(Robin Roots)

Kuigi Reformierakond on kinnitanud, et sügiseste kohalike valimiste põhiteema on Jüri Ratase valitsuse umbusaldamine, mõjub see ajas etteruttamisena. Esiteks on riigikogu valimised alles kahe aasta pärast. Teiseks tähendab oravate jutt valitsuse kukutamisest osavat tähelepanu kõrvalejuhtimist sellelt, mis on kohalike valimiste põhiülesanne: et inimestel on võimalus vahetult otsustada, millises suunas järgneva nelja aasta jooksul kohalik elu arenema peab. Kuid otsustada on keeruline, kui me ei tea, mida üks või teine poliitiline jõud võimule saades teha lubab. Kui üks linnapeakandidaat lubab, et sulgeb linnapoe koos linnapangaga ja renoveerib selle eest lasteaiad, siis see on ju vaid piisake 600 miljoni suurusest linnaeelarvest. Teine kandidaat lubab sulgeda Tallinna TV, kolmas renoveerida linnahalli. Kui need on põhilubadused, siis kas tegu on ka valija silmis linna põletavaimate probleemidega?

Tartu senine linnapea lubab jätkata avatult ja ausalt valitsemisega. Mida sellise teadmisega küll peale hakata? Pigem kõneleb see tema ideede puudusest. Ja kui senine abilinnapea tahab linnapeaks saades teha nii, et liiklusmärke ei pandaks keset kõnniteed, siis tuleb pigem küsida, mis tal abilinnapeana on takistanud seda saavutamast. Ning vaevalt on kellegi midagi selle vastu, et Pärnu saaks regionaalseks tõmbekeskuseks, ainult et kuidas seda teha?

Ühelt poolt killustuvad kandidaadid detailidesse, teisalt teevad suureliselt tühje sõnu. Seletada võib seda lihtsalt – enamik kandidaate ei usu ise ka oma võitu ning seetõttu ei viitsi mingit tõsiseltvõetavat programmi kokku panna. Võimulolijad on aga oma tagasivalimises sedavõrd kindlad, et ei viitsi samuti pingutada. Tulemuseks ongi valija jaoks masendav ja trööstitu pilt. Retsept edasiseks kampaaniaks on lihtne – kui loosungeid loopiv poliitik ei suuda anda selgeid vastuseid, pole mõtet tema poolt häält anda. Poliitilise kultuuri parandamine on meie endi kätes.    

Jaga artiklit

7 kommentaari

A
allar_  /   12:03, 4. juuni 2017
Ajakirjanikud võiksid natuke peeglisse vaadata. Pruugib vaid mõnel poliitikul mõni tõsisem teema üles võtta on kohe meedia hala taevani. Nüüd leppigem liiklusmärkidega ja sisutühjade juttudega tõmbekeskustest. Kusjuures see artikkel ise on üks vigisemine. Oleks selles midagi tõsist. Ei, hirm on, äkki pannakse tempel külge, et on vihakõne ja Kremli propaganda. Ei tohi millestki rääkida, hirm on. Ajakirjanikud, te olete ISE selle hirmu tekitanud. Nüüd ärge vigisege vaid sööge seda suppi, mida olete keetnud.
M
Modele küsimus  /   16:03, 3. juuni 2017
Muidu oled kange arvamusi kustutama, nüüd pean siin nägema mingit võõrkeelset reklaami, milles asi? Juba teine kommentaarium sama probleemiga...

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis