2
fotot
MANONA PARIS, KRISTER PARIS Tags: Kanal 2. Sünnipäevapidu. Kultuurikatel (Alar Truu)

"Kurat, lapsed jätame mängust välja. Kõik! Punkt!" tulistab ajakirjanik Manona Paris, et tema kohta räägitagu avalikus ruumis mida tahes, aga poisse ei tohi sõnasõtta kiskuda.

Ajakirjanikest-kolumnistidest abielupaar Manona ja Krister Paris oskavad kirjutada ega häbene seda annet ka kasutada. Vabameelsete inimestena on nad avaldanud toetust samasooliste kooselule, võtnud sõna paljukultuurse ühiskonna kaitseks ja lammutanud muul moel konservatiivse mõttemaailma müüre. Oponendid pole olnud pere suunas kriitika ja irooniaga kitsid, aga Parised on suhtunud sõnasõtta kui vaba maa väärtusse rahulikult. Nüüd on nende hinnangul aga võetud kasutusele alatud võtted – kistud eesliinile lapsed.

"Minu kohta võib kõike öelda, lapse kohta mitte."

Neljapäeval kell 11.31 avaldas Facebooki avalikus grupis "Sõbralik Eesti." kasutaja Lauri Jürgenson postituse, kus leiab, et aasta ema tiitli võiks pälvida Krister Paris. Perel poleks sinase kirjatöö ja selle all laiutavate kommentaaride vastu midagi – igaühel oma arvamus! –, kui illustratsiooniks ei kasutataks pilti Kristerist koos süles istuva pojaga.

"Me oleme Kristeriga avaliku elu tegelased ja harjunud, et meie üle ironiseeritakse ja meid sõimatakse, aga me peame kaitsma oma lapsi," kiirkõneleb Manona, Naistelehe peatoimetaja. "Minu kohta võib paljugi öelda – ma olen endise Delfi debiilikuna paksu naha kasvatanud. Mul on täiesti savi, kui kaheldakse minu naiselikkuses või milles iganes, aga, kurat, lapsed jätame mängust välja. Kõik! Punkt!"

Pahameele lapse pildi kasutamise vastu perekonna suhtes iroonilise loo juures valas Manona välja ka enda Facebooki lehel. Lauri Jürgensoni nimeline kasutaja reageeris grupis "Sõbralik Eesti." sellega, et monteeris oma uues postituses pildile Kristeri sülle istuma inimese sarnase kuju, millel on imiku keha ning kellegi kurja pilgu, musta habeme ja väga päevitunud jumega mehe pea.

Vana tuttav saatis veidra sisuga kirja

Selle looga seoses meenus Krister Parisele hiljutine imelik saadetis ammuselt tuttavalt.

Imelik saadetis Krister Parisele ammuselt tuttavalt. (Erakogu)

"Ta on üks ärimees, kes aitas mind kunagi mingite kontaktidega, ja siis ta veel vedas mind oma autoga ringi, mul oli laps ka kaasas," räägib Krister, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja. "Ma sain temaga hästi läbi, aga kui algasid ühiskonnas väärtuskriisid, asus ta sotsiaalmeedias üsna teravalt minu nägemusi ründama."

Erinevad vaated lõid meeste läbikäimisse lõhe ja enam vana hooga ei suheldud. Paar nädalat tagasi astus ärimees aga ühel üritusel Kristeri juurde ja ütles, et saatis talle toimetusse kirja. Kuna Krister on praegu lapsehoolduspuhkusel, satub ta tööruumidesse juhuslikult. Kui kord jälle talitusse asja oli, avastaski ta ümbriku, mille seest tulid välja tema vanema poja mõned joonistused, mis olid omal ajal ärimehe autosse jäänud, ja 2014. aasta 17. juuni Õhtulehe esikülg. See oli kokku murtud nii, et suurelt karjus silma tekst: "Nahavähist pääsenud Krister Paris: sain selgeks, et inimene on surelik!"

Esimese ehmatusega viskas Krister ebameeldiva saadetise kaugemasse riiulinurka. Seoses eilse postitusega grupis "Sõbralik Eesti." tuli see talle aga meelde ja mees pani foto ümbriku veidrast sisust üles oma Facebooki küljele, paludes sõprade abi selle lahtikodeerimiseks. Võib ju komplekti võtta kui ähvardust laste suunas: poja joonistused ja tekst: "Inimene on surelik!"

Parim kaitse on ähvardustest avalikult rääkimine

Mõnigi postituse kommenteerija soovitab Kristeril pöörduda politseisse. Kirja saatnud ärimees, kelle nime Krister ei avalda, olla kommenteerinud saadetise sisu kui perekonnaarhiivi sobivat materjali.

Kui lähedased sõbrad mehed siis olid, et ärimehel oli alles kolme aasta tagune ajaleht artikliga Kristerist?

"Ta talletabki sel moel infot," pillab Krister.

Äkki siis on tegemist selle looga, kus suhtlemise lõpetanud inimesed ei salli silmaotsaski teist meenutavaid asju ja hävitavad või tagastavad need?

"Võib ka nii olla," nõustub Krister, välistamata samas võimalust, et käimas on psühholoogiline sõda. "Valimised on lähenemas ja võimalik, et mõned ringkonnad püüavad luua meist vaenlase kujusid."

Politseisse Krister praegu pöörduda ei kavatse ja oma tervise pärast ta ei karda, kuigi kahtlustab, et pikaaegne avalik materdamine võib ühel hetkel viia selleni, et keegi laseb sõna asemel lendu lihast ja luust rusika. Mees on veendunud, et parim kaitse psühholoogilise survestamise vastu on ründavatest või ähvardavatest kirjadest avalikult rääkimine.

"Ka nõukogude ajal ei represseeritud ühel hetkel enam avalikke dissidente, sest neil oli ühiskonna kaitse," muigab Krister.

Jaga artiklit

125 kommentaari

M
Mari maalt  /   22:20, 22. apr 2017
Tegelikult kurb, mis siin toimub. Eestlaste õelusel pole piire. Ka seda ei saa aru, mis postitusest ja mis pildist üleüldse jutt käib, seega on kah õige väide, et ise nad on selle teema üles kiskunud.
Samas Jürgensonile - Laste pilte ei kasutata!
Manona kirjutiste fänn olen juba aastaid, mingil hetkel huvi pakkuma, kui palju võib inimene iseendast lugusid kokku kirjutada. Ka praegu Naistele juhtkirjas, mida poes sirvin :), räägib ta ainult iseendast. Ma ei tea ühtegi teist ajakirjanikku kes räägiks ainult endast ja oma pereelust.
Evelin Ilves oli tal omal ajal hambus...
  /   14:29, 22. apr 2017
Kui suurusehulluses parised end millegipärast avaliku elu tegelasteks liigitavad, seavad nad sellega ka lapsed vitriini väljanäituseks ning sunnivad neid sööma seda jäledat sodi, mida vanemad kokku keeranud. Ärge kuinuge, vastutage oma venukülvamise eest!

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
Teet.Teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis