2
fotot
Kadri Kaarlõp ( Silja Paavle)

"Olen korduvalt, kui mõnd kursust lõpetades aega napib ja raske on ka, endale lubanud, et nüüd õppimisest aitab. Aga enam ma ei loo illusioone – ma ju tean, et ma tahan veel," naeratab Kadri Kaarlõp, kes on end täiendanud paljudel kursustel ning pärast kõrghariduse omandamist ei pidanud paljuks astuda ka kutsekooli lisateadmisi omandama.

Õppimise tuhin tabas Kadri Kaarlõpi (34) juba Toila gümnaasiumi õpilasena. Alates neljandast klassist õppis ta ka Toila kaunite kunstide koolis ning gümnasistina käis Tartu ülikooli täppisteaduste kooli kaugõppes. "Matemaatikaõpetaja suur soov oli, et ma läheksin statistikat õppima," meenutab Kadri.

Kooli lõpetanud, võttis ta esialgu aasta vabaks ja siis otsustas järgida hoopis oma südant ning asus Tartu ülikooli maalikunsti õppima. Seejuures, nagu tähendab Kadri, ei ole matemaatika ja kunst üksteisest teps mitte kaugel. "Ka maalikunstis on oluline kompositsioon ja kuldlõige, ma pean aru saama, mida kui palju kokku segada ning kui palju infot kuskile pikslitesse mahub," naeratab ta.

Pärast seda tegutses ta mõne aasta vabakutselisena, juhendas lasteaias kunstiringi ning mõistis, et ainult kunstist ära ei ela. "Otsustasin õppida midagi sellist, mida inimkonnal on alati vaja olnud," sõnab ta. Kadrist sai tudeng Tartu ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal.

Naine tunnistab, et ehk oli teistkordse kõrghariduse tagaajamise juures oma osa ka sellest, et maalikunsti õppekava oli koostatud selliselt, et lisaks oligi võimalik ka teine kõrgharidus omandada. "Kõik, kes minuga koos lõpetasid, läksid uuesti õppima. Enamus siiski kunsti," kõneleb ta.

Atesteeritud õpetajana Tartu Lotte ja Karoliine lasteaiaõpetajana ning ka kunstiringi juhendajana tegutsedes mõistis naine pärast mitut aastat tööd, et see pole ikka tema jaoks. Kuskil südames oli unistus teha midagi loomingulisemat.

Aga esialgu otsustas ta enda värskendamiseks vahetada töökohta ning et temas oli tärganud huvi ökonduse ja säästva eluviisi vastu, sai temast Biomarketi klienditeenindaja. Kõige selle kõrvalt täiendas ta end paljudel lühiajalisematel kursustel. "Ma tundsin, et pean pidevalt õppima, sest olen terve elu olnud veendunud, et ajaga tuleb kaasas käia, vana rasva peal väga kaua läbi ei aja," naeratab ta.

Nii omandas Kadri hennajoonistuse alused ja paberigraafika ning asus õppima programmeerimist. Mullu suvel kuulis ta sõbrannalt juhuslikult, et Tartu kunstikoolis on olemas kunstnik-kujundaja jätkuõppegrupp ning pärast vanade tööde koondamist portfoolioks Kadrist selle kooli õpilane saigi.  Seejuures pakkus portfoolio koostamine mõnusat äratundmist Kadrile endalegi, sest tehtud tööde seas oli päris tugevaid asju. Näiteks Tartu Hommiku tänava passiivmaja sgrafiitod, mis jõudsid TV3 ekraanilegi.

Kadri tunnistab, et viimane aasta on olnud päris keeruline, sest täiskohaga töötamise kõrvalt täiskohaga õppimine nõuab tõelist kunsti ühendada omavahel nii rahaline toimetulek kui see, et keegi lähedastest ei tunneks end kõrvalejäetuna. Kuid nüüd, kui õpingud hakkavad lõpusirgele jõudma, võib naine tunda rahulolu, et sai hakkama. Seda enam, et õpingute kõrvalt on ta ametis ka Arvamusfestivali disainimeeskonnas ning igapäevast tööd teeb reklaamibüroos MP reklaamtrükk kujundajana.

Tõsi, alguses ei julgenud ta oma taaskordsest õppimaasumisest kodustele kõneldagi. "Nüüd on vanaema aga mu suuremaid fänne ja teised toetavad ka igati," muheleb ta. Ning just tänu õpingutele kutsekoolis on temast saanud Eesti üks esimesi spreiprindimeistreid. Selle uudse tehnika valdamine on pakkunud talle juba põneva võimaluse tööd teha KUMU-s. Tuntud tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi seal oma seinasuurust taiest, ning kutsus suuremahulist tööd maalima appi just Kadri. Õppimishimulisena on Kadri siiski veendunud, et põnevamad tegevused on veel ees. Selleks annab kindlust viimane õpinguaasta, mille käigus on Kadri kogenud, et sageli eelistavad tööandjad just praktilise kutsehariduse taustaga inimesi. "Minul on topelt vedanud, sest varasem maalikunstniku haridus on andnud mulle laia silmaringi," julgustab Kadri kõiki võimalusel õppima.

Jaga artiklit

11 kommentaari

M
Mart  /   15:35, 20. mai 2017
Mul mitu tuttavat üle 30 aastast naist kes pole elu sees veel ühtegi päeva töötanud. Ainult õpivad.
S
Scaramanga  /   14:01, 20. mai 2017
Olgem ausad - kui oleks kohe statistikat õppinud siis poleks vaja "kogu aeg õppida" !
Maalikunsti õppimine on sama mis 40 korda sama reha peale astumine, sellised inimesed tõepoolest peavad kogu elu õppima, siin pole midagi parata.
Nojah, nüüd bioloogiline kell tiksub ja terve elu on mingit kamarajura õpitud. Oleks kohe statistikat õppinud ja peale seda USAsse tööle läinud oleks aastapalk ca.10-20 korda kõrgem praeguseks.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis