5
fotot
Katamaraan Viking Faster Tallinna lahel (Robin Roots)

Pärast ligi kümneaastast vaikust hoitavad mereteadlased taaskord puhkajaid ja kalastajaid – Tallinna lahel sõitva uue Viking Faster kiirkatamaraani lained võivad olla teatud olukordades eluohtlikud.

Laineuurija Tarmo Soomere sõnul on vaatlused näidanud, et tänavu kevadel liinile läinud Viking Faster on üle aastate taas selline laev, mille ahtrilaine on otseselt eluohtlik. „Kui rannavees paterdab või istub väikelaps ja kiirlaevalained kiire ning kompaktse plokina saabuvad, võib juhtuda, et vesi lööb lapsel üle pea ja lained võivad ta ka pikali vette lükata,“ selgitas Soomere. „Samuti on oht, et kuni meetrised lained keeravad näiteks kummimadratsil rannavees lamava inimese ootamatult ümber, tekitades päevitajas sel moel paanika ja uppumisohu.“

Samasugune oht varitseb ka kalastajaid, kes õngitsevad paadis püsti seistes või võtavad niigi kreenis oleva paadiga parasjagu kalavõrke välja.

Varasemate aastate mõõtmised näitavad, et suurim on kiirlaevalainete mõju just Paljassaare Pikakari rannale, millest laevad mööduvad lähemalt. „Ma soovitaksin Tallinna linnal anda Pikakari rannavalvele korraldus, et iga kord, kui katamaraan möödub, heisataks rannas punane lipp,“ märkis Soomere.

Küberneetika instituudi juhtivteaduri ja teaduste akadeemia presidendi Soomere sõnul ei olnud Tallinna lahel nii kõrgeid ja tugevaid kiirlaevalained pärast Tallink AutoExpressi aluste lahkumist liinilt. „Nordic Jet Line laevad olid väiksema ahtrilainega, Autoexpressid aga tekitasid kõige kõrgemaid laineid,“ meenutas Soomere varasemaid mõõtmistulemusi Tallinna lahel. Kõik need alused lahkusid liinilt 2008. aastaks.

Nende aluste sõidu ajal kaebasid rannakalurid kiirlaevalainete üle teadlastele ka seetõttu, et need alused hävitasid põhjaelustikku ning kandsid kalavõrgud vetikaid ja muid taimi täis ka siis, kui looduslikku tormi polnud.

Soomere märkis, et kõige suurem oht ei olegi lainete enese kõrgus, vaid nende saabumise ootamatus, mis võib olla ohtlik just kogenematule paadisõitjale või kalastajale. Samuti on oluline tähele panna, et kiirlaevalainete tihe rida saabub kaldale alles 15-20 minutit pärast katamaraani enese möödumist ning on ohtlik just vaikse ilma korral, mil laine levib tugevamana. „Nii ongi meri petlikult vaikne ja järsku saabub umbes minut tugevat tormi,“ kirjeldas Soomere. „Need lained on looduslikest tugevamad. Kõige tugevamad on mõõtmiste järgi teine ja kolmas laine, mis ei anna inimestele ka eriti palju aega reageerimiseks.“

Soomere sõnul näitasid TV3 ajakirjanikud talle drooniga filmitud videot, kus mõnekümne sentimeetri sügavusse vette jõudnud kiirlaevalaine lõi täismehel üle pea ning rabas teda jalust, lükates teda ka mõne meetri maa poole. Kui kõrgele laine täpselt ulatus, Soomere spekuleerima ei hakanud, lausudes, et kohe kindlasti on uus laev toonud teadlastele uue väljakutse ja elektroonikaga varustatud mõõtepoid tegelike lainekõrguste mõõtmiseks Tallinna lahe randades viiakse peagi merre.

Varasematel aastakümnetel kiirlaevalaineid süvitsi uurinud Soomere lõi nende iseloomu ja looduslikest lainetest erinevuse alusel isegi oma teooria, mille uurimisega on edasi läinud nii Itaalia kui Norra kolleegid.

Laevaomanikele ja operaatorfirmadele tulevad sellealased uudised reeglina külmavee ämbrina ja täna ei osanud selle kohta suurt midagi kommentaariks öelda ka Viking Fasterit käitava Viking Line EESti juht Inno Borodenko. Tema sõnul tegleb Fasteri laineprobleemiga praegu firma teisel pool Soome lahte asuv peamaja ning aktiivselt suheldakse laeva Gotlandil asuva omanikuga. Küsimuse peale, kas praegu ühe tunni ja 45 minutiga Soome lahe ületav Faster võiks Tallinna lähedal käiku aeglustades randu säästa, vastas Borodenko, et praegu on selle laeva äriplaan ja sõidugraafik üles ehitatud just nii kiirele sõiduajale. Borodenko sõnul on aga selleteemalised arutlused omaniku ja operaatori vahel alles algusjärgus.

Turvafirma G4S kommunikatsioonijuht Reimo Raja lausus, et Pikakari rannavalvurid pole seni täheldanud, et Viking Faster tõstaks üles kõrgemaid laineid, kui teised kiirlaevad. „Kiirlaevalained tekitavad rannalistes pigem lõbusat elevust kui ohtu,“ lausus Raja..

Jaga artiklit

28 kommentaari

T
tellitud kisa !  /   00:07, 17. juuni 2017
huvitav, millise viimsi "rannaelaniku" või kinnisvara hangeldaja tellitud "kisa" see on ? et, nüüd siis tuleb tsunami ja pühib kõik minema ??? täielik lasteaed ! muidugi, kui proovitakse odavalt merepõhja maad kinnistuks teha, jõuab igasugu nn. erosiooni mõju selle liivakasti minema pühkida ja kogu jama arve saab siis esitada nn. arendajale !
J
jüri  /   21:10, 15. juuni 2017
Kunagi kui esimest korda sattusin Pikakari randa olin üllatunud ,rannas lehvis roheline lipp, aga vees ainult üksikud .Natuke hiljem möödus üks suurem laev ja siis kogu rand elavnes . Tekkis lainetus ja kõigil oli lõbu laialt

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis