305 kommentaari

J
Juhan.  /   08:45, 23. apr 2017
Mida on siin imestada nüüd on koolimajas koridorides ja treppidel padjad kus õpilased saavad magada, aastakümneid tagasi pidime kõik vahetunnid koridoris kõndima oli vaja liikuda. Et õpilased paksuks lähevad on süüdi suhkur mitte see et lapsed ei liigu istuvad telefoni või arvuti taga tihti hommikuni ja häda et unised praegu selleks moodsam sõna STRESSIS.
M
mari  /   07:11, 23. apr 2017
Òppimine nõuab vaikust ja rahu, keskendumisvõimet. Nutitelefon pidevalt avatud, klapid kòrvas, vilets magamine ja liikumine, toitumine, samas suured ootused... Kokku tulebki stress. Eks see arvamus, et kool on kõikvõimas ja kui ainult tahta, siis liigutame mägesid paigast, hakkab vaikselt murenema. On ikkagi andekamad ja võimekamad pered ning lapsed ja see on jackpot. Tahtest ainult ei piisa. Ning ärgem unustagem motivatsiooni. Tänapäeva lapsel pole tihti muud motivatsiooni õppimiseks, kui tulevikus parem palk, raha. Aga see ei pruugi piisavalt motiveerida. Ikkagi huvi aine vastu paneb liigutama. Huvi elu vastu. Ja ma kùll ei kujuta ette, kuidas seda õpetada saab. Mõnel on see lihtsalt veres.
M
MMM  /   16:10, 22. apr 2017
Mu enda vend käib kuuendas klassis, see on ebanormaalne kuibpalju antakse koduseid töid! Lisaks kuuele tunnile koolis, ootab kodus veel kuues aines öppimine!
Õ
õps  /   14:45, 22. apr 2017
Minna annan kodus teha 1-2 väikest ülesannet töövihikust. Kontrolltöödeks muidugi on rohkem õppida. Õpetan klasse 5-11. Kodused tööd on tehtud reeglina 10-20% õpilastest. Ülejäänud ei tee kunagi. Isegi maha ei viitsita kirjutada teiste pealt. Tänapäeva õpilasel on oma teadmistest ja tulemustest sügavalt ükskõik. Valitseb meeletu nutikasõltuvus. Kõik tunnid on pidev võitlus, et telefonid laualt ära saada. Ning on üsna suur % õpilasi, kes telefoni ära ei pane. Ma ei hakka ju füüsiliselt ära kiskuma ka. Õpime siis nendega, kes on õppimisest huvitatud. Ülejäänud leiavad loodetavasti tulevikus sellise töökoha, kus päevad läbi telos saab istuda.
S
sandra  /   14:40, 22. apr 2017
meil oli klassis41 last ,õpetajat jätkus kõigile.Nüüd vingutakse,et ei jõua kõigiga tegeleda kuigi klassis ainult 10-15 last.Sellise koormuse juures ei tohiks kodutõid üldse jääda
T
tänapäeva   /   19:11, 22. apr 2017
lapsed on käitumiselt hoopis teistsugused.Vanasti õpitigi kohusetundlikumalt,nüüd on see suur "nutika"-vaimustus isegi vanematelt katuse pealt viinud.Rääkimata lastest.
M
mart  /   11:31, 22. apr 2017
loen ja imestan. Mina käisin 6 päeva nädalas koolis, olin sunnitud koolivormi kandma. Iga päev anti koduseid ülesandeid. Olen ikka veel elus ja antidepressante ei söö.
Toonane haridus andis aluse ülikooli sisse saamiseks ning tänapäeval tunnen end oma erialal rahvusvahelisel tasandil võrdsena võrdsete seas.
KOOL ONGI ÕPPIMISE KOHT
T
Tegelikult  /   12:04, 22. apr 2017
siin vahepeal (mingi 1995-2005) anti küll õpilastele palju rohkem koduseid ülesandeid, kui meile omal ajal (täpsemalt 70-ndail); et kuskohast tean? Töötasin sel ajal õpetajana :)
Paari enesega rahuloleva kodaniku helged valemälestused ei muuda olukorda. Kusjuures maa ei olegi selle olukorra põhjustest päris aru saanud, äkki osati nõukaajal paremini olulist materjali ebaolulisest eristada, mis tagas asjade omandamise väiksema ülesannete mahu juures? Pean siinkohal silmas just reaal- ja loodusteaduste aluseid, kirjanduse jms osas ei oska kaasa rääkida.
K
kärt  /   12:29, 22. apr 2017
See on olukorra nägemine "parastaja " stiilis. Võrreldakse praegust ja "toonast" aega. Kõik on muutunud: õppekava mahud , poliitiline taust , ühiskonna stressitase, väärtushinnangud jne jne. See on tore, et et tunned end hästi, võibolla peaksid enda "mätta otsast" paar meetrit kaugemale vaatama?
V
V  /   10:53, 22. apr 2017
Iganenud vana õppeprogramm, mis enam meie ajastul ei toimi. Meid sunnitakse arenguga edasi minema ja ka ise muutuma. Aga ega keegi ei taha oma iganenud ja aegunud teadmistest vabaneda, siis meid karistatakse ja selles oleme ise süüdi. Mida te ise tahate? Laps oleks nagu nukk, keda käsutate! Laps kuuleb ainult oma sisemist häält ja kui te ei ole talle autoriteet igas mõttes, mismoodi saate olla talle õpetaja. Kui ei saa hakkama, ega pealesurumine ei vii eesmärgini.L Nädalalõpuks olete nii läbi ja märjuke on ainuke lohutusvahend ja abimees vaimsetest pingetest vabanemiseks . Ja paljud teevad veel seda üksi, tal ei jagu isegi julgust oma muresid kellelegi rääkida. Ju ei luba selle ühiskonnas väljateenitid kõrge positsioon, homme aga nuputab ta uusi koolpirogramme. Arengutaseme tõstmine toimub inimeses etappide kaupa ja nagu koolpipngiski. Ja kui vaatate ,mismoodi tõõtab aju ja kas ka teil tõõtab see sünkroonselt, siis ehk saavutate arusaamise, me oleme alles arengutaseme alguses. Suur ühiskondlik aukraad saab tele takistuseks.edasisel arenguteel. Materialist ei näe ju seda mida käega katsuda ei saa...!Aga meil on arusaam, et me peame planeeti päästma, isegi puud pidid metsas nii haiged olema,et päästab vaid kiire mahalõikamine. Aga ka seal on nii palju elusolended, kellel on õigus seal elada, mis sanitarid me oleme? MIs hävitava õppetunni peame läbi elama ja veel uskuma...?
T
Tiit  /   10:41, 22. apr 2017
Vaadake kui hea on haridusministril kelkida, kui hästi Eesti lapsed mingi testi tegid. Laste rervis pole siin oluline, peamine on ulemaailmsed tulemused.
V
vanaema.   /   09:22, 22. apr 2017
Ema ei kirjuta mis kell laps magama läheb, mida vabal ajal teeb jne. Ma lihtsalt ei mõista seda vingu. Oleme kõik koolis käinud, mina ka laupäeviti. Õppida anti igas aines. Tunnikontrolle tehti palju, kontrolltõid juhtus ka mitu ühele päevale. Aga jõudsime trennides käia, huvikoolides, kinos, uisutamas jne. Kuidas tänapäeva laps ei jõua? Põhjus peab olema muus. Minu lapsed tõusid kell 6 hommikul, läksid bussiga kooli, ssis muusikakooli edasi, jällegi bussiga, koju jõudsid 5-6 õhtul. Ei soigunud. Saatke oma lapsed õue, pea puhkab, füüsis saab tugevamaks ja ka pärast on õppimine kergem. Ärge laske tundide kaupa neil telefonis ninapidi olla, Vaadake kui kaua teie laps õhtul teki ääre alla nutikaga surfab, selle asemel, et puhata! Mida teevad lapsed koolis vahetunnis, meie olime väljas kui ilm vähegi lubas, mängisime füüsilist pingutust nõudvaid mänge. Lahe oli. Nüüd on kõik ninapidi telefonis ja suheldakse kõrvalistuva sõbraga sõnumite kaudu!!
K
Kairi  /   12:05, 22. apr 2017
Vanaemaga 100% nõus. Minu laps käib 2. klassis. Õppida on küll parasjagu palju, aga ta ei kurda. Hommikul tõuseb pool 7 siis sööb ja läheb 07.30ks koolibiussile. 2x ndl on muusikakool ja 2x nädalas on maadlustrenn. Kõike jõuab ja ei ole väsinud. Hinded on ka enamasti viied, vahel tuleb ka mõni 4 sisse. Õhused "protseduurid" algavad juba kl 19, siis sööme ja hiljemalt kl 20 on hambapesu ja siis teki alla ja kl 21 on vaikus majas. Nädalavahetusel on lapsed hommikust õhtuni õues. Telefonid on neil küll olemas, aga nad ei istu seal. See sõltuvus/vajadus ehk tekib alles veel, aga siis jõuan sekkuda, kui vaja.
Ä
äkki ei   /   19:19, 22. apr 2017
saadaks last kohe algklassides mitmesse trenni,annaks talle rohkem aega peale kooli puhkamiseks.?Päev algab ju niigi vara lapse jaoks,see teeb lapse päeva ju pikemaks veel ,kui vanemate endi tööpäev.
Loomulikult ei julge ta kurta--kardab vanemaid kurvastada ja praegu on veel liiga noor ka,et ise enda eest seista.Aga vanemaks saades,murdeeas,siis algavadki need protestinoodid ja siis ei ole sugugi hea neid kuulda.OODAKE JA VARUGE KANNATUST!
K
kle  /   07:52, 22. apr 2017
Laps peab koolis asjad selgeks ja õpitud saama ja kui ei saa siis on õppemetoodika vale. Kodus jääks ainult kordamine ja meeldetuletamine.
A
ahhh ...  /   16:36, 22. apr 2017
see "laps peab" on nii ära tüüdanud juba ... minu lapse klassijuhataja tegi lastel juba 1. klassis elu suht keeruliseks sellega, et vahetas aga töövihikuid ("Homme võtame kooli kaasa tv II osa!" ...) ... E-koolis info puudus, I kl juntsu ei mäleta ega isegi mõista veel, kui oluline on õpetaja selliselid kommentaare huulilt noppida. Loomulikult jäi see koju ... kui siis abikaasaga õpetajaga sellest rääkida üritasime, et äkki mainite selle e-koolis edaspidi ära, et ei tekiks "auku" ega vastumeelsust kooli suhtes, vastati meile kõrgilt "laps peab ... " Mis puudutab nutiseadmeid, siis meie peres reegel lihtne ... kui hinded kukuvad, siis nädal kõikidest seadmetest eemal. Lihtne. Laps teab ja üritab ja enamasti see õnnestub ka. Muul ajal, mil hinded korras, kehtib aga reegel nr 2: enne arvutisse/tahvakasse/telefoni ei lähe, kui kodutööd tehtud. Distsiplineerib ka keskenduma, niiet kodus vanemate jaoks valmis visatud kodutööd läbi ei lähe ... mida kiiremini tööd tehtud saavad, seda kiiremini pääseb netti ... peale ettenäitamist ja kontrolli (et luuletus oleks peas, et loodusõpetusest on aru saadud, et matemaatikaül arvutuskäik on õige jne). Süsteem toimib ja soovitan teistelegi.
Ä
ärge jampsige  /   23:53, 21. apr 2017
vahetage oma kutsikatel need mölatelefonid tavaliste mobiilide vastu tagasi ja 5 aasta pärast hakkab tervenemine; kodus arvuti taga üle 1,5 tunni olek keelata ja 1 aastaga hakkab osaline paranemine; jõletistega mängukonsoolid kõik prügikasti ja sporti tegema või sundjalutus 6 km min või rattaga sõitmine, praegu on kaua valge - kogu pere saab seda teha ja see on tasuta ju!
A
ann  /   09:15, 22. apr 2017
vene ajal polnud meil mobiile, arvuteid ega muud . aga mina olin ikka väsinud kõvasti peale kooli. kodus edasi koolitöid tehes lõppes see riidudega. ma lihtsalt olin kooli sagimisest ja infost väsinud. praegu sama lugu.
T
to ann  /   01:09, 1. mai 2017
õppimine sõltub - esiteks on nüüd kellakeeramine pidevalt ;
teiseks- oleneb kas käid päevases või õhtuses vahetuses
kolmandaks- osa inimesi omandabki päeva teiselpoolel paremini
neljandaks, osa omandavad aeglasemalt ja osa kiiremini ja osa on viielised tuupurid
J
Juhan teab  /   22:07, 21. apr 2017
Sp. ma koolitöid ei teegi :P
V
veda  /   21:14, 21. apr 2017
Aga ei mingit väljapääsu olukorrast,. kõige nõrgem lüli võib siiski saada ise hoopis teiste õpetajaks .Need viielised saavad olema nii seadusekuulelikud ja kohusetundlikud elanikud, et kaotavad võime midagi üüt üldse hiljem omastama ja need sunnivadki meile peale neid seadusi ,mida keegi täita ei suuda .Hambad ristii kasvõi koos tablettidega.! Kõva närvi ja tahet suruda peale oma tahet !Ega sellel lapsel on sees oma hing, mis ei kuulu meile, saame neid ainult aidata.
M
mõmmi  /   23:43, 21. apr 2017
Appikene, keegi ei räägi siin viielistest! Jutt on tavalistest lastest, kes on kasvatatud, oskavad käituda, austavad õpetajaid ja saavad aru, et õppimine ning kaasa töötamine on lapse töö! See, kes kaotab võime millegi uue omastamiseks ongi see sõnakuulmatu, ülbe, nutiseadmetest kurnatud, viitsimatu, hüperaktiivne laps. Miks küll? Seepärast, et temas ei olegi millelgi uuel kuhugi kinnistuda, kogu tarkus ja teadmised voolavad sõrmeda vahelt, kui liiv...Nii, et ära tule lolli juttu rääkima!
M
miks  /   20:33, 21. apr 2017
minul käib tüdruk 4.klassis ja ei veeda peale kooli aega nutiseadmetes. selleks pole lihtsalt aega, sest peale kooli tuleb huvikool, õhtul tuleb emme töölt ja siis on õppimise aeg ja õppida on palju. tavaliselt siis igast ainest ehk siis 4ainet. huvikoolis käib sellepärast, et ei vedeleks niisama ja saaks tegeleda asjadega, mis tõesti meeldivad. nädalavahetusel 1vaba päev ja siis on kohustuslik kirjandus, pühapäeva õhtul hakkab jälle õppima. laps on tubli, saab hakkama, aastatega on oluliselt paranenud aja planeerimise oskus ja enamuse asjadega saab iseseisvalt hakkama. aga... mina leian, et kahest ainest järgmiseks päevaks õppida oleks piisav. ja õpetaja saaks selle korraldamisega hakkama küll. lapsele räägin ei teagi kas tema lohutuseks või enda, et kes palju teeb, see palju jõuab, aga kui järgmiseks päevaks on kirjutada jutuke 120 sõna, inglise keele test ja matemaatikast 2lehekülge tihedas kirjas ülesandeid lahendada, siis minu arvates on seda palju, lisame looduse tv-st 2lehekülge ja ma olen täielikult nõus jutukese tema eest valmis kirjutada, muidu 9-ks voodisse ei jõua.
.
...  /   07:57, 22. apr 2017
Miks on lapsel vaja koolitöid teha siis, kui emme koju jõuab. Kas ta üksi ei oska või? Ema saab ainult üle kontrollida.
K
kkk  /   16:42, 22. apr 2017
hm .... minu laps käib ka 4. klassis ja tõtt öelda tundub, et kõik, mis üles antud kodus õppimiseks, on suht jõukohane. Matemaatikas (vähemalt nendes õpikutes/töövihikutes) küll tihedat kirja pole ja kui pointist on aru saadud, on vaid kirjapanemise vaev/lõbu. Inglise keel on tänapäeva lastele aga nii lihtne, et seda testi peljat aoleks lausa patt. Pigem peaks rõhuma oskusele keskenduda, saavad kõik tööd kiiremini tehtud.
J
jann  /   19:41, 21. apr 2017
2-3 klassis nüüd küll õppida ei anta,mingi 10-15 minutit ja õpitud
T
tegelikkus  /   20:33, 21. apr 2017
Ja oi kuidas antakse - päriselt ka.
Mul on üks neljanda ja üks teise klassi laps. Ja alates esimesest klassist alates on alati õppimist saanud. Iga aastaga koormus kasvab. Isegi minu väga tublide tulemustega laps peab kodus palju õppima - miski ei tule niisama.
T
tegelikkusele  /   23:44, 21. apr 2017
Kui sul on tublide tulemustega laps, siis saabki hakkama ja see õppimine ju konti ei murra!
T
tegelikkus  /   01:52, 22. apr 2017
Hullult ei murra jah. Aga kui on pikem päev ja järgmiseks päevaks mahukaid asju ja töid teha-õppida, no siis on mõnikord nt 23.30ni küll veninud see õppimine.
Jah, ta on tubli, aga selle taga on tõesti kõva töö.
Aga ega see ei olegi veel kõige hullem. Kõige hullem on hoopis pisikeste laste VÄGA RASKED koolikotid. Neid on mul endalgi raske käes hoida ja lapsed peavad sellistega iga päev kooli ja koju liikuma. No ja kui mõni laps veel trennis või muusikakoolis käib, siis lisandub veel kotikesi...
V
vanaema  /   19:21, 22. apr 2017
Kas Eestis pole
muugil ratastega koolikotte?
A
Ausalt  /   19:37, 21. apr 2017
kuhu või mida me saavutame üleõpetamisega?
P
pidage piiri  /   18:44, 21. apr 2017
Mõni laps teeb kodus koolitööd tunniga, kui teine vaevleb 3-4 tundi. Õpetage oma lapsed õppima, et oleks kogu tähelepanu töö juures, aga, kui vanem kiunub ja kirub kooli ja õpetajat, siis viimanegi huvi õppimise vast kaob. Soovitan neil rahulolematutel vanematel panna lapsed samasse kooli kus nad ise käisid, paistab, et seal kodus õppida ei antud ja see on tänapäeval mingi uus komme.
M
Mimoos  /   23:02, 21. apr 2017
Paljude laste probleem on ka selles, et tunnis ei olda tahelepanelikud. Minu lapselapsed tootavad tunnis hoolega ja kodus on teha vaid nipet napet. Mida edasi seda rohkem on tuunis kaasatootamisest kasu. Kui lapsed ei puhka korralikult valja on koolis raske kontsentreeruda!!!
O
Olli  /   16:37, 21. apr 2017
Minu lapselaps lõpetab sel kevadel 7 klassi. Kui esimesse klassi läks, ei olnud õnneks kõigil lastel nutitelefonid (Tallinna kool kesklinnas), nii pooltel ehk? Seda seetõttu, et on olemas lapsevanemaid, kes seda asja natuke laiemalt näevad. Lapselapsel oli esimesed 3 aastat üks ja seesama nuppudega telefon, sidevahendiks vanematega ja sõpradega. Väga kenasti sai hakkama ja kordagi ei kuulnud me mingit hala, et vaja on nutitelefoni! Üks arvutimäng tal oli küll, mida mängis, aga see ka kodus olevas lauaarvutis ja kindlasti mitte tunde ei olnud ta selle taga! Ausalt, ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks lapsel olema algklassis nutitelefon? Harjugu koolirutiiniga esmalt. Üks asi on see, et seal on mängud, mis lapsed väga kiiresti sõltuvaks teevad, lisaks pärsib see tugevalt oma võimat mõelda, arutleda, otsustada, tapab ära igasuguse keskendumisvõime, mida just koolilapsel ju tarvis läheb, ning kõige hullem: laps võib kergel moel õnnetusse sattuda! Suuremad kaagid võtavad tänaval käest või siis jalutab auto alla, kuna tähelepanu on hajunud ja nina telefonis! Tõesti lapsevanemad, miks te teete oma lastele seda? Justnagu ei hooliks ju üldse...
H
helle-mai  /   16:04, 21. apr 2017
Antidepressante küll pole vaja õpiraskustega lapsele välja kirjutada. Konsulteerige lastepsühhiaatriga.
Kodus olgu rahulik ja meeldiv õhkkond: ei igasugustele märulifilmidele ja mängudele, mis on vägivalda õhutavad. Õigel ajal voodisse ja nutiseadmed magamistoast välja. Olge ka ise positiivsed, nalja ja naeruga saab enam kui kaasa virisemisega ja ohkimisega.
J
Ja  /   15:53, 21. apr 2017
Ja visake need nutitelefonid prügikasti. Kogu aeg on näha, kuidas lapsed sõidavad bussiga kooli/ koju ja näpivad oma telefone. Sellest ei väsi kunagi ära?
Tuleb õpetada last pingutama, mitte raskuste all hädaldama.
H
hulgus  /   15:35, 21. apr 2017
tähendab et teie lastel on s.i.t.a.d õpetajad kui ei suuda tunni ajal enamust selgeks teha
Õ
õ  /   15:13, 21. apr 2017
Lapsevanemad peavad oma tööga tegelema, mitte õpetama, kuidas õpetaja oma tööd teeb. Selline hala tuleks lõpetada ja ajakirjandusel mitte sekkuda õpetajate töösse.
Õpetage oma lapsed maast madalast ISE hakkama saama, õpetage aega planeerima, viisakalt käituma, väärtustage haridust ja austage ise oma lapse õpetajaid. Siis ei ole teie lapsel koolis mitte kunagi probleeme.
T
to:õ  /   15:18, 21. apr 2017
Just, lapsevanemad peaksidki oma lastega rohkem tegelema, et lapsed tunneksid end pereliikmetena, mitte hüljatud õpirobotitena.
J
Jutt või asi  /   14:52, 21. apr 2017
Head lapsevanemad, kes te kurdate, et antakse lastele liiga palju õppida ja kool on paha ja õpetajad pahad...Kullakesed, ega sellest teie kurtmisest ei hakata teie lapsele vähem õppida andma, kool ei muutu teie lapsele puhkekeskuseks ja õpetajad ei muutu teie laste teenriteks, kes kõrvad lidus lapse ülbamise ära kannatavad! Ehk siis see on paigaljooks, mis te teete! Kui te tõesti nii hoolivad olete ja oma lapse heaolu eest väljas, palun vahetage kooli! Kuulake maad, uurige, kus antakse õppida teie lapse võimekuse kohaselt, kus kõik õpetajad naeratavad ja paitavad pead...Koole on palju! Tegelikkus on aga see, et mitte ükski kool poleks teie lapsele hea, sest igas koolis ju antakse õppida ja koolis käimine on kohustus, kujutage ette! Ausalt, naeruväärne on isegi lugeda sellist kurtmist...
V
v.a.  /   14:34, 21. apr 2017
vanemad,asi on hoopis selles,miks lapsed on väsinud.olen omal nahal tunda saanud.kui olla arvutis või nutitelefonis enne magamajäämist,siis kaunis kaua ei saa magama jääda.kui on veel midagi ärritavat,siis ei tulegi seda rahulikku sügavat und.siis oledki hommikul väsinud.te ju jätate lapsed oma tuppa magama koos arvuti või nutitelefoniga,ei tea kaua ta seal nutikas istub.
K
kallid  /   14:25, 21. apr 2017
vanemad,mis on lastega lahti.ei ole ju praegu lastel sellist koormust,nagu oli peale kooli ennem, oli vaja vanemaid aidata kodutöödel.toit oli üksluisem.siis lapsed pidasid vastu,kasvasid tugevateks.nüüd on lapsed juba väsinud kooliskäimisest.mis saab siis,kui tuleb ise hakkama saada,tööl käia ,lapsi kasvatada.elu ongi raske,ei ole lust ja lillepidu.
1
1955  /   14:57, 21. apr 2017
peale kooli oli vaja 8 lehma lüpsta, väikevenna mähkmed pesta, suvel heinategu, aedvilja rohimine... raske oli. Ajalugu oli raske- XXIV kongressi deesid ja materjal pähe õppida. Näe ja kasvasidki tublid ja töökad inimesed.
L
Lugeja  /   13:41, 21. apr 2017
Nurisejad võiksid lugeda natuke seadust https://www.riigiteataja.ee/akt/117072015008
J
J  /   13:26, 21. apr 2017
Ja hindeid ei panda ka enam et ei saaks stressi mis kuradi koormus?????
L
Lapsevanem  /   13:24, 21. apr 2017
Jah lapsed on väsinud kuna istuvad nutiseadmetes ja nelja seinavahel ja kui vanemaid ei tülitata on kõik ok kedagi ei huvita millal laps magama läheb
V
vanaema   /   12:53, 21. apr 2017
Ehk lasete lastel natuke aega ilma nende nutitelefonideta elada ? Muidugi on lapsed väsinud ja ei taha õppida , sest telefoniga on lahe sõbrustada ! Võtke need nutikad käest ära ja ärge andke neid enne kätte kui koolitükid õpitud on! Aga seda on vist palju palutud , sest emadel-isadel on samamoodi telefonid kogu aeg näpus ! Näidake ise vajalikku eeskuju lastele !
A
Ants  /   13:29, 21. apr 2017
Millisel kombel nutikas laste käest ära võtta? Jõuga seadus seda ei luba ja vabatahtlikult enamus ei anna.
K
kaval Ants  /   13:52, 21. apr 2017
Kavaluse ja...isegi mitte kavaluse, vaid loogikaga! Teed lapsega kokkuleppe ja selgitad, et kokkulepetest tuleb kinni pidada, siis peavad teised inimesed sinust lugu alati- ehk siis talle endaleju kasulik! Et õppigu ära koolitükid,siis saabki. Enne töö, siis lõbu,mitte vastupidi. See ju omakorda motiveerib ka kiirelt ära õppima! Mida kiiremini ära teed, seda kiiremini saad telefoni. Vabatahtlikult laps ei anna...siis on kasvatuses üleüldiselt juba suuri vigu tehtud,kui laps sõna ei kuula.
S
siis   /   20:12, 22. apr 2017
tuleb mingi nutikas ja hea põhjus leida,et lapsele see selgeks teha,miks nii on vaja.See on teie enda nutikuse küsimus,kas suudate oma lapsele seda selgeks teha,temast targem olla.
K
klassikaline retsept  /   12:42, 21. apr 2017
tehku siis pooled, kui kõiki ei jõua.
V
V  /   12:29, 21. apr 2017
Kes on see eliit, kes ei suuda teha programme, mida peaksid lapsed vastavalt oma arengutasemele õppima. Lapsele on vaja algselt teha selgeks ,milleks see üldse vajalik on .Kuulekuse ja hirmu programmid . Kuulekuse programmi kuulub ka arvatavasti rahustav tablett. Rong sõidab meiega või meieta. Kas õpetajal on jin või yang energia, sellest oleneb ka teie lapsele edastava õppeprogrammi tulemus. Miks üks inimene suudab elus teisele teha mõnikord paremini asju selgeks kui teisel (samasugune koolitase) Ka lapse arengutasemed ,energia jne on erinevad . Arvatavast neg, õpetaja saadab teie lapse kiirest teise kooli, pos. energeetkaga üritab iga hinna eest ikkagi teie last koolist mitte minema saata ja tablette mitte panna neelama. Muidugi tuleb ka õpetajatest aru saada ,nad annavad edasi neid teadmisi , mida nad koolis on õppinud. Ja et midagi võiks ka teistmoodi olla, järjekord on ukse taga !
K
kui see  /   12:29, 21. apr 2017
pilt seal, on teise klassi tüdrukust, siis oleks viimane aeg hakata tegelema tema kehalise arendamisega ja pisut vähem süüa andma. Muidugi võib olla tegemist ka ainevahetushäiretega lapsega (haiguslik ülekaal), siis tuleks talle eriprogrammi järgi õpetamist taotleda.
S
sorry  /   13:45, 21. apr 2017
miskipärast oli minu arvutis pilt ülekaalulisest tüdrukust, mitte laual lebavast poisist.
S
seda et  /   14:32, 21. apr 2017
Artikli juures on kaks erinevat pilti.
Pealehel poiss laual kõhutamas.
Artikli juures tüdruk, kõhuli laual.
M
Matilda  /   11:54, 21. apr 2017
Vabariigi algusest peale on võetud sõna teemadel raske ranits, iga päev kontrolltööd ja lastel kodus algab teine tööpäev. Eriti aktiveerutakse enne valimisi. Miks ei suudeta teha muutusi?
K
kle  /   11:51, 21. apr 2017
Kõik on tõsi, lapsed on täiega ülekurnatud aga seda ei oleks kui õppematerjalidest eemaldada see pahn mida eluski kellelgi vaja ei lähe ja seda on kogu materjalist pea pool.
M
Maimu  /   11:42, 21. apr 2017
Lapsevanemad on ise oma lapsed huvialaringidega üle koormanud.Mida rohkem ringe,seda lapsevanemal põhjust rohkem keksida.Samuti nutitelefonid ja arvutimängud on lastel suureks ajaviiteks.Nii et pärast huvialaringe ja arvutis mängimist ongi laps väsinud ja ei suuda õppimisele keskenduda.
O
oh kullake,  /   11:52, 21. apr 2017
...need saamatud lapsed ei käi mingis huvialaringis! Vanemad ongi ostnud nutiseadmed "lapsehoidjateks", et ei peaks oma lapsega tegelema, ega suhtlema, sest laps on nii tüütu, vajab pidevalt töhelepanu! Nii on see asi.
N
nuti  /   11:32, 21. apr 2017
Meie noorem laps lõpetab sel kevadel 8 klassi, õpib väga hea tasemega Tallinna koolis, kus ilmselgelt antaksegi natuke rohkem õppida,kui enamikes koolides. Ikka oleme kodus rääkinud ja arutanud alati, mis õppida anti jne, laps räägib, mida ja kuidas tegi ja õppimise peale pole tal mitte kunagi läinud liiga kaua aega! Sellest artiklist peegeldub ju selgelt lapse negatiivne suhtumine kooli üleüldiselt,et kool on paha, sest peab ÕPPIMA! Vanemad samuti...Ma võiksin mürki võtta, et nende kurtvate laste vanemad suhtuvad samuti kooli üleolekuga ja üritavad väita, et õpetajad on liiga kurjad jne,nad räägivad lapse kuuldes koolist halvas toonis ja lapsel ei tekigi kunagi austust kooli vastu! Nendel lastel on päris kindlasti nutitelefonid juba 1 klassist peale, kogu tähelepanu on mängudel ja lollakate videote vaatamisel YouTubest. Paljud sellised lapsed ei käi huvialaringis, ega trennis ja ainus, mis neid lapsest peale paelub, ongi arvutimängud, mis pärsivad iseseisvat mõtlemist, suhtlusoskust, keskendumisvõimet jne. Asi ong vanemates, kes oma lastele nõnda suure karuteene teevad, ostes 1klassi lapsele nutitelefoni. Milleks, öelge mulle? Milleks peab lapsel olema igal pool kättesaadav nett? Las 1, 2 klassi juntsu õpib esmalt kooliga harjuda, niigi uus asi ju. Las õpib tunnid keskenduma, koduste õppimiste rutiin las loksub paika, kohanemine ja alles siis võiks tulla nutitelefon. Nii väikesele on mobla sidevahend, et saaks vanematele helistada ja kõik, kus oled, millal tuled,mitte enamat! On siis ime, et laps õppida ei taha (sest ootab, millal saab oma moblaga mängida), suhelda ei oska ja koolis on keskendumisraskused? Vanematest on väga madal selles kõiges kooli ja haridussüsteemi süüdistada ja vigu otsida! Lapselerutiini õpetamine algab tegelikult lasteaiast ja 4 klassi last sa enam ei õpeta kuidagi...Lasteaialapsele juba õpetad, et jalanõud paned kenasti esikusse, oma riided paned nt kokku jne, mänguasjad korjad kokku. Lapsel on omad kindladülesanded. Ja nii tuleb neid tasapisi juurde, mitte kõik korraga! Läheb kooli, siis tekivad uued väikesed kohustused, a la kuhu ta oma õpikud paneb, alati kindlasse kohta ja hoiab õppimislaua puhtana ning mis kella paiku on kodutööde tegemise aeg...See kõik on kodune kasvatus/kasvatamatus. Kui vanemad pole viitsinud tegelda, siis tulemus ongi selline, et 14 aastased viitsimatud lapsed hakkavad kogunema kampadesse ja inimesi kurikatega peksma, "ägedate" arvutimängude eeskujul, nagu ka Pealtnägija näitas...
Õ
Õpetajad on erinevad  /   13:02, 21. apr 2017
Minu sõbra lapsed käivad ühes ja samas koolis, aga eri klassis. Ühele anti algklassides õppida kodus mõistlikult, st veidi kinnistada koolis õpitut ja teisele nii palju, et kolm-neli tundi vihtus laps neid ülesandeid teha, sageli ema kõrval toeks. Kokkuvõte: mõned õppetajad annavad väga palju koduseid ülesandeid.
"
"sõbra" lapsed...  /   13:55, 21. apr 2017
Sinu jutt on ebaloogiline eneseõigustus. Ongi nii, et kõik aineõpetajad olidki erinevad? Küll on ikka võimekas kool...Nii kaua,kui emaon kõrval "toeks" , nii kaua lapsel polegi pointi harjuda iseseisvalt õppima...
P
Pärnuemme  /   14:22, 21. apr 2017
See on kommentaar inimesele, kes õpetajaid süüdistab, et õpetajad on erinevad, viidates sellele, et tema enda või tema sõbra lapsel just erinevate õpetajate tõttu lausa probleemid tekkisid. Jah, mekõik oleme koolis käinud, teame ja mäletame kooliajast, et 30 õpetaja peale oli tõesti ehk 1, äärmisel julul 2 nö tõsiselt kurja, natuke ehk liiga nõudlikku,morni õpetajat, kellele keegi (ma räägin siin 90% klassist ) ei soovinud väga silma vaadata või tahvli ees aru anda. AGA ma tahan öelda, et need on absoluutselt alati olnud üks väike enamus! Ja kui tõesti 1 taoline õpetaja on, kuid laps on üldiselt ikkagi tubli ja püüdlik ning muude ainetega hakkama saab, siis selliselapse vanemad oskavad ka selgitada, et see 1 õpetaja on lihtsalt paratamatus, tema on seal koolis, ega lähe mitte kuhugi! SINA pead sellega toime tulema ja lihtsalt olema püüdlik, suhtled nii vähe, kui vajalik , oled tähelepanelik ja vaatad, et kõik vajalik tehtud saaks, siis pole õpsil põhjust ka norida! Laps tuleb ette valmistada selleks, et meie ei saa valida inimesi enda ümber. Lähed tööle, kollektiivis ei pruugigi kõik olla toredad ja sinu jaoks meeldivad inimesed, aga sa pead ju nendega koos töötama! Siis vahetad kogu aeg töökohta, sest "mõned" töötajad olid nämedad? Ikka ise peab õppima toime tulemaasjadega, mis lihtsalt on paratamatu.
?
?  /   11:19, 21. apr 2017
Mis loll jutt see on? Antidepressandid? Siis tuleb laps erikooli panna, kui ei suuda õppida. Läbi aegade antud koduseid õppetükke teha, ka siis, kui 6 päeval nädalas koolis käidi, ei läinud sellest keegi ogaraks või närvihaigeks. Korjake nutitelefonid, ja arvutid lastelt ära - tühi ajaraisk! Mis põmmpeasid küll tänapäeval tahetakse lastest kasvatada, kes ei pea õppima?
N
number  /   11:15, 21. apr 2017
Laste kooliväsimus on tõsine probleem. Teadmised ja analüüsivõime ja võõrsõnad on küll toredad asjad, aga ma leian , et inimese tervis on siiski tähtsam.
T
Tiit  /   11:40, 21. apr 2017
Selle eest saavad haridusministeeriumi minister ja ametnikud kiidelda korgete testide tulemustega. Kuigi lapsed on nagu zombid, lse ei oska enam motelda, kirjutavad seda, mis on pähe taotud.
R
Riina  /   11:55, 21. apr 2017
Haridusministeeriumit ei ole vaja selles küll süüdistada, et lapsed on zombistunud ja ajud pehmenenud. Last kasvatab, valmistab/ei valmista kooliks ette kodu, ema ja isa. Vanemad otsustavad, kas nad ostavad oma lastele nutiseadmeid või mitte, kui ostavad, siis taas vanemad otsustavad, KUI palju aega laps seal taga veedab ja millega tema ülejäänud päev on sisustatud! Kuidas Haridusministeerium saaks muuta inimeste kodukorda??? Oma lapse saamatuse eest vastutavad konkreetselt vanemad. Lapse kasvatamine ja ühiskonna jaoks ettevalmistamine on puhtalt vanemate TÖÖ!
N
no just  /   12:09, 21. apr 2017
...kui ostetakse 7 aastasele nutiseade, kuid kohe alguses kindlat kasutamiskorda kokku ei lepita ja laps mängib sellega nii palju,kui tahab, nii kaua,kui tahab k.a ööseni ja see nutiseade muutub talle narkootikumiks, et midagi muud teha ei taha, ega oska teisiti aega veeta, siis...millest me räägime? Tegelt ka, kes selles süüdi on? Vanemad ju. Ja sellised saadetakse kooli..., kus nad hakkavad teisi lapsi kiusama, tundi segama, õpetajatele vastu haukuma, nihemela tunnis...ootavad,millal jälle oma narkootimumi kätte saavad võtta! On siis loogiline, et niisugune laps tahab üldse koolis käia, ammugi raisata oma vaba aega koduste tükkide õppimisele :D ?
T
Tiidule   /   12:18, 21. apr 2017
Kuule Tiiduke, kas sinu arvates peaksid haridusministeeriumi töötajad tulema inimeste kodudesse lastele elementaarset käitumist õpetama ja hakkama kooliks ette valmistama ning määrama sunniviisiliselt nutiseadmete mõistliku kasutamise, mis arstide sõnul on alla 3 klassi lastele 30 min kogu päeva peale kokku??? Võta pea p-t välja jakasuta reaalset mõtlemist. Kui ikka vanemad pole tahtnud, ei saa sellisest mädaõunast ka kool, haridusministeerium, psühholoogide armee, ega keegi teine mõistlikku,kohusetundlikku ja tasakaalukat last teha! Nii see ei käi!
H
haha  /   12:40, 21. apr 2017
Et valmistame esimese klassi last kooliks ette ? Või mismoodi see "ühiskonna jaoks ettevalmistamimne" käib? Hoiatame eelseisva koormuse eest ja ütleme , et elu ongi raske ?? Või võrdleme iseenda kunagist spartalikku kooliteed ...või teeme niikaua IQ teste kuni saavutatud tase käes??
T
tigu  /   15:19, 21. apr 2017
Jah, tiit, ametnikud saavad palka, aga sina, lapsevanemana oled võtnud kohustuse ja vastutuse enda lapse eest kuni 18 aastaseks saamiseni! laps sünnib ja kasvab oma peres, tema vanemad on talle suurimaks eeskujuks ja mõjutajaks. Ei ole selleks kasvatajad lasteaias. See on päevahoid, kus lastega lauldakse ja mängitakse, hoitakse silma peal, kuniks vanemad on tööl, aga ei KASVATATA! Igas kodus on erinevad reeglid jne, lasteaiaõpetajal ei olegi õigust midagi peale suruda. Seega elementaarne viisakus ja kasvatus tulevad siiski koduste eeskujust...Kui lapsel on käitumisprobleemid ja õppimisprobleemid, on selles süüdi vanemad. Ja teine asi on see, kui lapse kasvataja ja eeskuju on internett...Hea vaikne laps küll, ei pea tegema kodus tegelema, ega midagi, aga mis ta koolis teeb...Ärge siis imestage, kui teie lapsukesed on vägivaldsed, ülbed ja saamatud!
H
haha  /   12:38, 22. apr 2017
Olen lastele rohkem elu näidanud, kui koolis seda iial näidatakse, küsimus oli hetkel "Ühiskonna jaoks ettevalmistamises " ja kooli jaoks "valmis olekuks". Sa võid seal vanalinnas edasi oma lapsi jalutada, minu lapsed näevad muudki peale kivide müüri sees..
J
ja samamoodi   /   20:35, 22. apr 2017
on ka lasteaiaks ette valmistamisega.Lasteaed ainult toetab ja kinnistab vanemate poolt õpetatavaid esmasi oskusi----potilkäimist,söömist(lusikahoidu),riietumist jne.,mitte ei pea olema see,kes esimesena õpetab.Aga paljud vanemad jätavad selle kõik ainult lasteaia hoolde ja seepärast ongi lastel harjumisega raske,sest lasteaias on lapsi rühmas palju ja õpetajad ei jõua kõiki lapsi riietada nii ruttu,et teistel juba palav ei hakkaks.
Kui laps ei oska ise riietuda,siis tal ongi raske ,sest ta pole harjunud ise midagi tegema--issi -emme teevad kõik eest ära ja sellest tuleneb ka see,et ta kardab lasteaeda tulla,sest oma rühmas peab ta ka ise midagi tegema.Laps kardab ,et ei saa hakkama.
Osa lapsi on ka nii kange iseloomuga,et ta ei lase aidata ka ja hakkab karjuma,kui püütakse aidata .Ning siis jääbki vanematel mulje,et tema last kiusatakse ,ei olda head lapsega.Pole vaja ligigi minna,kui juba kisab.Ja nii tekivadki need arusaamad,et õpetajad kiusavad või on muidu kurjad.Kuidas sa aitad,kui ta ei lasegi aidata ja kisab ,mis hirmus.?Rühma töötajatel on sedasi väga raske teie lapsega toime tulla,kui te oma lapsele vajalikke oskusi ei õpeta,ei lase lastel ise riietuda ,käsi pesta,süüa jne.
Süüdistada oskate küll,kuid mõista ei suuda ja teete sellega rühma töötajate töö veel raskemaks.Kas te ise suudaks paremini 13-16 lapsega toime tulla?Miite ainult 1 või 2-3-ga?
M
mees  /   11:15, 21. apr 2017
eestis on asi nii : õpetajad on vaid selle jaoks olemas,et palka juurde nõuda, kuid lapsevanemad on selle jaoks,et kodus last õpetada. Ei ole normaalne,et ma pean koju saabudes lapsega koos sukelduma kooli töödesse ja oma ülejäänud õhtu seal veetma. Ja nii siis absoluutselt iga päev.
T
teine mees  /   11:25, 21. apr 2017
loll laps sul siis
Õ
Õpetaja  /   11:38, 21. apr 2017
Äkki on õpetajate probleem siiski selles, et meil tuleb iga päev kasvatada ja poputada kasvatama ja reaalse vaimse hälbe diagnoosiga lapsi ja normaalsete lasteni puht füüilielt lihtsalt ei jõua! Aga tarku lapsi te ju, lapsevanemad, soovite!!!!
V
viigimari  /   11:48, 21. apr 2017
Ei taha tarkasid lapsi, tahaks emotsionaalselt tasakaalukaid, intelligentseid mõtlemisvõimelisi lapsi, kes oskavad oma peaga mõelda ja genereerida uusi ideid ; kes lihtsalt oleks vaimselt terved ja rõõmsad , et kogu elu teistele lõbus kaalslane oleks , mitte ei veedaks aega perearstikabinetis.
L
lapsevanem  /   12:08, 21. apr 2017
Õpetaja kohta on kirjas liiga palju vigu....
V
vaat  /   12:33, 21. apr 2017
need omadused on suuremalt jaolt hea lastetoa tunnuseks. Ükski õpetaja ei saa õpetada oma peaga mõtlemist. Terves ja rõõmsas kodus on terved ja rõõmsad lapsed.
F
filoloog  /   15:15, 22. apr 2017
Sa peaksid tagasi emakeele tundi minema.
L
Liisa  /   14:00, 21. apr 2017
Absoluutselt, tänapäeval ei kasvata laste enam ema ja isa, vaid õpetaja koolis ;) Ja alati saab valida oma lapsele kooli, mis vastab tema vaimsele võimekusele :)
T
Teine Tiit  /   19:31, 21. apr 2017
Lohutan, see asi läheb üle. Paar aastat tõsist müttamist ja siis teeb Su laps juba ise kõik ära.
K
kahe pubeka ema  /   11:15, 21. apr 2017
minu lastele pole õppimine küll raske ja tulemused on head. aga vaadates, mida neile koju õppida on antud aastate jooksul, siis leian, et meie PISA tulemused tulevad meeletu dressuuri arvelt. Algklassides lehekülgede kaupa ülesandeid ja harjutusi. Lehekülgede kaupa. Kui laps on kiire taibuga, siis see on talle kohutavalt tyyu. Kui laps ei ole taibukas, siis see on meeletu lisatöö lapsevanematele ja lapsele. Keskastmes on nüüd moes anda loomingulisemaid ülesandeid. Ikka mitu esitlust vms päevas. Mitu powerpointi te ise õhtul peale tööd järgmiseks päevaks teete? Erinevatel teemadel?
J
juhm  /   11:07, 21. apr 2017
Piirake laste tehnikavidinate kasutamist, vähendage huvialaringides käimist, sundige lapsed õue mängima koos omaealistega ning tehke selgeks lastele, et koolitunnis tuleb õpetajat kuulata ning õpetatu omandada koolitunnis.
Lapse õppeedukus kasvab mühinal ning last ei vaeva väsimus. Nii lihtne see ongi. Laps peab õppima koolitunnis ning lapsel peab olema aeg mängimiseks. Tehnikavidinates veedetud aeg peab olema piiratud.
  /   11:10, 21. apr 2017
omaealistega? omaealised tsillivad kaubanduskeskustes. ma sinna teda küll ei taha saata. pigem olgu huviringis, kui kaubakas.
J
juhm  /   13:00, 21. apr 2017
Lapsevanem peab endale otsa vaatama, kui laps ei oska muud teha vabal ajal, kui tšillida kaubanduskeskuses või otsib seltsi nende seas. Üks roll lapsevanemana ongi hoolitseda lapse sõprusringkonna eest ja seda juba lasteaiast alates. Nõuab aega, vaeva, süvenemist ning suhtlust teiste lapsevanematega.
G
gee  /   11:05, 21. apr 2017
Minu 'kadunud' ema, rahu ta põrmule, ütles nii: "õpite eneste, mitte kellegi teise jaoks." Ja veel, huviringid lasti meil ise valida, mitte ei topitud tont teab kuhu.
J
Jah, aga  /   11:50, 21. apr 2017
...paljud vanemad ütlevadki, et sa õpid ENDA jaoks, mitte kellegi teise jaoks, KUID nad ei selgita seda lapsele lahti! 3 klassi laps, eriti veel selline, kes polegi harjunud iseseisvalt mõtlema, sest mängib vaid telefonimänge...ta ei saa eluilmas sellest mõttest aru, mis see enda jaoks õppimine siis on? Ehk siis vanemate enda laiskus, kui ei viitsita lapsele selgitada asju nõnda, et laps ka mõttest aru saaks ja KUULDA võtaks! Tõesti ei ole vanematel niigi palju taipu, et küsida lapselt: Kelleks sa suurena saada tahaksid? Ok, ütleme loomaarstiks, politseinikuks...mida iganes. Tulebki selgitada, MIDA sellel elukutsel tarvis teada on ja seepärast tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik juba koolis jne jne. Kui laps mõistab, et õppimine aitab otseselt püüelda tema unistuste ameti poole, on teine suhtumine. See ongi ENDA jaoks õppimine, mida saab talle ka hiljem meelde tuletada! Selgitage lastele asjad 1 kord põhjalikult lahti, lapsele arusaadavas keeles, siis ei pea ka käsi laiutama ja peaga vastu seina jooksma: aga ma ju olen talle 100x rääkinud- VALESTI oled siis rääkinud, õpi oma vigadest, lapsevanem! Proovi teisiti! Lapse kasvatamine ongi vastutus ja väljakutse...aga ilmselt enamik vanemaid lihtsalt ei viitsi. Lihtsam on oma lapse saamatuses süüdistada kõiki teisi:(
N
Nõus!  /   16:46, 21. apr 2017
Tark lapsevanem ei pea kunagi lapsele ühte asja mitu korda ütlema! See ju mõlema huvides- lapse huvides, et asjast aru saaks ja vanema huvides, et ei peaks kogu aeg asjatult korrutama! Laps ju annabki meile märku, mida meie ise valesti teeme- kui ta on ikka ja jälle sama asjaga kimpus, on asi selles, et meie teeme midagi valesti, selgitame valesti jne. Tuleb siis läheneda teisiti, rääkida teisiti. Käega löömist on liiga palju täna. Ah, minu laps ju ei kuula, ei taha aru saada- kool süüdi! Ega õpetajad ja direktorid ei ole lollid inimesed, ärge arvake. Nad on lastepedagoogid, kes on aastaid ülikoolis muuhulgas õppinud ka laste ja inimeste psühholoogiat üleüldiselt. Ehk siis kui rääkida vanematega, kes oma lapse ebaõnnestumises kooli süüdistavad. psühholoogias on see klassikaline näide inimesest, kes oma (teisi süüdistava käitumisega) viga oma oleku ja kehakeelega tunnistab, kuid vastutust ei võta, ega soovigi tegelikult, et midagi paraneks!
O
on vanemaid,  /   20:47, 22. apr 2017
kes saadavad oma lapsi huviringidesse ja eliitkoolidesse vaid sellepärast,et teiste ees uhkustada.
´
´tubli moderaator  /   11:02, 21. apr 2017
Kõik on hariduses hästi ja aina paremaks läheb, kustutan kuidas jaksan.
L
Lihtsustatud õppekavad  /   10:48, 21. apr 2017
IÕK ega LÕK-i ei määra lapsevanem ega õpetaja, selleks on vaja väga mitmetel uuringutel käia, kus lapse võimeid analüüsitakse ja siis komisjoni ette, kes antud uuringuandmete põhjal otsustab, kas LÕK või IÕK on põhjendatud või mitte.
  /   11:11, 21. apr 2017
no aga seda last ongi põhjalikult uuritud. ega ilmaasjata rohte sisse söödeta.
ja ma arvan, et lapsevanem ise on vastu, et laps lõki peal oleks. kuidagi alandav ju.
N
nendes komisjonides on mingid "tulnukad"  /   11:17, 21. apr 2017
tean last, kes kolme aastaselt läks emaga sinna "komisjoni" ja kellel oli probleem, et ei räägi piisavalt, küsiti kujundeid: ristkülik, ruut , ellpis, kolmnurk jne. jne., mida ta loomulikult ei teadnud. Kodus õpetasin need kujundid ühe päevaga selgeks, aga milleks. Ta ei öelnud sõnaga vaid näitas näpuga. Tuttavalt algklasside õpetajalt kuulsin, et tema õpetab kujundeid neljandas klassis. Tunnistati lauslolliks.
Niipalju siis komisjonidest.
Nüüd on laps normaalses koolis, õpib, räägib, jah, mingi jutu ümberjutustamisega on teatud probleeme, aga see on köömes.
Palju loeb kodus lapsega tegelemine. Hoiduge nendest komisjonidest.
H
hulknurk  /   21:58, 21. apr 2017
ruut, ristkülik, kolmnurk, ring jne on juba kooliks ettevalmistusprogrammis, mitte alles 4. klassis.
  /   12:39, 21. apr 2017
IÕK jaoks pole küll mingit komisjoni vaja. kui veerandi hinne kaks, siis kohe IÕK peale.
T
TÜG  /   10:45, 21. apr 2017
NO MIS KOOLIS TEIE LAPSED KÄIVAD VÕI KUI KÕVAD PEAD NEIL SIIS ON ??? Ma pole oma last üle poole tunni kodus õppimas näinud ja seda ka üle päeva!
V
veab  /   11:39, 21. apr 2017
Ilmselt su laps käib koolis, kus õpetajatel esineb piiritunnetus või nad on oma aine andmisel üle keskmise andekad.
T
Tasakaal on tähtis  /   10:38, 21. apr 2017
Me elame info ülekülluses. Lastel ei ole hetke, mil aju tühjeneks ja ei peaks tëhelepanelik olema. Koolipingist välja astudes on telefonid, tahvlid, telekad, isegi liiklus tänaval on mitmeid kordi tihedam kui 25 aastat tagasi. Tol ajal anti samuti palju kodutöid ja mäletan ise, et kui järgmisel päeval oli 3 kontrolltööd, siis kalkuleerisin hinnete järgi, mis on kõige olulisem.
Piisav on ca 30 min kodutöid kuni keskastmeni, 1 tund 7-8-9 klassis ja gümnaasiumis 2 tundi, siis on lapsed motiveeritud ka kaasa töötama tunnis. Sisuliselt tähendaks see, et vaid ühes-kahes aines antakse kodutöid. Miks oleks vaja kodutöid anda loodusõpetuses? Võõrkeeles poleks ka vaja esimestel aastatel. Andke lastele julgust olla uudishimulik ja teha vigu. Õppimisrõõmu ei tohi lastelt ära võtta. Tampimine ja tuupimine kaotab huvi ja soovi maailma avastada.
V
vinguviiulidtest äpud  /   10:33, 21. apr 2017
Tuleb üks hiina koolireis korraldada,pärast on mitu aastat vait...
K
klaver  /   11:10, 21. apr 2017
õpetame lapsed riisi ka kasvatama?
V
võib  /   11:48, 21. apr 2017
Kui vaja riisi kasvatada,siis jah.
I
irw  /   12:04, 21. apr 2017
Võtame muidugi eeskuju autoritaarse riigikorraga kommunistlikult riigilt. 5+ istu !
L
lauri  /   15:55, 22. apr 2017
Ega sa ise ka kõige teravam pliiats koolis olnud.Õigekiri veids longab
T
to kata / 10:08, 21. apr 2017  /   10:29, 21. apr 2017
et mis õppeained on koolis juurde tulnud: MS dokumentide vormistamine (arvutiõpetuse või infotehnoloogia nime all), tantsuõpetus (90% praktilised tunnid, st. tantsimine, liikumine).
Kellel veel mõni tuliuus aine meelde tuleb, palun lisage.
Vähemaks on jäänud matemaatika ja emakeele tunde.
  /   11:12, 21. apr 2017
matemaatikat küll vähemaks pole jäänud. ära tule hämama.
F
flöödimäng  /   11:41, 21. apr 2017
on ka, muide. Ja see on kohustuslik kõigile algkalssides ( pill tuleb endal osta)
E
ei ole  /   12:36, 21. apr 2017
mu oma lapselapsel flööditundi ega ka tuttava lapsel. Tartu koolid mõlemad. Head koolid.
J
Jaan Tatikas  /   10:13, 21. apr 2017
Selles on süüdi rumalad, saamatud, hooletud, vastustundetud jne. lapsevanemad. Nad ei ole õpetanud oma lapsi õppima, oma asjade järgi hoolitsemist, ei jälgi oma lapse tegemisi, lasevad neil jõlkuda mööda ilma, rääkimata interneti kasutamisest. Lisaks puudub (tavaliselt) sellisel lapsel lisaks veel avalikus ruumis käitumise oskus. Kui lapsevanem väidab, et teda ei saa süüdistada eelpool toodud puudustes, siis on ta laps lihtsal puudega ja tema koht ei ole tavakoolis või peab ta õppima eriprogrammi järgi.
M
mmh  /   10:27, 21. apr 2017
Mitu tükki oled panustanud ise ja hetkel koolis neist käib?
Ära aja jama, kui ei tea.
Ma võtsin kätte ja lõin korra, et üle kahe tunni mu viiendik õhtuti lisaks ei õpi, ongi nüüd inglise keele olümpiaadi võitjast puhas kolmeline.
Ei paista sugugi lollim ka kui klassikaaslased.
Elama peaks nagu ka vist, eriti lapsena.
H
Hahaaa  /   11:05, 21. apr 2017
mmh, las tolgendab parem nutitelefonis siis...IRW
A
Arne  /   10:09, 21. apr 2017
Praegu kasvab põlvkond, kes iseseisvalt täiskasvanuna eluga toime ei tule. Toimub degeneratsoon.
K
kahjuks see  /   10:35, 21. apr 2017
on nii. Elu on liiga hea ja muretu. Sel ajal kui mina olin laps, pidid nii minu vanemad kui vanavanemad, onud ja tädid rabama tööl ja oma aiamaal. Maal pidasid inimesed loomi oma pere toidulaua täitmiseks (ei olnud madalat piimahinda ja sigade eksporti). Tomat ja kartul tulid oma aiast. Kogu pärastsõjaaegne põlvkond on nii üles kasvatatud. Ei olnud kellelgi eriti aega laste õppimisega tegeleda. Me õppisime ise ja kooli kõndisime kilomeetrite kaupa. Bussiliiklustki ei olnud. Linnas oli olukord muidugi vähe kergem, aga ei pidanud hiljem linnakooliski keegi minu õppimise järele valvama. Söök oli igal pool kesine. Minu abikaasa kirjutas oma kandidaaditööd ja tema lõuna oli päts saia ja pakk kefiiri, sest raha ei olnud. Õhtul ja hommikul sõi ta kodus. Ma ei taha, et sellised olme- ja elutingimused oleksid praegu, aga inimesed võiksid mõelda, mille üle nad virisevad. Elu ei ole võistlus nimega "naabrist parem".
:
:)  /   11:25, 21. apr 2017
Aga miks sa kasvatad oma lastest saamatuid?
L
lapsevanem  /   10:06, 21. apr 2017
Meie, täiskasvanud, ei võta koju tööd kaasa. Miks me sunnime siis lapsi lisaks pikale koolipäevale, mis kestab samuti 8 ja võib olla enamgi tundi, veel kodus tööd jätkama. Aastaid tagasi tean ühte ema, kes sõdis kooli, õpetajate ja haridussüsteemiga selle pärast, et tema keelas lastel kodus õppimise ja nõudis, et õpetaja peab oma töö ise tegema, mitte lapsevanem kodus. Asi päädis sellega, et pere kolis Eestistki ära ja tänaseks on selle ema mõlemad lapsed Kanadas edukad ja haritud inimesed.
S
siiski siiski  /   10:22, 21. apr 2017
kodus on majapidamistööd.
elamine vajab kasimist, koduaed korrastamist, näpud mullas jne.
Nii et see jutt et kodus tööd täiskasvanutel peale töökohal tehtava ei ole, on sinul ilmne liialdus.
:
:)  /   11:27, 21. apr 2017
Need on ju naistetööd, mida te siin näiteks toote. Ja kas lapsed ei osalegi kodustes majapidamistöödes?
L
lapsevanem  /   10:25, 21. apr 2017
Küllap laps ei ole suuteline tunnis õppima, jõuab vähem ning seetõttu kodus palju järgi teha - koju jääb vaid tunnimaterjali kinnistamine
J
jah, lapsed ongi erinevad: ühed haaravad lennult, teistele on vaja pikem selgitustöö  /   11:24, 21. apr 2017
mina ei pea õigeks, et kodus midagi õppida ei anta ja mis kõige hullem - vanemad ei teagi, mida lapsed koolis õpivad! Kuidas nad siis last aidata saavad?
Kevadel siis arenguvestluses öeldakse, et ei oska seda ega seda.
T
To lapsevanem :   /   14:26, 21. apr 2017
Üle pika aja üks normaalsemaid kommentaare - jumala eest, olen sama meelt! Asi pole selles, et mu laps tolgendaks pidevalt nutiseadmetes või teleka taga, ega ka selles, et laps ainult mööda huvialaringe käiks ( minu arust idiootseamid vabandusi annab leida; kõik kes te eelnevalt siia analoogseid kommentaare kirjutasite, soovitan üks kord süveneda teemasse ja möödaminneski kontrollida, kui suur on töömaht , mida teeb teie algklassides käiva lapse õpetaja ja võrrelda siis seda ajaga, mida teie laps kulutab koduseid ülesandeid tehes) vaid selles, et absoluutselt KÕIK algklasside ka vanemate klasside õpetajad jagavad oma töökoormuse ( see mida nad peaksid seaduse järgi ise tegema) laste ja lastevanemate kohustusteks!!! Meie perel on nüüd kahe erineva riigi haridusmaastiku kogemused. Eestis oli, minu sel ajal 5. klassis käival lapsel,igapäevaselt koduseid õppimisi pea igas aines. Huvi pärast vaatasin ning võrdlesin siis näiteks matemaatika tunnis tehtud ülessanntete ja koduseks lahendamiseks jäetud ülesannete kogumahtu ja tulemuseks oli 1:3. Ehk siis maakeeli-õpetaja kulutas tunnis aega koos lastega aine läbi võtmiseks ja näidisülessante lahendamiseks 3x vähem aega ja suunas kogu tunnis ettenähtud tunnitööd kodusteks ülesanneteks!
Ü
Ühiskonna kahepalgelisus  /   10:01, 21. apr 2017
tambitakse innovatsiooni ja tarkust aga lõõgastumiseks midagi vastu ei anta.
Siis ei saada aru, miks asemele ronivad internet, narko ja alko.
  /   10:15, 21. apr 2017
Kogu meie elu ongi üks suur lõõgastumine. Lõõgastumise tase on juba nii kõrgeks aetud, et eelmisest lõõgastumisest välja tulemiseks on vaja uut lõõgastumist!
K
Kahjuks  /   09:58, 21. apr 2017
Kahjuks on tänaste noorte lapsevanemate hulgas hirmuäratavalt suur arv selliseid inimesi, kellel endal on koolitee katkenud enne kutsekooli või gümnaasiumi lõputunnistuseni jõudmist (halvemal juhul lausa enne põhikooli lõpetamist). Teadvustavad nad endale seda või mitte, aga nad ei ise ei oska õppida, suhtuvad kooli umbusuga ja see kõik kandub üle ka lastele. Kodutööd tunduvad meeletu ülekohtuna, õpetajad kohutavate fuuriatena.
Teise klassi laps tuleb koju kesest päeva (kui ta just õhtuses vahetuses ei õpi). Kui nüüd laps koolitöid tehes magama jääb, tähendab see seda, et ta ei oska(ei vaevu) pärast kooli kodutöid ära tegema, vaid ootab, kuni ema (isa) töölt tuleb ja hakkab õppima sügaval õhtusel ajal ja jääb siis vaeseke kodutööde kohale magama. Kui vanemad ei ole lapsele õpetanud õppimist ja vastutustunnet, ongi kurb. Ja läheb ainult hullemaks.
T
to kahjuks  /   11:36, 21. apr 2017
ja sina oled siin eriline ajuhiiglane ,et tuled ette heitma teistele millal keegi kuskil kooli pooleli jättis. Ma pakun,et sa oled üks nendest 9-5 tooli nühkijatest kes mõtleb,et ta teistest parem on. Jah ma jätsin kooli pooleni ,kuid oman oma firmat ja ma ei pea igal hommikul ennast püsti ajama,et kuskile tööle hiljaks ei jääks. Oskan 3 võõrkeelt ja millegiga ei jää hätta. Kool on vaid se kus sa saad endale teadmised. Sina ise oled se kes on suuteline neid teadmisi ka maksma panna ja mitte üks kool sulle seda ei õpeta. Nii,et sa ole tore tegelane ja mine ime kotte kuskil.
M
Mati  /   12:49, 21. apr 2017
See jubedate kirjavigadega kommentaar ei anna tunnistust just kõige paremast haridusest. Kes selles firmas dokumente koostab, kas kooli mitte pooleli jätnud sekretär?
M
meil oli firmas  /   13:17, 21. apr 2017
sekretär, kes ülemuse käest muigamisi küsis: mida see boleerimine tähendab? Nipsakas oli neiuke.
L
Liisa  /   14:05, 21. apr 2017
Sinu kõnemaneerist on aru saada jah kui palju sa oled haridust saanud :D
L
Lapsepõlv on hävitatud!  /   09:54, 21. apr 2017
Läksin kooli1968 aastal!
Hakkasime õppima lugemist ja matemaatikat!
Aga senini oli lapsepõlv---mängud/ hullamine/ jne.
Nüüd on juba 4 aastasele lugemine vajalik/ arvutamine/nuti telefon!
Looduses viibimine on lasteaia õuel.
Koduse söögi asemel ,,Hamburger,,!
A
AB  /   10:19, 21. apr 2017
Läksin maal kooli 1966. Meie klassis oskas enamus lapsi lugeda, suurte tähtedega kirjutada ja arvutada. Kuidas küll paari aastaga see tase nii hullusti langes. Tõsi oli ka siis, mõni üksik kes ei osanud lugeda, paraku mõne aja pärast suunati see õpilane vastavasse kooli, kus õppisid teised temasugused
A
AB-le  /   10:37, 21. apr 2017
Inglismaal minnakse kooli 4-aastaselt!
  /   10:41, 21. apr 2017
Mina läksin kooli 1962. Ei osanud meist keegi lugeda, tähti tundsima. Sel ajal isegi ei olnud soovitav enne kooli lugemist ega arvutamist õppida vaid alustati kõik koos õpetaja juhendamisel. Kuidas küll mõne aastaga see tase nii tõusis? Huvitav küll, et 1.klassi laps, kes "mõne aja pärast ei osanud lugeda", suunati "vastavasse kooli, kus õppisid teised temasugused"? Ei tea, kus sina küll koolis käisid.
M
minu koolitee  /   10:54, 21. apr 2017
algas 1959. Enamus lapsi klassist oskas veerida ja arvutada 10 piires. Lugeda oskas ehk 10 last. Mõned neist väga hästi. Kodutööd oli päris palju: eriti arvutamist ja ilukirja (mu meelest oli sihuke nimi). Kaldjoontega vihikusse kribasime tindi ja sulepeaga tähti ja sõnu. Ilge vaev oli ja tindiplekke nii, mis kole. Ei kirjutatud pliiatsiga nagu praegu esimeses klassis. Vahel anti midagi joonistada ka. Keegi ei valvanud ja keegi ei sundinud kodus, sest kellelgi ei olnud aega.
T
Teistmoodi  /   11:07, 21. apr 2017
Minu koolitee algas 1962 ja klassis oskasid kõik lugeda.
Loeti juba 5 aastaselt ...olid ilusad lasteraamatud ja odavad, neid lausa taheti lugeda
K
kooliteedest  /   11:51, 21. apr 2017
Minu ema läks kooli kümme aastat varem.Ütles,et ei osanud veel kolmandas klassiski lugeda ega arvutada...Kuidas kellegi kodune taust oli...Minu ema vanemad arvasid, et iga viimanegi asi õpetatakse koolis,mitte kodus,sestap ei tundnud ema tähtigi....
Ü
Üldiselt ei   /   13:51, 21. apr 2017
olnud tõesti noil aegadel sundust, et laps peab kooli tulles juba algoritme teadma ;) Kes oskas lugeda, arvutada, oskas - aga lugema-kirjutama-arvutama said kõik, ilma suurema jamata. Tase oli ka ühtlasem, ei olnud nii pikk vahe priimuse ja mittepriimuse vahel. Lapsepõlv oli lapsepõlveks. Praeguseks on nõuded teised, kahjuks tegelikult. No ja nüüd panevad veel lapsed lasteaias inglist kah õppima - kuhu kiirustada.
Lasteraamatuid ilmus kuuekümnendatel siiski palju-palju vähem ja ka trükikunst on praeguseks hoopis muud
  /   10:25, 21. apr 2017
ehtne ameerika värk ju, ise tahtsite 1988 lauluväljakul.
mis nüüd pole rahul we? :DD
T
Tegelikult  /   10:33, 21. apr 2017
oli 1988 aastal lauluväljakul "hängimine" rohkem lõõgastumine. Kui peab tuletama meeldi siis oli tollel ajal oluline iseseisev Eesti. Kas Eesti on täna vaba ja iseseisev?
N
naisuke  /   10:27, 21. apr 2017
Päris nii ei ole. Kõik lapsevanemad ei tähista oma 2aastase sünnipäeva turmitalus või nn. mängutoas. "ME ei jää naabrile maha" -selline suhtumine hävitab nii lapsEpõlve kui lapse. Ta ei saagi terve ja tugev olla, kui sünnist saadik on hingeelu maha surutud ja nutid VÄÄRTUSTATUD...
M
mrk  /   09:54, 21. apr 2017
asi pole mitte jõudmises vaid ühiskonnas - täpsemalt pedagoogilistes suundumustes kus juba lasteaiast sisendatakse et kõik peab 24/7 tulema vaeva nägemata. Isegi kehalises ei pea enam pingutama. Võib täiesti kindlalt öelda, et õpilase elu on viimase 25a jooksul järjest lihtsamaks muutunud ometi läheb hala paradoksaalselt järjest suuremaks.
K
Kui füüsiline-0  /   09:56, 21. apr 2017
Siis ei jõua vaimsega kaugele!
Vaadakem meie valitsust!
99% ei ole ju läbinud isegi sõjaväe teenistust!
Jõukohane on plakatite kleepimine ja düstroofiku moel valitsemine!
S
see hala  /   11:02, 21. apr 2017
et pole vaja last traumeerida ja hindeid panna, on ikka täielik ajuvabadus. Inimesed on oma võimetelt paraku erinevad ja seda tuleks teadvustada endale ja ka vanematele. Halb hinne on püüdlikule lapsele stimulaator. Ta ei taha kehv olla. Rumalamale annab signaali, et kui sa rohkem vaeva ei näe, siis lähevad targemad oma teed.
4
4-5-line  /   13:57, 21. apr 2017
mulle küll halb hinne stimulaator polnud ,vastupidi
M
mulle oli  /   15:05, 21. apr 2017
ma teadsin, et saan paremini ka. Laiskus või lohakusevead põhjustasid halva hinde.
N
no jah  /   11:37, 22. apr 2017
kui Sa 2 tundi tuupisid, et oma nelja kätte saada, siis kindlasti ei olnud kolm stimuleeriv.
E
Elu linnast ära  /   09:53, 21. apr 2017
I
In Spe  /   09:54, 21. apr 2017
tagasi loodusesse!
M
Mia  /   09:51, 21. apr 2017
Ei taha konkreetset lugu arvustada aga olles ise vene ajal õpilane, vat siis pidi alles õppima - põhitöö just kodus tehtigi, igaks tunniks tuli misagi õppida. Tõsi, küll mitte kunstiõpetuseks aga vahest tööõpetuseks kui tunnis valmis ei jõudnud. Kõige kurvem oli, et ka laupäeviti käisime koolis ja pühapäeval õppisid juba esmaspäevaks... niiet õppevaba päeva justkui ei olnudki. Aga tõsi on see, et me olime palju õues, füüsiliselt aktiivsed. Ülekaalus inimesi justkui polnudki. Ka vitamiinidest ei teatud midagi.
  /   09:58, 21. apr 2017
Kunstiõpetuseks tuili päris kindlasti kodutööd teha, joonistada, heegeldada, kududa, jne.
  /   10:43, 21. apr 2017
Heegeldasime ja kudusime tööõpetuse tunnis, mitte kunstiõpetuses.
.
..   /   09:44, 21. apr 2017
Suur osa laste väsimusel on nutiseadmed/arvutimängud. Nende osakaalu tuleb kõvasti piirata ja lapsed õue mängima saata.
H
Huvitav fenomen  /   09:44, 21. apr 2017
Kaasaja lastel on nii kitsas silmaring ja arvan, et seda seepärast, et "ei huvita, ma googeldan...". Kahjuks kaasneb koos sellega mõttelaiskus ja arengupeetus.
Kõrgkoolidest, eriti "kassierialaõppelt" tulnud on masendavalt harimatud, mõnedel on suuri raskusi grammatikaga ja tegelikult on nad asutustes esimesd aastad täiesti töövõimetud, olen näinud tegelast, kellel on paber, et ta on jurist, kuid terve aasta koostas ta ühte eeskirja, mille pidid tegelikult teised pea kogu mahus ümber teegema, sest "jurist" ei tundnud seadusi, alates põhiseadusest ja mõtles välja hullud fopaad.
Aga hea palk jooksis, piiga oli ilus ja ikka 1200 kätte.
Kui ülikooli rektor tunnistab, et kaasaegne baka ei vea välja nõukaaegse keskooli tasemele, siis on miski väga nihu.
Kusjuures, ma usun seda ja olen lausa selles veendunud, sest seda va "haridust tõendavat dokumenti" jagatakse tänapäeval ju raha eest, vedeled vanemate raha eest tasulisel õppel ja 6 aasta pärast oled end ikka läbi vedanud. Vanemad käivad ju kriiskamas ülikoolis, et "MILLE eest me teile maksame!?".
Ja karjääri alustab taas uus ametnik või asjapulk, kes on vaimses mõistes 6 klassi lapse tasemel.
K
kirjaoskus  /   11:20, 21. apr 2017
ülikoolis on probleem. Kuna palju nõutakse baka- ja magistritöödes viitamist, siis vaesed inglisekeeloskamatud tudengid üritavad oma viidatud allikaid ise tõlkida ja tulemuseks on "pudru ja kapsad". Lisaks sellele kaob see vähenegi eesti keele oskus, mis koolist külge on jäänud ja muutub bürokraatlikuks mulinaks, kus lauses, mille mõtte saaks eesti keeles väljendada 6-7 sõnaga, on 15 sõna. Kõik see kokku näitab, et keskkharidus on kehvake. Nende "uurimistööde" propageerimise ja nõudmise asemel gümnaasiumis, võiks kirjutada korraliku eesti keele kirjandi nii, nagu oli vanasti. Kirjandi kirjutamist õpetada ja harjutada. Meie keskkooli eesti keele õpetaja oli ilmselt omas ajaski silmapaistev, sest me kirjutasime 1 kirjandi nädalas. Meil oli 3-4 grammatika tundi +2 tundi lugemikust õpitavat materjali nädalas. Grammatika reegleid me pähe ei tuupinud, aga kirjutades tuli see ju ilmsiks, mida sa oskad. Kas järgi või järele, kas kuna või kunas, kas õieti või õigesti, ki- liite kasutamine, sõnade järkekord lauses ja sada muud vea võimalust, mida niisama rääkides ehk tähelegi ei pane, aga kirjapildis märkad.
Eelmisele kommijale märkuseks: meil on riiklikes ülikoolides tasuta kõrgharidus.
  /   15:35, 21. apr 2017
tead kui ikka reglement nõuab x lehekülge, siis kirjutatakse sinna paratamatult ka täitematerjali ja seejuures täiesti teadlikult.
olen midagi sarnast isegi teinud, kuigi mulle muidu meeldivad näiteks vanasõnad ja vana-rooma sententsid just oma lakoonilisuse poolest. mis teha, kui teooria ei kattu praktikaga, siis sealtmaalt algabki suur jama.
K
ka ema  /   09:35, 21. apr 2017
Kirjutan uuesti...Lastele ei tohi anda kodusteks töödeks liiga palju, enamuse peaksid koolis õpetaja käe all ära õppima.
U
Urjuk  /   09:59, 21. apr 2017
Vaata üle, millega laps peale "tunde" tegeleb. Optimeeri lapse aega ning vähenda oluliselt kasutu mittemidagi tegemise osakaalu lapse ajakasutuses.
Kooli osa on Sinu lapsele õpetada seda, mis on ettenähtud õppekavas.
Juhul, kui Sinu lapse või Tema klassikaaslaste töö tulemuslikus, keskendumis-
ja õppimisvõime ei ole piisav etteantud töömahuga tunnis toime tulemiseks tuleb teha ka kodutööd.
Arvesta - õppimine on lapse töö, mida Ta PEAB tegema - kõik muu on meelelahutus.
K
ka emale  /   22:05, 21. apr 2017
Aga miks ta siis ei õpi tunnis? Küsi oma lapselt!
K
ka ema  /   09:34, 21. apr 2017
Lastele ei tohi ravimeid anda, kui ta just haige pole aga koolides tuleks see asi põhjalikult üle vaadata ja kodusteks töödeks anda vaid minimaalne. Ülejäänu peab õpetaja enda tunnis ära selgitama ja laskma kirjutada ,mida vaja. Järelikult on õpetajatele liiga suured palgad antud, kui nad enda töö asemel annavad koju lapsele mahukaid töid õppida.
E
eks  /   09:33, 21. apr 2017
Kui laps õpib kodus kauem kui tunnis, siis on ilmselt probleem selles, et ta ei oska või viitsi õppida, keskenduda, ja lapsevanem ei oska teda õppima õpetada. Midagi pole teha, paljud lapsevanemad, kel on sedalaadi probleemid, olid omal ajal koolis ise sellised viletsamad, et mitte õelda probleemsemad.
Teine probleem on koolis, kus polegi võüimalik tunnis normaalselt osaleda, sest klassis on paar-kolm (rohkem pole vajagi )käitumis- ja arenguhäirega õpilast, kes lihtsalt ei lasegi teistel õppuida ja õpetajal õpetada. Meie hariduspoliitika (kaasava hariduse oli selle nimi vist?) kõige viletsam tagajärg, sest kannatavad normaalsed lapsed. Aga rahaline kokkuhoid (erikoolide kaotamise näol) on ju olemas ja see oli eesmärk.
Oma lapse eest tuleb vanema ikka esmalt ise hoolt kanda. Õpetada laps iseseisvalt õppima, oma aega võimalikult hästi kasutama, piisavalt puhkama. Keegi teine seda tegelikult tegema ei hakka, ükskõik kui palju kuskil halamas käia.
T
to eks  /   10:02, 21. apr 2017
Inimesed, ka lapsed on erineva võimekusega, mõnele jääb üks kord kuuldu-märgatu koheselt igaveseks mällu (näit. tippheliloojad), teistel vaja kuuldu meeletu pingutusega tuimalt pähe taguda ja tulemus ikka halvem. See, et koolis mõlemalt võrdselt nõutakse on tegelikult absurdne, aga Eesti ju on selline tubli, kus nõrgemaid igal tasandil terroriseeritakse.
E
eks  /   10:14, 21. apr 2017
Ei nõuta võrdselt. Nõrgematele, kes ikka tavaprogrammiga hakkama ei saa, peaks olema lihtsustatud õppekava, lisaks järeleaitamise võimalused.
Aga tihti ei ole asi ju mitte selles, et laps ei suuda ja peake ei võta, vaid et kodus on suhtumine - kool on #¤/#¤, õpetaja on #¤% jne. Lapsevanem on oma lapsele kõige suurem autoriteet ja kui see autoriteet siis igal õhtul kodus seletab, kuidas kogu maailm ja kool last kiusavad, siis miks peaks laps teisiti arvama ja koolis midagigi positiivset nägema.
Elu ongi karm ja ebaõiglane, laias laastus, ja lapsevanema üks põhilisi ülesandeid on õpetada laps kaela kandma ja elus hakkama saama, selahulgas tööd tegema ja pingutama.
Aga just see viimane tundub olema üle mõistuse arusaam.
T
to eks  /   10:36, 21. apr 2017
Eksid, need vähemvõimekad pingutavad nii et veri ninast väljas, võimalusel ei lähe mitte keegi erikooli ega tunnista ennast lolliks. Pingutab meeletult, läbipõlemiseni välja, sest ei saa ju teistest halvem olla...
p.s. Ei pea silmas rikkurite või psühopaatide lapsi, kes tahtlikult ei õpi, tunde segavad ja kellest nii mõnigi hiljem kõrgele ametipostile edutatakse.
T
to eks  /   10:59, 21. apr 2017
Keegi ei tunnista ennast lolliks, õpivad veri ninast väljas ja tulemus ongi loo pealkirjas, see väikse lapse töö tegemise ja pingutamise tulemus.
V
Vat   /   13:54, 21. apr 2017
asi ongi selles, et peaks olema. Aga õpetaja ei hüppa sugugi rõõmust lakke, kui vaja kedagi järele aidata.
U
Urjuk  /   14:56, 21. apr 2017
Ja kas peakski?
See on õpetaja niigi pingelise tunni ajakava juures oluline tempo maha võtja.
Teiseks on ka see, et nende mahajääjatega tegelemise tõttu ei olegi võimalik tunnis ettenähtud tööd ära teha. Targemad (mitte veel andekad) juba igavlevad, kui mahajääjaid nende arvelt utsitatakse.
Selle arvelt jääb ka kogu klassile oluliselt rohkem kodutööd teha.
Lapsevanemad peavad nõudma, et klasside komplekteerimisel arvestataks lapse ja ka lapsevanemate!!! õppimisvõimet ja suhtumist.
  /   09:30, 21. apr 2017
meid elus aitab ärivaim
ja toidab libe keel...
C
caff  /   09:26, 21. apr 2017
kustkohast neljandikud neid antidepressante kätte saavad? Kas vanemad jagavad või käib ka sellel turul äri kooli puukuuri taga?
H
hihi  /   09:43, 21. apr 2017
Ehk selle tõenduspõhise-faktipõhise meditsiini esindajad kirjutavad neid vastuvõttudel välja?
4
4 klass depresandid!  /   09:48, 21. apr 2017
7 klass-narkootikumid!
A
Ahv  /   09:51, 21. apr 2017
Kudagi on vaja inimeste üle kontrollida ja tulevik kindustada, sest teadagi, kellel lapsena probleeme, selllel ka hiljem. Kõik on läbi mõeldud. Juba 6 aastaseid oodatakse haiglasse, et saaks tervise p_tsi keerata ja ajud sassi ajada hilisemas eas. Mida v_ttun 6 aastased haiglas teevad, pole need kasvanudki. Kuidagi peab vaeslaste pealt teenima. http://www.regionaalhaigla.ee/et/laste-ja-noorukite-osakond-vii-osakond Äri käib seaduslikult, nüüd on vaja ainult ajupesu lastevanematele teha.
L
Leivapuu  /   10:02, 21. apr 2017
J
jeh  /   09:21, 21. apr 2017
Koolikatsed on I klassi astujatele, sisse saavad need, kes on ennast "targaks" õppinud. Huvitav, kas eliitkoolides ka lapsed on väsinud ja ei jõua õppida? Või on väsinud tavakoolide lapsed?
Kas vanemad ei peaks nii targad olema, et selgitada välja, kust tuleb see väsimus. Võibolla on toitumine ühekülgne ja kehv? Võibolla jääb uneaeg napiks? Võibolla on koolitunniski lapsel nutikas põlvedel, jääb töö tegemata? Võibolla ei puhka laps vahetunnis, vaid nutitab igal võimalikul juhul? Võibolla magamise asemel hiilgab ka teki all nutikas?
Kas nutikas teeb targaks?
Loodan, et need väsinud inimesed ei ole gümnaasiumis? Siis ehk on oma võimeid üle hinnanud?
J
just  /   09:27, 21. apr 2017
Võtke lastelt nutikad ära ja saatke nad õue sportima/mängima, käige lastega matkamas, naeratage neile, kallistage... Jälgige, et nad ei sööks rämpstoitu. Ja varsti teie lapsed pakatavad rõõmust, energiast. Muide, ja teie ise ka!
A
arvamus  /   09:36, 21. apr 2017
aga kas sa jeh selle peale ei tule,et õppimist võib tõesti lapse jaoks liiga olla? võrreldes nõuka ajaga on uusi aineid ikka väga palju juurde tulnud ja siis veel need lastevanemate ja uuskapitalistliku ühiskonna kõrgendatud nõudmised.pole ime,et lapsed ära väsivad ja depressiooni langevad.haridusminni tibid,selmet koolidesse homopropagandat sisse suruda,võiksid parem omad õppeprogrammid uuesti üle vaadata,mis neil nihu on läinud.
K
kata  /   10:08, 21. apr 2017
Mis ained need juurde küll tulnud on?
  /   10:27, 21. apr 2017
kirjuta googlesse otsingusõna ja vaata ning võrdle ise nõuka ja praeguse aja õpekavasid,ei viitsi mina sulle kõike ette ja taha mämmutada kui ise niisugune laisk lohe oled ja otsida ei viitsi.
M
mul alles tuttava laps lõpetas gümnaasiumi  /   14:06, 21. apr 2017
Kuna ta elas valdavalt minu juures, siis nägin ka mida ta õppis. Peale arvutiõpetuse ei olnud tema gümnaasiumi õppekavas midagi rohkem, kui oli minu ajal. Nii mõnigi ainekava oli teistsugune: näit füüsika ja keemia programmid olid märksa lühemad, kui meil omal ajal. Bioloogiat oli rohkem. Ajalugu täitsa teistsugune. NL oma ajalooga oli out ja EV ajalugu oli programmis. Mina õppisin keskkoolis vene, ladina, prantsuse ja inglise keelt. Tal oli keeletunde väga vähe, vast 3-4 korda nädalas inglise keelt. Oli mingi kodanikuõpetus vist, mis otsapidi oli nagu ajalugu ka. Et ainekava oleks miskit moodi mahukam olnud, seda ei märganud. Aga õpitakse praegu ju aasta kauem. Kuhu see aasta kaob? Meil oli nii emakeele kui matemaatika tundide arv keskkoolis suurem, kui praegu.
E
et siis  /   10:12, 21. apr 2017
"Eliit" koolides neelavad täpselt sama moodi antidepressante. Kogu asja küsimus on ju selles, et lapsed ei pea minema 12 aastat järjest kooli nagu läheks sõtta.
M
mannikeõunapuuall  /   09:20, 21. apr 2017
Õpetajana näen seda järjest rohkem, et enamus õpiraskusi taandub kahele peapõhjusele, milleks on keskendumisraskused ja kehvad õpioskused. Pidevalt muutuva teleka- või arvutiekraani ees üles kasvanud laps ei suuda asjusse süveneda klassis, kus peale tema on veel paarkümmend last ja kogu aeg midagi toimub. Nii jääb juba täitmata eeldus, et asi omandatakse tunnis ja kodutöö on vaid kinnistamiseks-kordamiseks. Ja kui sellele lisandub ka kehv õpioskus, siis ongi jama majas. Õpetage oma lapsi tekste Lugema, st Mõistma, mõtet ja seoseid leidma, mitte tuimalt pähe taguma. Siin on suur tööpõld muidugi ka algklassiõpetajatel.
L
lajatame siis otse  /   10:32, 21. apr 2017
Lapsevanemana näen, et enamus õpiraskusi taandub kahele põhjusele, milleks on õpetajate üldine ebakompetentsus ning hoolimatus, pluss üle kuhjatud, süsteemitu õppekava. Õpetajad ei suuda enda ainet edasi anda. Loetakse midagi tuimalt ette, siis lükatakse lastele kodutööd kaela ja võib jälle õpetajate tuppa klatšima ja kohvitama siirduda. Lapsi alandatakse ja halvustatakse, selle asemel et motiveerida ja õpetada. Kui lapsevanem peab õpilasele iga päev tunnis räägitu üle seletama, ja oh imet, "õpiraskustega" laps saab äkki aru, millest räägitakse, siis on koolis õpetamisega midagi väga valesti.
V
Vanaema  /   11:10, 21. apr 2017
Oh vaeseke, lapsevanem....äkki vaataksid peeglisse ja otsiksid psühholoogi abi, kes teid aitaks koduse eluga toime tulla ja mitte ENDA tegemata tööd kooli kaela veeretada
K
keskendusmisoskus  /   11:28, 21. apr 2017
on Su lapse puudus. Õpetaja ei saa klassis individuaalselt kõigile seletada õpitavat. Kui klassis on niisugused, kes õppida ei taha ja sellised, kes ei suuda räägitavale keskenduda, ongi tulemus käes.
O
otselajatajale  /   11:55, 21. apr 2017
Kuule lajataja, ära lahmi huupi ega kinnisilmi, vaid mine kooli, istu ühe koolinädala jagu kõikides tundides ja alles siis tee järeldusi õpetajate üldise kompetentsuse ja kohvitamise ja õpilaste alandamise üle. Tundub, et väga ebakompetentne ja koolikauge oled ise, vist ei käi lastevanemate koosolekutel, koolitustel ega arenguvestlustel.
K
Kah   /   14:03, 21. apr 2017
vanaema. Muidugi on põhitöö lapse kasvatuses ja arengus lapsevanema teha. Aga kooliasjad peaks ikka olema õpetaja vastutada. Mille eest küll pidevalt raha juurde nõutakse, kui samas on häda, kui palju nemad ka peale kooli tööd peavad tegema. Ju siis pole neid ka õpetatud oma aega planeerima. Neilt kah nutiseadmed ära võtta, loodusesse suunata jmt. Ehk oskavad siis ka õpilastele ümbritsevat paremini edastada. Palju on tänapäeva koolis vaja jutustamisvõimet, tekstist arusaamist. Tööd on tihti punkt-kriips vastusega, mitte aruteludega. EI ole sugugi see mitte hakkama saamine seotud nutindusega. Olen olnud näidistunnis, kus õpetaja jõudis seletama-nõu andma vaid neile niigi hästi oskavatele õpilastele, kes ainult käsi püsti tähelepanu ja kiitust "norisid". No vähemalt kindlust, et tal ikka kõik õige on. Pikema mõtlemisega tõstsid ka käed, aga mitmel juhul sai tund enne otsa, kui õpetaja nendeni jõudis. Ja jälle lapsevanemad süüdi - ei oska kasvatada, õpetada jne. Ütleme nii, et vigu on mõlemal pool, aga me ju kõik armastame omi lapsi-lapselapsi ja kõik tahame, et neil hästi läheks
K
Kahile  /   15:44, 21. apr 2017
Sa vaene kibestunud ja KADE (tublide laste peale), saamatu lapsevanem, ega ikka ei ole küll süü mõlemal, või õigemini mõlemal selles mõttes, et sinul ja sinu lapsel on süü! Kui su latsekesele praegune kool ei sobi, siis pane ta teise kooli, mis vingud siin. Aga sa tead küll, miks teda mujale kooli ei võeta..., sest uude kooli astumiseks küsitakse praeguselt klassijuhatajalt iseloomustust ja niisugust last ei soovi keegi oma koolidesse, vaat sedasi!
E
ei noh  /   09:19, 21. apr 2017
pole minu asi teisi õpetada aga lapsevanemana ütlen et ei ole mingit ülekoormust,mingi aja ja tegude jaotus on paigast ära.ei ole vaja istuda pidevalt ninapidi arvutis või nutitelefoni,ei pea laps peale kooli jooksma mitmesse trenni,ei ole vaja peale kooli joosta sõpradega mööda kaubanduskeskusi kui see kõik segab õppimist.omast kogemusest et jõuavad lapsed õppida küll kui nad on selleks juba lasteaiast alates valmis,õppimine on samasugune õpitav ja omandatav oskus nagu kirjutamine.ja kui lapsevanem tõesti arvab et tema nunnukesele tehakse liiga siis võib ju alati leida lihtsustatud õppekavaga variandi.kas see nüüd aitab last või rohkem lapsevanemat,eks iga üks ise otsustagu
M
minul 1 ja 3 klassi laps  /   09:15, 21. apr 2017
ja on ikka suur koormus küll ja palju teha. Kui veel veidi tunnis tegemata jääb asju, siis kodus on rohkem teha ja läheb ikka unetundideni välja see õppimine. Lastele on kool seeläbi päris ebameeldivaks tehtud.
E
Ema  /   11:11, 21. apr 2017
Tehku siis tunnis koolitööd....lastearst koolis kurdab, et lapsed on isegi tunnis SALAJA nutitelefonis.
Muidugi on ebameeldiv kui peab surfamise asemel tunnis õppima
Õ
Õpetaja   /   14:04, 21. apr 2017
on kah kontrolltööde jagamise järel tunnis salaja nutis ;)
A
Ahsoo  /   15:34, 21. apr 2017
Mis ta siis kurdab ka või? Peaks sinu lapse kontroltöö ära tegema?
  /   09:14, 21. apr 2017
ei tea jah kuhu see koolirõõm juba tagurpidimaa algkoolis kaob :DD
K
K  /   09:11, 21. apr 2017
Nagu öeldakse - töö on tellija materjalist ja geeni vastu ikka ei saa. Miskipärast kui vaadata noorte Eesti meistrivõistluste tasemel spordiprotokolle, siis valdavalt on ka seal tipus eliitkoolide lapsed. Jõuavad nii õppida kui sporti teha.
V
vanaema  /   09:06, 21. apr 2017
Vaadake palun Nümme Gümnaasiumi. Seal lahkuvad gümnaasiumi õpilased koolist kas koduõppele või üldse koolist ja nad ei ole laisad,kes ei viitsi koolis kaasa töötada vaid on nelja viielised,kuid selleks-õpivad nad koolis sama kaua,kui vanemad tööl on ja siis kodus poole ööni,sest iga õpetaja arvab,et tema aine on kõige tähtsam-iga kahe nädala jooksul läbi lugeda paks lugemiseks antud raamat.peale selle on ju aineid,oi kui palju,kus kogu aeg tähtsad kontrolltööd ja palju õppida.Õilase päev venib öösel kella 3-4 ni ja siis hommikul 8 ks kooli.Ka see on meie haridusministri jaoks normaalne ja õppida pole palju.
T
teine vanaema  /   09:34, 21. apr 2017
Oi kui tüütud on need liialdajad, rikuvad oma jutuga ära ka iseenesest hea idee. No ei ole nii, et õpilane õpib kella 3-4 - ni. Ja head vanemad ei lubakski neil niimoodi tervist rikkuda.
E
esimesele vanaemale  /   11:30, 21. apr 2017
nii palju kirjavigu teha ühes lühikeses jutus?
N
nähvarile  /   14:43, 21. apr 2017
Ära jörise tühja!
S
Sedasi  /   15:35, 21. apr 2017
Mats oled..ilma vigadeta kirjutad, aga oled labane mats
N
Nõmme gümnaasiumi hiljutine vilistlane  /   16:56, 21. apr 2017
Minu lennu ajal, mõni aasta tagasi, oli ehk periooditi sellist masendavat õppekoormust. Ei olnud ma nelja-viieline ega ka geenius. Väiksemate koolitöödega piisas vahetundide ajast ja suuremate tööde peale ei läinud üle 6h nädalas kokku. Tuli ette suurema laiskuse ajal ka perioode, kus kontrolltöödeks saigi õpitud ainult samal päeval vahetundides - tavaline värk. Põhikooli osa kohta ei tea, aga gümnaasiumis polnud kedagi, kes oleks suure koormuse tõttu kuskile laua alla peitu pugenud. :)
3
3 kl lapse ema  /   09:05, 21. apr 2017
Mina ei saa ütelda, et lapsele antaks liiga palju õppida. Peale kooli ma teda kohe õppima ei sunni, hiljem teeb oma asjad peamiselt iseseisvalt ära, aegajalt on abi tarvis, vahel õpib juba pikapäevarühmas ära. Hinded 4-5, stressis ei ole, muide flööti ka õpivad muusikatunnis. Minu arvates on see väga hea ning laps õpib rõõmuga, muidu on rohkem spordipoiss.
P
Pikapäeva rühmas!  /   10:03, 21. apr 2017
7.45 kooli
ja 18.00 koju!
Siis hamburger pihku ja 2 tundi arvutis!
45% vanemaid ei valmista kodus isegi süüa!
K
kontrolli üle, http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=pikap%C3%A4evar%C3%BChm&F=M  /   10:22, 21. apr 2017
See on sinu lapse päevakava? Minu lapse oma on selline, et tunnid algavad 8.50, koju 15 ajal, kui on trenn, siis hiljem. Esmaspäev on lühike päev, siis nt jõuabki kõik ära õppida ning läheb sealt otse trenni. Raamatuid loeb, kohustuslik kirjandus loetakse möödaminnes läbi.
Meie sööme ainult kodutoitu, sest see on teadlik valik, nutikat lapsel ei ole, samuti teadlik valik, arvutis niisama ei istu, samuti teadlik valik jne.
Minu arvates on lihtne - kui ei panusta, siis ei ole ka midagi oodata.
E
eit  /   08:58, 21. apr 2017
mul on just täiskasvanuks saanud kolm lapaelast , kelle gümnaasiumitee on käinud minu juurest , olen kursis teemadega . väikelastena maal pidid nad ise ärkama ja lasteaia ja koolibussi peale minema , umbes kilomeeter metsateed .. maast madalast peab laps teadma , milline on tegelik elu . tänapäeva elu ongi keerulisem , kui minu , sõjaajal sündinud inimese lapsepõlves . aga antidepressante anda väikesele lapsele , ma ei kujuta ette , mis vanem selline on .
A
arvan,  /   11:33, 21. apr 2017
et see vanem peaks ise neid antidepressante sööma, oleks lapsel kodus lihtsam. Ema ei näägutaks ja oleks võimeline last aitama.
P
Pets  /   08:52, 21. apr 2017
" Kui ema enne tüdruku koolisaatmist käis vaatamas, kas see on ikka hea kool" - sellepärast see ongi hea kool, et seal õpitakse palju ;)
Aga see selleks, õppida jäetakse tõesti palju ja isegi sellistes TEGELIKULT KA absurdetes ainetes, nagu laulmine - õpi mingi laul pähe. Laps tahaks pärast kooli trennis käia sõpradega mängida, siis on igas aines palju kodutöid ja siis peab veel laulu pähe õppima. Milleks laul pähe õppida? Meie ajal olid isegi laulmise tunnid teistsugused - lahedad, mitte hirm, et kodus on isegi laulmises vaja laul pähe õppida ja mingi noodiharjutus teha või mingi lugu flöödil selgeks õppida jne. Vanasti oli selleks ikka muusikakool ja tavakoolis laulutund mõnus lõõgastus.
M
mannikeõunapuuall  /   09:05, 21. apr 2017
Laulusõnade pähe õppimises pole midagi katastroofilist, las laps tuupimise asemel lihtsalt laulab seda, jäävad ise meelde. Minu kooliajal oli pähe õppimist rohkem, aga ma ei kurda - see oli hea mälutreening.
.
.  /   09:24, 21. apr 2017
kõik ei ole sama puuga mõõdetud. on lapsi, kelle jaoks on lihtne jätta sõna-sõnalt asjad meelde, ilma, et sisu kusagile jõuaks. on lapsi, kelle jaoks meelde jääb just sisu, aga selle täpne sõnaline taasesitamine ei ole lihtne.
kahju jah, et koolisüsteem hindab tegelikkuses pigem grammofoni tüüpi lähenemist, kus suund on ikka sama jutu täpsele ettemäägimisele, mitte sisust aru saamisele.
ja kallis Mannike, sul pole aimugi, kui palju on täna pähe õppimist koolides.
E
ei ole mann aga  /   09:44, 21. apr 2017
Sellepärast seda kutsutaksegi aju treenimiseks. Ei ole nii, et loodus muudkui andis või ei andnud, nagu lihaseidki, nõnda peab ka aju treenima, et see ikka töötaks.
Minu lapsed on kooliealised. On ju olemas erinevaid viise, kuidas mingi asi paremini meelde jääb ning kaua sul seda seal ajus vaja on hoida. Mingi laulu pähe õppimine ei eelda seda, et sa terve elu seda laulu mäletad, vaid õpetabki aju kasutama.
E
ei maksa segamini ajada  /   10:36, 21. apr 2017
Mõtlemise arendamine ja mälu treenimine on täiesti erinevad asjad. Inimene võib endale paksu raamatu pähe õppida aga olla täiesti loll ja saamatu, sest ei oska mõelda sega seoseid luua. Umbes sedamoodi meie koolisüsteem töötabki. Isegi pealtäha loogilisi aineid, nagu matemaatika, õpetatakse pähe tuupimise meetodil. Teatakse küll valemeid, aga mis nendega peale hakata, seda mitte.
M
mul on noorem   /   11:42, 21. apr 2017
õde. Praegu pealt 50 juba. Mäletab talle lapsepõlves ette loetud muinasjutte pikkade juppidena peast. Mul ammu meelest need läinud. Mulle vastupidi on jäänud meelse lapsepõlves lauldud laulude sõnad. Veelkord tõestus: inimesed on erinevad, isegi sama pere lapsed ja nii tuleb seda ka võtta. Üldse oli õde ka koolis tublim, kui mina. Samas olen mina oma eluga praegu rohkem rahul, kui tema. Temal on jälle rohkem lapsi ja lapselapsi. Tal on ka suuremad sissetulekud pereliikme kohta, kui minul. Meie prioriteedid raha kulutamiseks on aga täiesti erinevad. Minu lapsed on kõrgharidusega, tema omad kõik ei ole. Meie lapsed on aga oma eluga rahul ja arvan, et nad kõik on ka meist, oma vanematest, targemad ja edukamad. See aga on elu edasimineku aluseks.
  /   09:21, 21. apr 2017
meie ajal õpiti nsvl hümni pähe, nii eesti kui vene keeles. ja polnud kuhugi kaevata. siiani peas.
  /   09:56, 21. apr 2017
ma ei mäleta hetkel küll mitte ühegi hümni sõnu otsast lõpuni. milleks?
normaalseks äraelamiseks on hoopis teistsuguseid oskusi vaja.
  /   16:19, 21. apr 2017
asi pole selles. kas vaja või mitte. aga mul on väga paljud pähe tuubitud asjad peas. venekeelsed luuletused jne.
tahan öelda seda,e t alati ei olegi kõik pillerkaar ja lust. mõnikord tuleb tuupida ja mis pähe saadud see ka pähe jäänud. mul vähemalt nii.
A
absurdivaenlasele  /   10:32, 21. apr 2017
Esiteks: muusikaõpetus pole absurdne aine nagu ka kunstiõpetus, kehaline kasvatus ega teisedki ained.
Mismoodi sa laulad, kui laulusõnu ei tea? Ja lastelaulud pole liiga pikad ega ka laulutund iga päev, saaks ju varem õppimisega alustada. Laste häda ongi selles, et ei oska oma aega jaotada, kõik ülesanded jäetakse viimasele minutile. Kui laps teatab kodus õhtul magamamineku eel, et homseks vaja see või teine pikem töö teha, mis juba paari nädala eest antud tähtajalise tööna, siis pole süü mitte õpetajal, vaid lapsevanemal, et laps ei oska oma aega planeerida. Koduülesanne on ju e-koolis või õpilaspäevikus olemas. Või ei oska laps kasutada õpilaspäevikut või e-kooli? Vanem, õpeta last tegema ajakava oma tegevuste jaoks!
T
Tiit Olen!  /   08:51, 21. apr 2017
Aga miks lapsevanemad lasevad oma enese lapsi niimoodi piinata? Miks nad koole kuradile ei saada. Meie ise ju oleme lapsele vanemad ja meie otsustame, kuidas ja mida.
.
.  /   09:25, 21. apr 2017
mis see lahendus on täistööajaga vanematele, kellel ei ole rahalisi ressursse, et kodus ise haridust anda?
H
hm  /   11:50, 21. apr 2017
tundub, et lapsevanematel, eriti vingatsitel, on põhiliseks oskuseks oma lapse kooliaeg ära rikkuda. Mis siis veel saaks, kui nad lapsed koolist ära võtaksid? Õppisin Soomes tollideklaratsioonide täitmist. Üks punkt, mida eriti rõhutati oli see, et kui tahad oma ettevõtte kaupa nt laevaga saata, siis mõtle oma kastide, pakkide ja muu tavaari tähistamiseks välja mingi MÄRK. Mitte ära kirjuta paki peale ettevõtte nime, sest suurtes sadamates transadena töötavad inimesed ei oska sageli lugeda. Miks on kogu maailmas populaarsed koomiksid? Seal on vähe teksti ja pilt on oluline infokandja. Mida nigelam hariduse tase, seda vähesem lugemisoskus. Edasi hinneteta kooli poole, seltsimehed hariduseala ametnikud!
J
ja kui nad   /   21:29, 22. apr 2017
koolist haridust ei saa ning tööd ei leia,siis ongi varsti nende õnnetute hulgas,kes vajab abi KODUTUNDE saatelt,et oma kodu korda teha ning muidu abi vajab,sest muidu ei saa hakkama.
L
Lill  /   08:50, 21. apr 2017
Inimesed on ikka hädapätakad viimasel ajal, ise teinud läbi kõik 12 klassi ja samuti ka õed-vennad, pole veel kedagi koormusest nõrkemas näinud. Pigem on asi laiskuses või selles, et lapsevanemad hindavad lapse võimeid üle, toppides neid eliitkoolidesse, et teistele oleks jube vahva rääkida, et tema laps ELIITkoolis käib, kuigi kodus nutavad üksteise võidu, sest kumbalgi mõistus algklasside ülesannetest üle ei käi.
E
eesti naine ( 2 lapse ema, mõlemad on lõpetanud ülikooli e. magstri kraadiga)  /   09:00, 21. apr 2017
MIna arvan ka nii - miks te, vanemad. surute lapsi sellistesse kooli, millest ei teie ega lapse jõud üle ei käi!!??!!
Jah, olen kuulnud enne seda ütlusi - see arendab last. No kuulge - arenege siis! Aga ikka võimete kohaselt. Te ei pane ju last muusikat õppima kui tal üldse kuulmist pole!?!
M
mina  /   08:47, 21. apr 2017
Antaksegi palju rohkem kodus õppida ja juba esimesest klassist alates. Õpetaja ütleb ka koguaeg, et ta ei saa midagi teha, sest koormus on suur ja nad on maha jäänud. Klassis lapsi palju. Õnneks mu laps on taibu ja saab hakkama, aga nüüd kevadel on tõesti väsinud ja ei jõuagi õppida. Ja mu laps ei istu koolipäevadel oma nutiseadmes, sest muidu on veel rohkem väsinud ja ei saaks midagi õpitud. Mina näiteks võin täiesti kindlalt väita, et see mida mina õppisin 5-6 klassi, õpib mu laps 3 klassis. Ühesõnaga õpetqjad ütlevad ka, et probleem on olemas, aga midagi nad teha ei saa. Ja sai räägitud ühe 6ndas klassis ja 8 ndas klassis õppiva tüdrukuga ja mõlemad ütlesid, et õppimist on kodus 5-6 aines alati ja see võtab 3 tundi või kauemgi. Üks loobus trennist, sest aega ei olnud. Kas te ise ka peale tööd kodus jätkate samat tööd? Absurdne. Nagu meie haridusminister ütles, et emana ta näeb, et probleem on olemas, aga ministrina ta seda ei näe.
4
4. klassis õppiva poisi ema  /   09:57, 21. apr 2017
Olen täiesti nõus eelneva kirjutajaga. Minu laps käib tava koolis ja õppida on ikka väga palju. Õpetaja on väga tore ja näeb ka et lapsed on väsinud. Kuid kui on ette antud normid, siis tuleb need täita. Tänapäeval kui laps kooli läheb peab olema juba esimeses klassis lapsprofessor. Varem võisid tähti ja lugema õppida esimeses klassis. Aga on ju normid ja koolidevahelised pingeread ja siis veel võrdlemine teiste riikidega. Ja lastelt pigistatakse see viimanegi energia ja soov koolis käia välja. Vaatasin huvipärast oma päevikut, no ei olnud nii palju õppida, kuigi olin paras puupea olid hinded korras(neljad ja viied) ning käisin ka trennis.
5
5 lapse ema  /   11:04, 21. apr 2017
Olen jälginud oma laste õppekavasid 22 aasta jooksul. Samas olen hoidnud alles ka oma töövihikud. Õppekavad on muutunud kõvasti. See, mida minu vanem laps õppis 3 klassis, õpib minu noorim laps teises klassis. Enda ja noorima lapse nõudmiste vahest ma ei räägigi. Ning see, kui palju on vaja algklasside õpilasel õppida, on üle mõistuse. Kuna ma töötan kodukontoris, siis olen omanud täit ülevaadet oma laste õppimise kohta. Iga lapsega on õppimise aeg pikenenud. Vanim poeg tuli koju, jooksis õues tunni või paar, siis õppis ja trenni. Praegu on olukord, kus teise klassi poiss ei jõua enam kolm korda nädalas trenni vaid heal juhul 2 korda. Tuleb koju, magab paar tundi ja siis õppima. Õhtul tund aega lastesaateid või arvutimänge ja peale seda pooleks tunniks minu või isaga õue liikuma ja enne üheksat juba magab.
Ja ei ole minu laste näol tegemist "kõva peaga" lastega. Vanemad lapsed õpivad edukalt kõrgkoolis, töötavad kooli kõrvalt ja räägivad pidevalt sellest, kui vähe abi on olnud sellest faktide põhisest süsteemist ja kui vähessed oskavad kõrgkoolis luua ja näha seoseid ja põhjendada oma arvamust. Kusjuures üks lastest töötab kooli kõrvalt üliedukalt eriala, millest vastava aineõpetaja soovitas eemale hoida, kuna tema jaoks oli minu tütar täiesti lootusetu...
O
olete väga tubli ema ,kui 5 lapse   /   21:34, 22. apr 2017
kasvatamisel nii suurt tööd teete oma lastega.Oleks selliseid vanemaid rohkem! Jõudu!
V
Vanaema  /   08:42, 21. apr 2017
_. Ma ei valeta, kui ütlen, et isegi kunstiõpetuses oleme pidanud kodutöid tegema,» räägib Margit._
Tule taevas appi, milline EMA!!!!
Kunstiõpetuse asju, mis vaja kodus lõpetada, jätkata, teeme meie kodus mõnuga.
Laps lausa naudib seda aega kui saab oma loovust ka kodustega jagada.
See ema pöördugu arsti poole ISE, ajabki oma lapse depressiooni ilmselt
.
.  /   09:28, 21. apr 2017
ei, arsti poole pead sa ikka ise pöörduma.
koolikohustus ja kodune elu on kaks erinevat asja ning koolikohustus ei või kodusele elule sisse joosta.
N
Nojah  /   11:19, 21. apr 2017
Teie kodune elu piirdub ilmselt selles, et laps kuskil teises nurgas nutitelefoni näpib....pea-asi, et saaks KOOLI kaela jätta kõik arengud ja õpetamised.
  /   10:04, 21. apr 2017
kes teeb mõnuga, kes ei tee.
kes ikka joonistada ei oska ja teab ette et sellest saab ehk hädapärast kolme - no millise mõnuga eksole.
I
ikka teed  /   11:54, 21. apr 2017
päris meeleldi, kui keegi kodus kiidab. Isegi, kui pärast kolme saad. Mina sain üks kord isegi kahe, sest õpetaja arvas, et ma ei ole seda tööd ise teinud ja vanemad ei tahtnud kooli õiendama minna.
E
Ei usu  /   15:37, 21. apr 2017
Ei tea küll, et joonistamise eest kolm pannakse?
Meie lapse koolis saab kunstis hinde alla kui oled räpakas ja ei viitsigi midagi teha.
Kvaliteeti küll ei hinnata.
V
vanaemale  /   10:39, 21. apr 2017
Kõik ei ole vanaemad, kelle ainus mõtestatud tegevus ongi näputööga pusserdamine. Nii et ära demonstreeri oma hoolimatust teiste inimeste vastu.
V
Vastuseks  /   11:16, 21. apr 2017
Näha jah, et tänapäeva EMAD ei saa oma lastega hakkama...kui vanaemasid ei ole, siis on lastekasvatamine kodus üks raske asi....ikka kõik kooli kaela ajada on ju kerge.
Häbi peaks olema neil emadel , kelle tütred ei oska isegi nööpi ette õmmelda.
Nii et hakake parem ISE OMA lapsest hoolima, siis pole vaja siin vinguda ega vanaemasid solvata. Mats olete ja kasvatate ka oma lapsest samasuguse ülbe matsi.
H
Häbi lugeda...ka sihuke on ka EMA????  /   15:38, 21. apr 2017
Sinu hoolimatus vanema inimese vastu on hämmastavalt jultunud.
Kasvatad oma lapsest ka sellise, kes vanaemale näkku kargab.
M
Milline hale hala  /   08:37, 21. apr 2017
Oi taevas, milline hale hala.
Minu lapsel pole küll mingit depressiooni ega väsimust, aga ta ka teeb tunnis tööd kaasa ja osa ülesandeid juba koolis.
Samuti ei ole harjumust istuda ninapidi nutitelefonis....
Viige oma halisev ja depressioonis võsuke psühhiaatri juurde, kes aitab tal sellest nutitelefoni sõltuvusest lahti saada.
Siis otske lapsele jalgratas või uisud ja saatke õue mängima!!!
H
hmm  /   08:55, 21. apr 2017
Huvitav, kas tänapäeval antakse lastele tõesti niipalju rohkem õppida? Või kas antud laps on lihtsalt nii aeglase taibuga (siis tulebki kodus järgi aidata ju)? Või nõuab ema, et lapsel kõik viied oleks ja siis see pingutabki veri ninast väljas?
Ma lihtsalt ei kujuta ette, mida on võimalik algklassilapsele üldse niipalju õppida anda? Kas ta tunnis ei saa siis üldse millestki aru? Lapsed muidugi võtavad väga üle vanemate suhtumist, et kui ema ongi, et jälle see loll õpetaja andis kodutöid, siis pole ime, kui laps sama arvab.
M
märkamised  /   11:45, 21. apr 2017
Miks osa lapsi jõuab juba tunnis kodutöödega tegelda, teine osa ei jõua koduski oma tunnitöid lõpetatud, rääkimata koduülesandest? Üks laps küsib õpetajalt koduseks nuputamiseks lisaülesandeid, sest teda huvitab õppimine ja uued teadmised, teine ainult vingub, et saa, ei jõua, palav ja pissihäda ja joogijanu ja tool kriuksub.
Lapsed on erinevad tõesti. Kes keskendub tunnis õppimisele, see teeb ja jõuab ning ei hädalda. Kes pole mitte milleski pingutama harjunud, see viriseb ka kärbse lendamise või kaasõpilase köhatamise üle ning töötulemus tunnis jääb liiga napiks.
Sellele saamatule saab ju anda kodutööks lühema või kergema ülesande, aga kui töössesuhtumine niisugune, siis viriseb ta kodus tundide kaupa nendegi üle.
K
ka vanaema  /   12:04, 21. apr 2017
tänapäeva esimene klass on ikka tase kõrgem, kui omaaegne. Peabki mu meelest olema. Me ei pidanud nii hästi lugeda oskama, kui praegu esimese klassi laps peab. Lugemist hakatakse õpetama juba lasteaias ja eeldatakse, et esimeses klassis laps enam ei veeri vaevaliselt, vaid loeb, saab aru ja suudab loetu meelde jätta. See arusaamise ja meeldejätmise koht ongi kõige problemaatilisem. Isegi, kui lugemisoskus on päris hea, on meeldejätmisega raskusi. Kuidas ja kas seda oskust on võimalik klassis arendada või peab sellega tegelema kodus lapsevanem, on ilmselt õpetaja ja vanema vaheline kokkulepe. Õppimise edukuse alus on lugemine ja loetust arusaamine. Kui seda oskust esimeses klassis ei tule, siis on edaspidi väga raske.
M
Maimu  /   08:37, 21. apr 2017
Huvitav,mis minu kommetaaris ei vastanud reeglistikule.Tõesti huvitav.
L
Lugeja  /   08:35, 21. apr 2017
Täiesti uskumatu, kui loed selliste vanemate juttu. Kui kodus valitseb juba selline õhkkond, et issand jälle see õpetaja andis õppida, siis ei hakka see laps ise kunagi vabatahtlikult õppima. Nii kaua kuni lapsevanem fännab kooli ja selaseid tegemisi, teeb sama ka tema laps. Kodu on selge lapse peegel. Kui perekonnas käivad lapsevanemad vastu tahtmist tööl ja seda pidevalt oma jutus väljendavad, miks see laps peaks kooli teistsuguse arvamusega minema. Soovitan soojalt lastele lihtsalt rohkem tähelepanu pöörata ja ka tema õppimisest ise osa saama. Näitama huvi selle vastu, mitte läbi käskiva kõneviisi laps laua taha õppima saata. Samas tuleb leida ise lapsele algul võimalusi erineva huvitegevusega tegeleda. See laps, kes kuskil trennis ega ringis ei käi, kahjuks ei jõua ka õppimises midagi korda saata. Kodu on see, mis on igale lapsele eeskujuks!
V
vaadakem peeglisse  /   08:35, 21. apr 2017
kui ema paneb raseduse ajal koni ja alksi ning neelab tablette siis lapsed elavadki 10 aastaselt antidepressantide najal
.
.  /   09:29, 21. apr 2017
Võiks ju öelda, et sul on siis isegi hästi läinud, kui suutsid selle üle elada.
Teisalt, millest selline kibedus?
E
EE  /   08:33, 21. apr 2017
Mul on kaks last ja käivad samas koolis, vahe on üks aasta, õppekava sama. Ühel lapsel antakse väga palju õppida, teisel lapsel väga vähe. Esimeses ja teises klassis anti kohe väga palju õppida ühele lapsele, nüüd kolmandas klassis juba veidi vähem. Seega sõltub ikkagi väga palju õpetajatest (kui palju koolis ära tehakse, tegeletakse koolis äkki lisamaterjalidega ja seega kohustuslik materjal jäetaksegi koju õppida, võib-olla klassis lapsi, kes segavad tundi, jällegi kogu klass kannatab jne.). Ise olen nõukaajal koolis käinud. Õppida anti vast enam-vähem sama palju, kuid praegu materjal tundub siiski raskem olevat. Loogikat peab palju olema, lihtsalt õppimisest ei piisa. Loodusõpetus on näiteks kolmandas klassis juba päris raske (vähemasti minu laste koolis kasutusel olevates õpikutes küll on segaselt selgitatud). Muidugi omajagu energiat võtab siiski kohustusliku kirjanduse lugemine (igas kuus raamat). Pigem pärsib sundlugemine huvi raamatute vastu kui seda tekitab. Mõnede kirjanike raamatud on ikkagi raskesti arusaadavad. Raamatud, mis meeldivad, loevad lapsed ruttu läbi, mis ei meeldi, nendega tükk aega jamamist.
  /   08:46, 21. apr 2017
kohustuslik kirjandus on üldse üks kummaline asi. Minu 7.klassis käiv laps, kes muidu loeb heal meele, ei taha ka kuidagi lugeda. miks? sellepärast, et raamatud on nõmedad ja ei kõneta. püüdsin siis vaadata, mis seal nii tobedat on. no tõesti, kuidas taha panna, kuidas pidu panna, kes kodust põgeneb, kes avarii teeb, kes armukadetseb jne. see ei paku talle midagi,. võib olla on ta alaarenenud. aga see on tobe ja nõme.
P
Puudub seadus  /   09:53, 21. apr 2017
Ministeerium lubab millegiparast koolil telllida opikud ukskoik kust, igauks voib opikuid koostada ja trukkida. Mina ei saa aru, kuidas naiteks kolimise voi koolikiusamise korral teise kooli ule minna
J
jah  /   10:32, 21. apr 2017
just, praegune materjal on raskem, kui oli varem. mina küll kõike selliseid asju tegema ei pidanud, mis praegu minu lapsel kõik teha vaja on.. ja need , kes praegu 40sed, sellel raskusastmel kuidas nemad õppisid põhikoolis, õpivad praegused lapsed algklassides.
A
algklasside kohta ei tea  /   12:59, 21. apr 2017
aga vist 6 aastat tagasi otsustasin, et võtan prooviks 9. klaasi matemaatika tasemetöö ja vaatan, kas jõud käib üle. 1,5 tundi kulus ja tegin ära ka lisaülesanded. Keskkooli lõpetasin 1970. Matemaatika oli 5. Tõsi, tegin ka veitsa sohki, sest püramiidi pindala valemit ei mäletanud peast ja mõnda asja veel, aga netist leidsin kõik kiiresti. Seega, ei mingit vahet põhikooli matemaatika tasemes aastal 2011 ja 1965. Kus on see tohutu kogus materjali, mida tuleb rohkem õppida?
R
raamatukogutädi  /   10:42, 21. apr 2017
Teatavasti pole koolides ammuilma enam kohustuslikku kirjandust, on soovituslikud autorid ja soovituslikud raamatud. Laps, kes on lugemishuviline, ei võta lugemist kunagi sundkohustusena, vaid naudib lugemist. Hädas on need lapsed, kes loetust ühel või teisel põhjusel aru ei saa. Kas on sõnavara ahtake, silmaring ja mõtlemisoskus ja fantaasia kasinad või lihtsalt lugemisoskus kehvake.
Raamatu lugemine nõuab kaasamõtlemist, filmidega on palju lihtsam - pilt toob kõik silma ette, tekst kõlab kõrvus ja endal pole vajagi ajusid liigutada.
P
päris nii  /   13:02, 21. apr 2017
ikka ka ei ole. Läbiloetud raamatu kohta küsitakse tunnis küsimusi ja vabatahtlik see lugemine vähemalt algklassides ei ole. Lugema muidugi peab, ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik haridust kahjuks omandada. See lihtne tõde kipub nutiajastul meelest minema.
R
raamatukogutädi  /   13:06, 22. apr 2017
Loomulikult küsib õpetaja raamatu kohta küsimusi, mida laps väidab olevat lugenud. Mitte ainult fakte, vaid laseb tegelasi iseloomustada ja lapsel raamatu kohta oma arvamust avaldada. Vabatahtlik pole mitte see, kas lugeda või mitte lugeda, soovituslik on lihtsalt raamatute valik, kõik ei pea lugema ühtsama raamatut. Kooliveerandi jooksul paar lasteraamatut läbi lugeda pole liiast ju.
J
jaa  /   10:43, 21. apr 2017
Õpikute segane sisu on väga suur probleem juba aastaid. Kusjuures "areng" hariduses on seisnenud materjali juurde tekkimises ja segadus järjest suureneb.
Keegi pole sellele eriti tähelepanu pööranud, kuid õppematerjalid ja -kavad on aastate jooksul omatahtsi kasvanud nagu majavamm või heinakuhi. Süsteem puudub. Süsteem puudub ka selles mõttes, et õppeained ei tohiks omavahel konkureerida- nagu öeldakse, et iga õpetaja peab enda ainet kõige tähtsamaks ja seetõttu on kodutööde maht väga suur.
E
esimese klassi  /   13:04, 21. apr 2017
aabits on küll õpikusegaduse musternäide. Minu lapselapse aabitsas oli umbes selline lause: põrsas Peeter peeretas söögilaus. Hurraa! Hästi lapsepärane ju.
A
Aabitsalugu  /   22:27, 21. apr 2017
See peeretamiselugu aabitsas oli põrsas Pambust. Põrsas Pamp tegi koolis teiste ees puuksu. Keegi polnud Pampu õpetanud, sest Pambu papa oli Pariisi põrutanud ja ema põõnutas Poris.
Minu meelest väga hea ja õpetlik lugu nii lastele kui ka lastevanematele. Ehk vanem võtab ka õppust, et kui ta oma last ei kasvata, siis laps ei tunnegi käitumisreegleid.
N
no  /   11:58, 22. apr 2017
mina mäletan ainult oma lapselapse reaktsiooni, kui ta seda teksti luges. See oli segadus. Miks ei öeldud midagi puuksutamise kohta teiste ees. Talle oli alati toonitatud, et kui puuksu tahad lasta, mine kempsu. Mis see asjasse puutus, et isa oli Pariisis ja ema pori sees? Laps ei lugenud sellest tekstist välja sama, mida loeb täiskasvanu! See, et põrsast polnud keegi õpetanud, ei jõudnud talle kohalegi, sest puuksu teema ajas itsitama. Nagu kõik taolised sõnad. Justkui kirjutajad ei oleks ühtki 7-8 aastaste poiste kampa koos lollusi tegemas ja itsitamas näinudki. Selle teksti lugemisest alates muutus söögilauas puuksutamine mitmeks ajaks väga ahvatlevaks tegevuseks. Täiesti vastupidine reaktsioon.
P
Põrsas Pamp  /   13:16, 22. apr 2017
Ega laps ei peagi alati mõtlema täiskasvanute mallide järgi. See, et iga last õpetavad kodus tema vanemad, sellest saab küll ka 1. klassi laps aru ja kui mõni laps ei tea, kuidas käituda, siis polegi see lapse enda süü, vaid ta vanemad pole teda lihtsalt õpetanud või tal polegi vanemaid.
Kui teie laps peale jutu lugemist kodus söögilaua taga puuksutama hakkas, siis ilmselt ei kuulanud ta õpetaja ega ka teie enda selgitusi loo kohta. Iga valesti käitumist ei pea ju järele matkima, kui lapsega on temale mõistetavalt asjast räägitud.
V
vanaema  /   08:32, 21. apr 2017
Peaaegu hommikuni põleb koolilapse toas tuli ja ta on arvutis, kuidas ta saabki koolis käia, igal hommikul sama jutt, et on väsinud ja pea valutab. Ütlen emale, et keelaku ometi ära see öö läni üleval istumise, aga ema ei saa lapsega hakkama, püüab ainult manitseda veidi, aga see tulemust ei anna. Mida teha?
7
7.päeva adventist  /   08:31, 21. apr 2017
Kuidas üldse arst tohib nii noorele antidepressante välja kirjutada?
V
vanaema  /   08:59, 21. apr 2017
Mis depressioon, laps on lihtsalt magamata ja väsinud, seda ei pea tablettidega ravima, elu tuleb ümber korraldada nii, et öö on magamiseks ja päev on tegemisteks.