Tõnis Erilaid (Tiina Kõrtsini)

"1. Eesti polgu, praeguse 1. jalaväerügemendi 20. aastapäev on ühtlasi Eesti rahvusväeosade loomise aastapäev," kirjutab laupäeval, 24. aprillil 1937. aastal Uudisleht.

"Pidustustele oodatakse saabuvat seitse kindralit eesotsas sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoneriga. Lätist tuleb viis koloneli – sealsed rügemendiülemad."

Tallinnas eelmisel õhtul peetud aktusel mürtsus muusika ja peeti kõnesid. Omaaegne 1. rahvuspolgu ülem, nüüdne Tartu linnapea kindral Tõnisson tähendas, et Eesti rahvusväeosade loomine ja nende kodumaale saatmine kõigist Venemaa nurkadest oli murrangulise tähtsusega sündmus, sest sellega tõusis ka Eesti iseseisvaks kuulutamise küsimus.

Uus Eesti raporteerib, et laupäeval pool üheksa õhtul marssisid 1. rügemendi sõdurid tõrvikutega läbi linna Keldrimäe nõlvakule Vabadustammikusse. Kompaniide loenduseks rivistudes seisid nende ees 148 tõrvikut Vabadussõjas hukkunud 1. polgu võitlejate meenutuseks. "Meie riik ja rahvas peab lootma tugevatele isikutele, kes on valmis võitlema, olgu see majanduslik või vaimline ala. Meil öeldakse, et oleks hea, kui meid kuulutatakse erapooletuteks. Aga kui meil omal ei ole jõudu end kaitsta, siis on see erapooletus vaid sõnakõlks. Peame olema võimelised astuma vapralt vastu sellele, kes (sõjaga) tuleb," kõneles kindral Laidoner.

Jaga artiklit

2 kommentaari

A
ants  /   09:28, 24. apr 2017
Ka nüüd võiks 7 kindralit Natva minna
  /   11:51, 25. apr 2017
on meil neid siis palju?

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis