Tallinna linnapea ajutine kohusetäitja ütles „Aktuaalses kaameras“, et Tallinna asjad peavad ausad välja nägema. Kuid Tallinna asjad ei näe ausad välja. Eriti veel silmas pidades, et Keskerakonnale kehtivad tavalisest kõrgemad nõuded nagu kriminaalkurjategijale ikka. Need Tallinna asjad näevad nii ebaausad välja, et linnajuhtide vastu on algatatud veel üks kriminaalasi, mille üle kohtupidamist püüavad süüdistatavad igasuguste nippidega edasi lükata. See ei tõenda nende süüd, kuid annab vihje – asi on ikkagi morn. Seda, kas nad on ausad või mitte, ütleb kohus. Aga seda, et nad näevad ebaausad välja, kinnitab kohtu alla andmine.

Olemuslikult ebaaus prügiäri

Üks asi veel, mida Keskerakond peab Tallinnas silmas pidama – lisaks sellele, et asjad peavad ausad välja nägema, peavad nad ka ausad olema. Erilist tähelepanu väärib plahvatusohtlik kombinatsioon abilinnapeast ja prügimajandusest. Prügimajanduse olemusliku kaldumise tõttu korruptantide ja mafioosode huvisfääri lasub linnavalitsusel lausa kohustus hoida ennast selle äriga seotud inimestest nii kaugele kui võimalik – ainult puhtad töösuhted ja ei mingeid muid sugulusi-mõjusid. Erinevalt Tallinnast oli New Yorgil tõesti sügavalt aus ja tubli linnapea Rudy Giuliani, aga tal kulus palju aastaid, et saada linnale tagasi prügiäri, mida olid teinud sellised staar-keskkonnaaktivistid nagu perekonnad Genovese, Gambino ja Lucchese, Carmino Franco ning personaalsidemete kaudu ka Napoli puhastusentusiastid Camorra perekonnast.

Huvitav oli märgata, et Eesti vabariigi prokuratuur pole ilmselt tuttav Google’ist leitava korruptiivse äririski poolest kümne kõige ohtlikuma tegevusvaldkonnaga, kus kümnendal kohal ongi just prügiäri. (Kõige korruptiivsem on kalatöötlemine, 2. kohal on muusikasalvestus ja 7. kohal tuuleenergia tootmine.) Meie kahe suurema prügifirma juhid – Rain Vääna (Ragn Sells) ja Argo Luude (Eesti Keskkonnateenused) ütlesid Toompeal korruptsioonikomisjonis otsesõnu, et Tallinna prügiäri on olemuselt ebaaus. Kui nüüd Taavi Aas võtaks ütelda: „Ah mis neist uskuda, nad on ju Tallinna kristallpuhta prügiäri verised konkurendid“, siis jätame abi-ase-linnapea märkuse (abilinnapeana on Taavi Aas päris, aga linnapeana mitte eriti) tähelepanuta, sest neil kahel pole linnavalitsuses ühtegi katusetegijat nagu nende konkurentidel. Kui isegi süüdistada Ragn Sellsi ja Keskonnateenuste mehi minupärast kasvõi alaealiste võrgutamises (EV prokuratuuri lemmiksüüdistus!), siis ei saa neid süüdistada vähemalt ühes asjas – korruptiivsetes sidemetes Tallinna linnavalitsusega. Selles aga tuleb kahtlustada Taavi Aasa ja tema sõpra. Tõele au andes – Aas ütles ka ise, et näivus peab olema korras.

Veel vähe äravõetud aastaid

Kuna prokuratuuri sellised asjad ei huvita – teda huvitab üks nonkonformistlik intelligent, kel jätkus naiivsust kirjutada eesti keeles, mida prokuratuur eriti pahaks pani – , siis kirjutan veidi ka Kaur Kenderist. Kenderi süüdistamine olemuslikult olematus kuriteos sai võimalikuks tänu sellele, et tema asi anti prokuratuuri ametniku kätte, kelle senises hariduses ja harituses haigutas tühik – prokurör käis kirjandusteadlase juures küsimas: misasi on kirjandus? Noh, et kas Kenderi tekst on kirjandus või mitte. Arvan isiklikult, et see, mis on kirjandus, peaks olema selge igale inimesele, kes on kümmekond talve koolis käinud ja kel on alust pidada ennast enam või vähem kultuurseks inimeseks. Ent sellest hetkest alates, kui oli näha, et Kenderi asja taga midagi ei ole – ja kõik sündis vaid sellest, et riik ei teadnud, mis asi on kirjandus! –, oli prokuratuuri raha, aja ja tähelepanu pühendamine sellele teemale maksumaksja raha puhas raiskamine nagu ka uurimisressursi raiskamine ajal, mil kogu Tallinn ei äganud mitte ainult prügikoristusvõimetuse, vaid ka suuri kahtlusi tekitava korruptsioonisarnase skeemi all. Kenderi kiusamiseks raha ja aega oli, prügimajanduse kontrollimiseks aga ei olnud ega ole.

Üks eetline märkus veel: prokurör ütles, et Kenderi asi on tarvis edasi kaevata sellepärast, et see on juriidiliselt huvitav ja oleks vaja õigusselgust. Noh, seni kuni kusagil on ametis mõni harimatu ametnik, ei päästa tema käest kuitahes kõrge kohus ega õiguskindlus.

Christiaan Barnard, arst, kes tegi maailma esimese südamesiirdamise, on öelnud: „Ma ei kannata, kui keegi ütleb, et see või teine vähihaiguse juhtum oli huvitav. Minu jaoks on kõik vähijuhtumid ühesugused – nad on traagilised.“ Prokurör Pähkli uudishimu taga pole mitte ainult tohutu kogus raisatud raha, vaid ka ühe inimese, Kaur Kenderi elust äravõetud aastad. Ja prokurör arvab, et sai neid võetud vähe. Võtame veel.

Jaga artiklit

23 kommentaari

M
MartU  /   09:14, 20. mai 2017
Kahjuks Igor peksab jälle segast.
K
krõll  /   05:28, 20. mai 2017
tsiteerin: "... Napoli Camorra perekonnast ...". Sellist perekonda ei eksisteeri nagu Camorra perekond - Camorra on koondorganisatsioon paljudele lõuna-itaalia perekondadele, põhimõtteliselt nagu Nõukogu. Härra jurist võiks täpsem olla faktides, muidu ülejäänud jutu loogika õige.

Päevatoimetaja

Johanna-Kadri Kuusk
Telefon 51993733
Johanna-kadri.kuusk@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis