2
fotot
Riigikontrolör Alar Karis edastas riigikogule ülevaate Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta. (TAIRO LUTTER)

Riigikontrolör Alar Karis edastas täna riigikogu liikmetele ülevaate, mis käsitleb parlamendis ratifitseerimisel olevat Eesti, Leedu ja Läti vahel sõlmitud Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkulepet.

Kui suur rahaline kohustus riigile võetakse? Kuidas projekti rahastatakse?
Kas kokku on lepitud selge otsustusmehhanism juhuks, kui projekt läheb kavandatust kallimaks või ei jõua tähtajaks valmis või muutub rahastamine?

Riigikontrolli analüüs näitas, et eelnimetatud küsimuste kohta riikidevahelisest kokkuleppest ega selle ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjast üheseid vastuseid ei leia. Võimalikult informeeritud otsuse langetamiseks ja kindlustunde saamiseks on oluline, et parlamendi kasutada olev teave oleks küllaldane. Ühtlasi on riigikontrolli hinnangul oluline, et kui riigikogu otsustab kokkuleppe ratifitseerida, oleks parlamendil sedavõrd tähtsa ja kuluka projekti puhul ka edaspidi oma roll ning võimalus saada projekti elluviimise kohta regulaarset ja asjakohast infot ning kontrollida raha kasutamist.

Riigikogu vajaks lisateavet

Riigikontroll leiab, et riigikogule oleks vaja lisateavet anda kui suur rahaline kohustus riigile võetakse. Riikidevahelises kokkuleppes ja selle seletuskirjas pole seda seni selgelt välja toodud. Seetõttu ei ole teada, kui suure rahalise kohustuse võtmiseks riigikogu valitsusele volituse annab, millal ja kui palju kavatseb riik Rail Balticu ehitamiseks raha kulutada, millistest allikatest vajalik raha saadakse ning kuidas tagatakse riigikogule asjakohased toimivad sekkumisvõimalused riikidevahelise kokkuleppe täitmise edasiste rahastamisotsuste üle.

Riikidevahelises kokkuleppes ega selle seletuskirjas ei ole ka kirjas, millisel viisil Eesti, Läti ja Leedu Rail Balticu projekti rahastama hakkavad. Kokkuleppega võtavad riigid üksnes kohustuse taotleda ELi toetust kõrgeima lubatud EL kaasrahastamismäära järgi. Pole teada, kuidas rahastatakse projekti siis, kui ELi toetus projektile peaks vähenema ja/või ehituse maksumus kallineb ja/või Rail Balticu projekt osutub kavandatust vähem tasuvaks.

Ka ei ole seni üheselt mõistetavalt sõnastatud, mis juhtub siis, kui riikidevahelisest kokkuleppest taganetakse. Kokkuleppes ei ole reguleeritud kokkuleppe rikkumise korral osalisriikide vastutust ja vaidluste lahendamise korda ei ole lõpuni kindlaks määratud. Kokkuleppe kohaselt lahendatakse kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused poolte vahel läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel, viimaste ebaõnnestumise puhuks edasist vaidluste lahendamise mehhanismi kokku lepitud pole.

Valitsusele kohustus riigikogu otsust küsida

Riigikontrolli hinnangul on selgusetu ka riigikogu sisuline roll ning kaasatus Rail Balticu projektiga seotud otsustes. Riigikogule esitatud materjalidest ja riigikontrollile antud selgitustest nähtub, et riigikogul ei tule pärast riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimist rohkem otsuseid peale riigieelarvete protsessis osalemise seoses Rail Balticu projektiga vastu võtta. Eelnõus pole kirjas, kas ja millistel juhtudel peaks valitsus enne Rail Balticu projektiga seotud otsuste vastuvõtmist või toimingute tegemist küsima riigikogult heakskiitu.

Riigikontroll soovitab riigikogul välja töötada regulatsioon, mis kohustaks valitsust küsima riigikogu otsust enne lisakohustuste võtmist või nende planeerimist iga-aastases riigieelarve seaduses ning määraks kindlaks valitsuse kohustuse teavitada riigikogu regulaarselt ning kokkulepitud juhtudel erakorraliselt Rail Balticu projekti arendamise seisust. Ka lasta valitsusel esitada parlamendile analüüs ja tegevuskava juhuks, kui riigi kulutused Rail Balticu projektile suurenevad seoses ELi kaasrahastuse määra vähenemise, ehituse maksumuse kallinemise või kavandatust erinevate Rail Balticu majandustulemustega.

Riigikogu otsustab Eesti, Leedu ja Läti vabariigi valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimisega võtta Eesti riigile kohustuse ehitada 2025. aastaks Eesti territooriumile uus Euroopa rööpmelaiusega raudteeliin, kus rongid saavad liikuda kiirusega kuni 240 km/h. Samasuguse lubaduse annavad oma riigi osas ka Läti ja Leedu. Rail Balticu ehitus läheb hinnanguliselt maksma 5,79 miljardit eurot, millest Eestis paikneva raudteelõigu ehitamise kogumaksumus on esialgsete arvutuste kohaselt ligikaudu 1,35 miljardit. Seda peaks praeguste eelduste kohaselt 85% ehk 1,07 miljardi euro ulatuses rahastatama Euroopa Liidu (EL) toetusest ning Eesti riigil tuleks tasuda vähemalt 268 miljonit.1 Euroopa Liidu rahastusmäära vähenemisel ja/või ehituse maksumuse kallinemisel võivad riigi kulutused Rail Balticu väljaehitamiseks suureneda.

Jaga artiklit

59 kommentaari

J
jaaa  /   10:22, 25. mai 2017
olukord on halenaljakas!see teeb sama välja ,kui yyrida korter aga teada ei ole kui suur on yyr ja kom .kulud aga siiski kolime sisse.Riigikogulased võtke ikka hommikul tööle minnes ajud kaasa,on kõigil lihtsam.
0
007  /   08:57, 25. mai 2017
Alles räägiti sellest,et 25% eesti inimestel pole sääste,kes kurat selle raudteega sõima hakkavad.Oleks veel keset Eestit aga ühes servas.Kui palju siis nende Tallinna ja Pärnu vahet sõitvate reisijatega teenida tahetakse?Kaupa nagunii vedada pole.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis