56 kommentaari

K
kuul pähe  /   23:45, 19. juuni 2017
mehed sooritavad 80% selfiedest
B
britt  /   20:21, 18. juuni 2017
Mind kurvastab väga see, et inimesed, kes kommenteerivad, pilluvad üpris sapiseid ja kohatuid lauseid. Enamus näivad olevat ebaintelligentsed ning asjasse mittepuutuvad isikud. Teiseks kurvastab aga väga see, et selline galerii on üldse avaldatud uudisloona. Pildistada inimesi nende elu kurvematel ja valusamatel hetkedel ning salaja... see ei ole minu silmis sugugi okei.
U
Uunu  /   22:25, 16. juuni 2017
Kas pildil on tänased noored? No mina langen juba neid nähes masendusse. Optimismi tänane elupilt küll ei paku. Kõik on kuidagi kerglane ja pinnapealne, nii ka suhted nende vahel. Tõelisi sõpru säärasest seltskonnast küll eriti leida pole. Imids on juba kuidagi kõle ja külm, neid hoiab ainult pidu koos.
  /   23:30, 16. juuni 2017
no aga lange siis! Keda kotib sinu langemine? Ikka juhtub...lange edasi. Nüüd tegi teema, ma ei või.
:
:(  /   07:41, 16. juuni 2017
vanematest on kõige rohkem kahju, südamevalu missugune...
kohal paistab....  /   05:58, 16. juuni 2017
... olevat terve punt moodsa orientatsiooniga tüüpe...
H
Hauakaevaja  /   23:42, 15. juuni 2017
Iga pildi vahel reklaam ja mina ei ole näinud, et matustel naerdakse! Kus Karu ennast peidab? Mis neile nalja pakub?
M
mina ka  /   22:39, 15. juuni 2017
Vanemate valu on mõõtmatu! Küll kirjutatakse siin kommentaariumis surma valimise mõistmisest. No ei mõista! Olen ka närvihaige, ka oma poja pärast sadu kordi olnud lõppemise äärel. Ei mõista, miks noored ei armasta oma elu, miks neil pole tõelisi sõpru, siin ju väidavad kooris et olid depressioonist teadlikud. Kuid miks nad siis ei pööranud tema mõistmist, miks nad ei teinud seda? ... ja nüüd siin avaldavad kaastunnet, ilma vähematki süütunnet omamata. Need pole tõelised sõbrad! Sorry avameelsuse pärast.
K
Kurb  /   00:13, 16. juuni 2017
Tänapäeva noorte elu on nii pinnapealne. Kõigil facebookis sadu sõpru kellele laike jagatakse, aga seda mis inimese elus tegelikult toimub pole kellegagi jagada...
K
kurb jah  /   16:07, 16. juuni 2017
ja mis vanematel inimestel teistmoodi? sõbrad kes surnud, kes välismaal (mis sõber see skypes rääkimise sõber ikka niiväga enam on), kellega vaated lahku läinud ja kaugeks jäädud. aga uusi leida on võimatu, pole kohta, kust leida. mingid delfi tutvumised ja muud sellised on üks jaburdus ja mõnitamine, kui tõsimeeli sõpra otsid. ja nii oledki üksi, naabrid ju teatavasti rohkem ei suhtle tänapäeval kui tere. heal juhul kaks süna ilmast või ühistu koosolekust.
kurb jah see üksindus.
.
...  /   01:23, 16. juuni 2017
...kui sul depressioni ei ole, siis sa ei saa ka aru selle olemusest. Mina tean, et ükskõik, kuidas keegi aidata, mõista jne püüab, siis see ei aita lõpuni, vaid leevendab korraks ainult veidi, enda nö päästmine peab tulema depressiooni põdeva inimese enda seest, ainult tema ise saab otsustada, kuidas ta edasi läheb. Seda on väga raske seletada, seda musta auku, lõputut üksindust ja lootusetust, mida ei saa sinu sees leevendada keegi teine, kui vaid sa ise, aga kui sa ise ei suuda, ei suuda ka keegi teine..Kuigi ma üritasin seda natuke selgitada, siis tegelikult on ka need sõnad küündimatud.
N
nii ja naa  /   16:08, 16. juuni 2017
samas peaks üks arukas noor inimene ikkagi mõtlema, mida ta teeb oma vanematele. tema ei mõelnud, see näitab suurt isekust.
N
naa ja nii  /   23:37, 16. juuni 2017
kui on depressioon, siis mõtlemiseruumi väga ei anta. Päris ausalt kohe. Kui sa näed päris koledat õudu, siis pole sa suuteline mõtlema vanematele või veel kellelegi, Depressioon on kole ja pime, mõtlemisruumi ei anta kahjuks.
D
depressioon  /   12:44, 16. juuni 2017
on ajutalitlushäire. serotoniiniä ja dopamiinipuudus. Puudus tekib sageli lapsepõlvetruma tagajärjel, aga mitte tingimata. On ka soodumus depressioonile nagu soodumus nõrgale südamele, kehvale nägemisele vms. Seega kui üks isik reageerib temaga juhtunud jamale või ebaedule või solvamisele kerge pahameelega, siis teine langeb nädalatepikkusse enesesüüdistuste ja masenduse alla. Mõni hakkab õgima, mõni hakkab veene lõikuma, mõni nälgima, ühesõnaga ei reageeri adekvaatselt. Kui on bipolaarne häire e. maniakaal-depressiivne sündroom, siis on inimene vahel imelikult agar, ehitab õhulosse, samas langeb kuhugi musta auku. Lapsevanematel pole siin midagi teha, see on haigus,
T
tt  /   01:44, 17. juuni 2017
Margus oli bipolaarne.
X
X  /   00:06, 19. juuni 2017
Siit saab lugeda lisa, Margus rääkis kunagi oma depressioonist ja bipolaarsusest: https://www.muurileht.ee/in-memoriam-margus-karu/
W
www  /   22:24, 15. juuni 2017
rip.ja mis siis noore härraga juhtus nii äkki?
M
mees  /   22:33, 15. juuni 2017
Kuuldused,et enesetapp.
E
ega jah  /   00:47, 16. juuni 2017
kui nii kiivalt varjatakse surma põhjust, FB lehel ka ei vastata küsimustele, ignoreeritakse küsijaid, siis on alati kas üledoos või enesetapp. pakkusin esimest, aga seekord siis teine.
kahju, oli andekas ja tegus noor inimene, palju oleks veel olnud öelda. samas FB lehel vaatad kuidas kõik nii kiidavad, et kõige suurem naerusuu üldse maailmas, tundub see nii võlts. kui ikka inimesel on sügav depressioon, ei ole ta mingi naerupall, lihtsalt meie kultuuris on omaks võetud, et lahkujate kohta tuleb kasvõi valetada, aga no ilustama peab.
T
Tegelikult..  /   01:28, 16. juuni 2017
...on küll nii tihti, et mida suurem naerupall, seda suurem hingevalu, empaatiavõime on lihtsalt nii suur, hea inimene, aga maailmavaluga, või siis varjatakse naeru taha sisemisi deemoneid. Kloun, kes nutab. Tihti keegi ei märka, sest ta on endale maski ette ja kostüümi selga tõmmanud ja naerutab. Tean mõnda lähedalt ja nii ongi.
T
to tegelikult  /   16:10, 16. juuni 2017
kui on ikka depressioon, siis ega ei mängi klouni välja küll. nii lihtsalt on. muidu probleemide puhul on tõesti inimesi, kes selle naljaga välja elavad, kasvõi vägisi nägu naerul hoides. aga mitte ehtsa depressiooniga.
T
tead  /   21:05, 16. juuni 2017
inimesed on erinevad - mina suudan ka kõige mustematel perioodidel (muidugi kui üldse jaksan inimeste hulka minna) käituda nagu kõik oleks hästi,
suudan teha nalja ja naerdagi, seda et tegelikult pole minuga kõik korras, märkavad ainult väga head ja tähelepanelikud inimesed, kes mind juba kaua tunnevad. öeldakse, et silmad on hinge peegel ja nii reedavad ka mind lähedastele just silmad.
aga nagu koju jõudes ukse enda järel sulgen, siis olen jälle tagasi mustas augus... õnneks on kodus lemmikloom ja kohustus tema eest hoolitseda.
on olnud ka paar sellist korda, kui alles tagantjärele sain aru, et tegelikult olin päris läheda, et mõte liikus suunas, kuhu ma tegelikult ei taha minna...
ühel korral päästis mind just üks skype sõber, kes helistas just õigel hetkel ja tõi mind tagasi reaalsusesse. me rääkisime tol korral lihtsatest, igapäevastest asjadest ja üldsegi mitte sellest mida või kuidas ma ennast tunnen, usun et see oligi just see, mida hetkel vajasin.
ma ei taha, et minu pere ja sõbrad veel ühe lähedase kaotaksid, luban et teen kõik mis suudan ja ronin alati sellest mustast august välja.
.
....:-(  /   21:46, 15. juuni 2017
kurb ja traagiline...Mida peab tundma küll selle ema süda....kohutav....olge tugevad!
E
ega jah  /   00:50, 16. juuni 2017
kõige suurem ongi ema lein, sõbrad sõpradeks, aga ema, see üks ja ainus, ei toibu oma lapse surmast kunagi. väga-väga kahju on emadest, kes selle üle peavad elama. eriti kahju aga, kui ema peab elama teadmisega, et tema laps tegi seda talle teadlikult. mitte ei juhtunud õnnetus, vaid tegi valiku. see on ema vastu suur ülekohus mu meelest. olge oma emade vastu lahkemad. ka täiskasvanuna oled oma emale ikka laps. millal sina oma emaga viimati aega veetsid?
E
eesti mees  /   21:45, 15. juuni 2017
Kahju, et eestlastel on kombeks kõik sellised teemad maha vaikida. Vaadates palju mehi endalt elu võtab, peaks just sellest avalikult rääkima, et oskaksime aru saada neid märke inimestel meie kõrval! Kirjanikku ei too enam keegi tagasi aga tema lähedased saavad aidata teisi sarnaste muredega, sellest rääkides...
S
saladust pole  /   22:53, 15. juuni 2017
narkootikumi üledoos
X
X  /   23:31, 15. juuni 2017
Kui sa ei tea, mis tegelikult toimus, siis ära palun lahmi ja paku huupi, kallis kodanik. Ei olnud narkootikumi üledoos.
A
aga   /   16:12, 16. juuni 2017
seepärast olekski kohe pidanud tunnistama, et mis ja kuidas. selline peitusemäng tekitab tahes tahtmata spekulatsioone ja igasugu jutte läheb liikvele, mida siis ka tõe pähe võetakse. saladuses hoidmise üritamine ei too head kaasa.
E
Ele  /   21:28, 15. juuni 2017
Ma olen ebaterve ja surm tundub vahel unistus, aga pole veel millestki kinni hakata, tervis pole veel nii halb ja meelega auto alla ka ei hakka jooksma, tuleb minna siis kui jumal tahab ja on aeg minna.
J
JoppEduardo  /   21:20, 15. juuni 2017
Peale selle Karu surma kuulsin esimest korda, et oli niisugune kirjanik. Enne ei olnud temast midagi kuulnud. Tõenäoliselt oli kuulus vaid oma fännide seas. Minu vanem vend poos end aastal 1974 üles. Siis oli kahju, aga nüüd arvan, vend oli lihtsalt lollakas, ei muud. Inimene pole endale ise elu nadnud ja seega pole tal õigust seda ka ise endalt võtta. See on kuritegu iseenese ja Looduse vastu. Niisugust asja ei pea aktsepteerima. Vanasti maeti enesetapjad surnuaia müüri taha kui pajatsid....
O
ok  /   05:59, 16. juuni 2017
Tänu sinule, jopp, on digimeedia veerud alati mingi nõtrusega täidetud. Lolluse vastu ikka reeglitega ei võitle.
T
To Mariliis  /   20:56, 15. juuni 2017
Ka depressioon on haigus, täpselt nagu kehaline haiguski. Mõnikord ei ole võimalik ka ravimitega inimest aidata. Kindlasti ei otsustanud ta endalt lihtsalt elu võtta. Varasemalt on Margus Karu rääkinud oma depressioonist ja sellega võitles ta pool oma elu.Niikaua kuni sa ise pole olnud selles eluhetkes,kus surm tundub ainus, mis vaigistab valu ja täidab tühjuse, ei ole sa objektiivselt võimeline hinnanguid andma. Mina olen seal olnud ja õnneks hetkel olen kõige raskemast üle saanud aga ma ei saa mõista Margus Karu hukka,sest tean kuidas surm võib tunduda ainsa võimaliku lahendusena.
S
suitsidaalne  /   21:08, 15. juuni 2017
Nõus!
  /   21:49, 15. juuni 2017
100% nöus!
P
Pläma  /   22:59, 15. juuni 2017
olen ka sellele korduvalt mõtelnud, kord olnud ka hetk kui pea rööpale panin aga lõpuks hakkas külm ja mõistus tuli koju, oli siis lihtsalt kopp ees, kopp ees suhete tõttu. Aastad on möödunud ja enam ma ei põe, nüüd elan endale, pole keegi mulle isegi ütelnud kunagi, et minust hoolib või ma meeldiv oleks, samas ma ei ole alkohoolik ega ka narkomaan ja see aitab sesmõttes ülihästi deprekaga toime tulla, aasta-kaks on augus suht paha olla kuid eks nüüd ma annan ka tagasi selle kõik ühiskonnale ja rumal on seetõttu endakallale minna, tean, et need kes mulle seda on teinud, on jäänud oma elus ilma tõelisest hoolimisest aga se eon eestis tavaline asi ja see teadmine kui sellele mõtled ja läbi analüüsid, see annab jõu elada ja elada vaid endale, see teeb tegelikult inimese vabaks ja surm on seljuhul vale.
V
Vaim  /   23:44, 15. juuni 2017
kuidagi on vaja raamatuid müüa
I
Ikka  /   20:06, 15. juuni 2017
hirmus.Kaastunne lähedastele.
K
Kohutavalt kahju.  /   20:02, 15. juuni 2017
Kena-noor-andekas ja füüsiliselt terve inimene. Milline raiskamine.
Puhka rahus, ilus inimene.
K
kus  /   19:25, 15. juuni 2017
kõik need sallijad siis olid?
M
miks?  /   19:07, 15. juuni 2017
Miks ta suri?
A
Aeg  /   19:17, 15. juuni 2017
sai otsa, kellel varem, kellel hiljem - nii on see alati olnud.
E
ei saanud ju otsa  /   22:09, 15. juuni 2017
kui ise lõpu tegi
M
miks?  /   19:07, 15. juuni 2017
miks ta suri?
L
leia nüüdki rahu  /   19:29, 15. juuni 2017
Loe palun Heat-i kommentaari - ma aimasin, aga ei suutnud uskuda, et inimene nii meeleheitel...
H
Heat  /   17:11, 15. juuni 2017
Ema-isa pilt nii südantlõhestav. Kasvatad lapse üles, annad talle mida oskad ja suudad, aga lõppeb kõik nii... Kes tunnevad, et rohkem ei jõua, palun rääkige sõbraga otsige abi, karjuge oma valu välja, aga ärge tehke nii... see on liiga suur valu mida taluda, see on valu kogu eluks... Puhka rahus Margus..
B
Boo  /   19:29, 15. juuni 2017
Kas tegu oli suitsiidiga?
M
Mariliis  /   19:49, 15. juuni 2017
Ma ei suuda seda mõista. Nii palju on inimesi, kes on haiged ja võtlevad oma elu eest, müüvad oma varanduse maha, et raviks raha saada. Ja siis on keegi, terve ja tugev mees, kes lihtsalt otsustab endalt elu võtta.
:
:(  /   00:13, 16. juuni 2017
Kahjuks on haigusi, mille puhul otsitakse surma, mitte ei üritata ellu jääda.
E
ei  /   00:53, 16. juuni 2017
olnud ta ju haige.
  /   07:56, 16. juuni 2017
no kui sa ei mõista seda,siis ei mõista, hoia suu kinni. Tänapäeval ongi depressioonist tingitud surmad sage nähtus.
T
To Mariliis  /   10:15, 16. juuni 2017
Kas sa arvad, et depressioonis olevad inimesed ei võitle?! Kuidas saavad inimesed selliseid asju nagu depressioon tühiseks pidada?? Depressioon pole see, et korraks oled kurb, see on väga tõsine asi. Väga ignorantne kommentaar teie poolt, selle pärast inimesed ei julgegi abi otsida ja kannatavad üksi, just selle sama suhtumise pärast, et ah võta kokku ennast lihtsalt ja ole rõõmus.
W
www  /   22:26, 15. juuni 2017
ei ole asju,millepärast loobuda ja hoidku jumal endale käsi külge panna
  /   09:36, 16. juuni 2017
kui sa miskit ei tea,siis ära targuta ja oma jumalaga vöid sa tagumenti pyhkida...
K
Karu peied  /   16:38, 15. juuni 2017
väga soome-ugri
K
Kas seda artiklit,  /   14:01, 15. juuni 2017
mille aadress on antud, oskab keegi eesti keelde tõlkida? Ehk on kasulik lugeda.
?
?  /   16:00, 15. juuni 2017
kus? mis? millest jutt?

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis