Mitu järjestikkust rumalat vigastustega lõppenud autoõnnetust kaitseväes paneb esitama muna ja kana küsimust – kas õnnetus hüüab tulles või on õppustel loomulik kadu täiesti aktsepteeritav nähtus? Et kaitsevägi toimunut päris loomulikuks ei pea, oli näha sellest, et esimese õnnetuse järel, kus veoauto tagurdas üle reservväelase, saadeti ohvitser „Ringvaatesse“ asja selgitama. Kolonel-leitnandi esinemine kuigi veenev polnud, kui ta nentis, et kuna tehnikat ja inimesi on õppustel palju, siis ei oskagi midagi öelda. Loodetavasti pole see märk sellest, et üha paisuvad õppused hakkavad sedavõrd üle pea kasvama, et korraldamise kõrval ei jää ajateenijate ja reservistide koolitamiseks enam aega.  

Teine juhtum, kus kolm ajateenijat said elektrilöögi kõrge antenniga autoga kõrgepingeliini alt läbi sõites, võiks kandideerida oma tobeduses Darwini auhinnale. Kui ajateenijaile pole koolifüüsikast midagi külge jäänud, siis on kaadriväelaste asi neile ohutusreegleid selgeks teha. Kui kõrgepingeliini alla sõideti ülemuse käsul, kerkib küsimus tolle pädevusest.

Et mõlemad õnnetused juhtusid autodega, siis kerkib veel üks oluline nüanss. Liiklusseadus keelab sõiduki juhtimise väsimusseisundis. Kutselistel sohvritel kontrollitakse piinliku täpsusega, et juht poleks roolis üle lubatud tööaja. Õppustel metsaelust üleväsinud ja väljamagamata kaitseväelane ei pruugi suuta vastu võtta adekvaatseid otsuseid ning võib olla ohtlik nii endale kui teistele. Muidugi tuleb harjutada pingelistes olukordades toimetulekut, kuid mitte elu hinnaga. Tahaks loota, et kaitseväe tehnika kolonnid väsinud ja vähekogenud juhtidega avalikel teedel ei tähenda kaasliiklejatele viitsütikuga pomme.

Mõlema õnnetuse puhul selgitab uurimine juhtunu põhjused, kuid kaks järjestikkust rumalat õnnetust tähendab mainekahju, rääkimata mitme kaitseväelase vigastustega kaasnevast kahjust. Väike Eesti ei saa lubada suurriikliku hoolimatusega ütlemist, et õigetel õppustel ongi ette nähtud elavjõu kaoprotsent.

Jaga artiklit

20 kommentaari

Z
zrz  /   13:30, 22. mai 2017
sellekordsete õnnetuste arv ... näitab kui palju ja intensiivselt midagi tehakse. vead sünnivad väsimusest ja kiirustamisest. seega oletan, et õppusel olijatel on tuli takus. mis teha kui õpitakse tegutsema vastase vastu kes on sinust paremini varustatud, kiirema tehnika, rohkemate üksustega jne. ehk hinne vastasele on kõrgeks, lõpuks ometi, pandud
J
jh  /   10:01, 20. mai 2017
Paistab, et loo autor on ise üks nisanäpp, kes kaitseväes käinud pole ning lahmib siis olukordadest mida jahuvad samasuused antsud, kes pole asjadega kursis. Esimene õnnetus võis tõesti olla kurvem, aga situatsioonis milles nad tegetsema pidid on see isegi õnnelik õnnetus. Nüüd teine kus saadi antennist löök... siin kaks küsimust loo autorile:
Kas sa tead kõrge oli antud auto antenn?
Kas tead kui madalal võib olla kõrgepinge liin?
Tee need selgeks ja siis kirjuta uus juhtkiri, kus sa pead äkki möönama, et praeune juhtkiri oli valesi/tõdesi moonutav üllitis.

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis