Kui riigikogulase tööpäev venib öötundidesse, siis enamasti pole põhjust talle kaasa tunda – on parlamenditöö paradoks, et mida pikem on olnud tööpäev, seda vähem on jõutud teha sisulist tööd. Kuidas näeb välja järjepanu viieminutiliste vaheaegade võtmine, maksumuudatuste hääletamine ühe euro kaupa, riigikogu suures saalis magamine ja isegi alkoholijoobes hääletamine, oleme kahjuks juba näinud. Kuid eilne riigikogu tööpäev ei veninud mõistmatult pikaks mitte sellepärast, et opositsioon oleks otsustanud valitsuserakondi juntimisega karistada, vaid riigikogu juhatus lisas päevakorda 24 seaduseelnõu.

On raske nõustuda riigikogu esimehe Eiki Nestoriga, kes tõdes nn superkolmapäeva eel, et pikas päevakorras polevat midagi ebatavalist. Olenemata sellest, kas riigikogu juhatus tegi seda taganttõugatuna ajasurvest või mitte, kuid valitsuse jaoks tundlike teemade – muuhulgas mitmete maksumuudatuste, riigieelarveseaduse, omandireformi ja Rail Balticu kokkuleppe – ühte päevakorda kuhjamine ei tohiks olla hea tava. Inimvõimete piirid kammitsevad ühtviisi lihtsurelikku ja riigikogu liiget, ja selge on see, et tavalisest tööpäevast kuni kaks korda pikemaks veniv istung jätab jälje parlamentaarse arutelu kvaliteedile ja see omakorda riigikogu mainele.

Hoopis veenvam on keskerakondlase Jaanus Karilaiu põhjendus, et superkolmapäeva oli vaja selleks, et koalitsioon suudaks hääli koos hoida. Alles kuu algusest pärineb piinlik näide, kus riigihangete seaduse eelnõud ei suudetud vastu võtta, kuna paar valitsuskoalitsiooni häält olid uitama läinud. Paraku ei anna mammutistungid mingit garantiid, et hääled püsivad – eriti siis, kui lõpphääletusele jõuavad eile esimesel lugemisel olnud maksumuudatused, mida ei pruugi vaidlustada ainult opositsioon, vaid ka IRLi uus esimees Helir-Valdor Seeder.

Kuid seadusloome must päev oli 17. mai eelkõige tunnistuse andmise pärast, et detsembris esimese kobareelnõu läbi surunud Keskerakonna juhitav koalitsioon ei ole õppust võtnud – selgi korral suleti kõrvad huvigruppide kriitika ees, köideti mitu eelnõud ühte kobarasse ja jäädi lootma, et rapsides valminud eelnõu saab ruttu seaduseks.

Jaga artiklit

4 kommentaari

S
See aitaks võita tagasi valijate usalduse  /   18:53, 17. mai 2017
IRL võiks selja sirgu ajada ja maksumuudatused maha hääletada.
J
jah  /   12:34, 18. mai 2017
pole vaja lastetoetusi suurendada, et eestlased ikka rahvusena alles jääks, las hääbuvad? Kust siis sinu arvates raha lastetoetuse suurendamiseks leitakse või tulumaksualammäära tõstmisel kaotatud raha tagasi saadakse?

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis