ressurssi-inimest, tema eneseväärikust ja panust ühiskonnale. On inimesi,,kes vajavad julgustamist, kiitmist, moraalset toetust, öpetamist ja suunamist. Oleme kiired hukka mõistma, näpuga näitama, parastama või tänitama. Me kõik saame olukorra heaks midagi ära teha. Ja alustada tuleks iseendast. Kui pakume tuge ja abi lähedastele, tuttavatele, nad ei tunne ennast ühiskonna heidikutena ja et keegi neist ei hooli. Turjakargamise asemel peaksime hoopis andma nõu .kõik ametid on vajalikud, sellest tulekski alustada. Siis ei teki noortel häbitunnet ega põe alaväärsuskompleksi kartuses, et avalikult lehe veergudel nende üle naerdakse, mõnitatakse või näpuga näidatakse. Hukka mõista on kõige kergem. Aga kus viga näed laita- seal tule ja aita. Kui väärtustame inimese, kui väärtustame töö ja ka väärilise tasu töö eest, on muutused kiired tulema.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis