Alkoholitarbimise vähenemine elaniku kohta viimasel kümnel aastal 14,8 liitrilt 9,9 liitri sajaprotsendilise alkoholini on tegelikult muljetavaldav. Siia hulka pole arvestatud turistide kaasa ostetud alkoholi, mis on tervelt 44 protsenti kogu müüdud alkoholist. Teine fakt tarbimise vähenemise kõrval on, et alkoholiaktsiis pole mitte ainult tõusnud, vaid see tõus ei näita ka vaibumise märke.

Nende kahe omavahelise seose tõlgendamisega on nagu kliimasoojenemisegagi – kas muutused toimuvad lihtsalt niisama või inimtegevuse tagajärjel. Valitsus tahaks kindlasti uskuda oma otsustavasse rolli. Olgu selle usuga kuidas on, kindel on vaid see, et alkoholiaktsiis on mõeldud kosutama riigieelarvet, et võimuerakonnad saaksid oma valimislubadusi täita. Tõestuseks sellele on kümne aastaga 100 miljoni euro võrra kasvanud aktsiisilaekumised – seda oluliselt langenud alkoholitarbimise tingimustes.

Siit tulebki küsimus, kas aktsiisitõus saab olla riigi lõputu lüpsilehm või tuleb kasvule ühel hetkel mingi piir ette? Kui praegu on viiendik viinaturust salaviina käes, siis aktsiisi ennaktempos kasvades on oht illegaalse alkoholi osa kasvuks, samuti hakkab rahvas rohkem käima Lätis odavamat alkoholi ostmas. Vastust küsimusele ei tea ka poliitikud, sest vastasel korral ütleks nad otse välja – praeguse aktsiisitõusu tõttu peab alkoholitarbimine aasta jooksul vähenema näiteks kümnendiku võrra. Kui aga aktsiisilaekumise kasvuga on riik juba arvestanud, võib alkoholitarbimise langus seada ohtu riigieelarve tasakaalu. Praegu näikse riik tahtvat kaht asja korraga – joomise vähenemist ja rohkem aktsiisiraha.

Ka peaks riik jälgima, et sõnad ja teod ei läheks lahku. Kui ühelt poolt nõutakse poodidesse alkoholi varjavaid vaheseinu ja piiratakse reklaamivõimalusi, kuid teisalt loputavad needsamad karme piiranguid nõudvad erakonnad võimuleppe allakirjutamise alla vahuveiniga ning alkohol voolab nii presidendi vastuvõtul ja veel rohkem ka ELi eesistumisel, siis on väga raske rahvast veenda isikliku eeskujuga.

Kuid võib ka nii olla, et rahval on järjest rohkem muudki teha kui juua, olgu selleks siis paljukirutud arvutisõltuvus, tervisesportlemine või muud hobid. Sel juhul elavad ja toimetavad poliitikud eilses päevas, kui loodavad järjest rohkem raha eelarvesse teenida just alkoholi pealt.     

Jaga artiklit

11 kommentaari

T
timo  /   22:45, 8. juuni 2017
Mul kipub kah keeldude ajal kodus rohkem viina olema! Kui Korbi-Mihkel karskust kuulutas ja viin lausa talongiga saadaval oli, ummistas see peagi elamist ja tuli lihtsalt vahepeal ära juua. Enne oli kodus ehk ainult üks poolik varuks... Nüüd on jälle igas kapis mõni mulksumas, sest tänane hind on juba homme lausa olematu! Torud tuleb jälle tilkuma seada ning siis pole aktsiisil peatäiega mingit sidet! Kuri hoiatus valitsusele on aga karskuse tagajärgede ajalugu....
J
Jep  /   04:53, 7. juuni 2017
Mind häirib rohkem suhkrumaks, rahvale öeldi algul, et maksu alla lähevad ainult limonaadid, nüüd kuulen, et plaanitakse ka jogurtitele maks selga suruda. See ajas mul kopsu üle maksa, Maksutõus algab valega ja hiilivalt tõstetakse toiduainete hindasid.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis