(TAIRO LUTTER)

Mul oli kohtutesse usku. Rohkem kui poliitikutesse, kes täna ütlevad üht, homme teist. Täna lähen europarlamenti, homme mitte, ülehomme otsustan ikka minna. Kohtutega nii ei ole. Kalkuleeritakse külmalt, pole emotsiooni, on seadus. Aga kui poliitik vassib, on selgrootu, siis (teoreetiliselt) ta vastutab (või pannakse vastutama) sellega, et tema poolt ei pea hääletama ja nii jääb praagi tootja tööta. Mitte, et selle kohapealt peaks silma kinni pigistama, sest räägime seaduse loojast. Tähtsast tööst.

Aga kuidas vastutab kohus? Kui lugeda kõrgemate astmete kohtuotsuseid, mis alumistesse tagasi saadetud, tekib paratamatult küsimus, kuidas sellist praaki läbi lastakse? Kuidas seletada Autorollo riigikohtu otsust, kus asi saadeti ringkonnakohtusse tagasi, sest menetlemisõiguse norme on oluliselt rikutud?

Muu hulgas ütles riigikohus, et asja uuel läbivaatamisel on ringkonnakohus jätnud täielikult hindamata, kas Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus võivad vastutada Autorollo ees. Tehti põhjendamatu otsus. Hulka tõendeid ei võetud üldse kaalumisele!?

Õnneks on mitu kohtuastet, kes praagi leidma peaks, aga kui edasi ei kaevata?

Jaga artiklit

17 kommentaari

A
alf  /   09:14, 19. mai 2017
Kohtu üle ei pea eesti riigis kohut mitte keegi, ainult president saab vabastada ametist kohtuniku ja seda ka mingi rikkumisega seoses. Sisuliselt kohtuotsuse eest kohtunikud eest ei kanna mingit vastutust,. Olukord muutub alles siis ,kui kohtuniku amet muudetakse valitavaks tähtajaliselt 4- 5 aastaks sarnaselt riigikogu või omavalitsuse liikmetega.
V
veda  /   21:50, 18. mai 2017
Nad dikteerivad teile tingimused, mis säilitavad neile valitsuse.

Päevatoimetaja

Maarit Stepanov
Telefon 51993733
maarit.stepanov@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis