Noor, ilus ja õnnelik oskab olla igaüks, kuid vana, mitte väga ilus, aga seejuures siiski õnnelik ei suuda kahjuks sugugi kõik olla. Küll aga tahame kaua elada ja olla sealjuures õnnelikud. Seda ei keela meile keegi, kuid selle nimel tuleb juba varakult vaeva näha, hoolitsema nii oma keha kui ka hinge eest. Meie hulgas on inimesi, kes elavad 80aastaseks ja kauemgi, aina rohkem.

Tunnustamata tööjõud

Statistikaamet ütleb, et Eestis on eeldatava eluea kasv olnud kolm korda kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt, oodatav eluiga jõudis 2014. aastaks meestel 72,3 ja naistel 81,5 aastani. See on kasvanud peamiselt seetõttu, et vähenenud on õnnetusjuhtumite, traumade ja narko- ning alkoholimürgistuste arv. Hakkame ülejäänud Euroopale eluea poolest järele jõudma, kuid seda mitte sissetulekutes ega pensionide suuruses. Tõenäoliselt hakkab Euroopa meile selles osas hoopis tagurpidi vastu liikuma, sest sealgi pole võimalik üleval hoida heaolu, mis saavutati, kui iga pensionäri kohta oli neli-viis töölkäijat. Nüüd on neid vähem kui kaks ja see näitaja väheneb veelgi.

Uut maailma tuleb vaadata uue, ent vanema ja elukogenud inimese pilguga ning pöörata ühiskonna fookused teise kohta ning näha selles, mis on seni ebameeldivana tundunud, hoopis võimalusi ja tugevusi. Vanad ühiskonnad on tervikuna õnnelikumad ja stabiilsemad kui need, kus on noorte ülekaal. Meie, keda pannakse ühte patta terminiga 50+, oleme tegelikult ühiskonna tunnustamata ja kasutamata ressurss.  Kõiki pole mõtet rakendada sama intensiivsusega tööle kui 30aastasi, kuid vanemate inimeste empaatiavõime, elu- ja töökogemus võivad nad muuta väga kasulikuks ja hästitasustatavaks tööjõuks, kui meie tööpoliitika oleks arukamalt korraldatud.

Oma vanust ja elukogemust tuleb nautida ning kasutada seda iseenda ja ühiskonna hüvanguks, kuid selleks peab riigis palju asju ümber korraldama. Kuldliiga algatus tegi Koostöö Kogule rea ettepanekuid, mida tuleks Rahvakogul arutada. Nende mõte on muuta tööturg seaduste muutmise kaudu võimalikult paindlikuks. Peame vajalikuks muuta töötukassa töövahendusametiks, mis ei kleebiks meile silte külge, vaid aitaks kõigile leida sobiva töö. See tähendab ka tööandjate ja asutuste juhtide nõustamist, milline peaks olema just neile sobivaim tööjõud.  Ka kaks tundi päevas töötav vanahärra või -proua võib juba lähitulevikus olla igapäevane nähtus, sest muutuvad nii tehnoloogiad kui ka töökohad. Seadused peavad ajaga samuti kaasas käima.

Õpime edukamate kogemusest

Ühiskond vananeb ja selleks tuleb valmis olla. Ainult nii muutub elu paremaks. Kuidas? Sotsiaalsed suhted paranevad, sest olulisemaks muutuvad head suhtlemisoskused, empaatiavõime ja tähelepanelikkus kaasinimeste vastu nii eraelus kui töökohtadel. See omakorda vähendab stressi, soodustab loovust ja probleemidele rahumeelsete lahenduste otsimist.

Poliitikas väheneb autoritaarse valitseja võimuletuleku ja türannia oht, sest poliitikas ei domineeri vaid noored mehed. Siseriiklikke probleeme lahendatakse peamiselt kogukondade tasemel ja eranditult demokraatlike vahenditega. Sama rahvusvahelises poliitikas: riigid on järjest enam seotud kõikvõimalike riikidevaheliste ühenduste ja võrgustikega; rahvusvahelisi probleeme lahendatakse läbirääkimiste teel, kuitahes kaua need ka ei kestaks; kõik mõistavad, et iga äkilisema lahenduse katse kahjustab kõigepealt katsetaja enda rahvuslikke huve.

Muutub majanduskeskkondki – füüsilist tööd on vähem ja inimese teha jäävad tööd, mis eeldavad kogenud silma, rahulikkust, järelemõtlemist jms omadusi. Järelejäänud füüsilist jõudu ja kiirust nõudvaid töid teevadki noored, kuni õpivad ja sotsialiseeruvad. Võidab säästlik ja keskkonda hoidev elulaad.

Stabiilses ja hoolivas keskkonnas, kus inimesed elavad väga vanaks, olles sealjuures kõrge eani töö- ja loomisvõimelised, on ka noortel parem järglasi soetada. Samuti naasevad rahumeelsesse ja loovust soosivasse elukeskkonda hea meelega vahepeal maailmas ringi liikunud kaasamaalased.

Koostöö Kogul ja kokkukutsutaval Uue Eakuse Rahvakogul tasuks väga tõsiselt uurida ka arenenud maade kogemusi tootmise korraldamisel ja kvaliteetse elukeskkonna loomisel. Lääne-Euroopas, USAs ja Jaapanis torkab silma, et hallpead on kõrges hinnas näiteks ärikonsultantide, turundajate ja elukeskkonna planeerijatena.

Väikese ja uuendusliku riigina on meil võimalus vahele jätta mitmed kulukad arenguetapid, mis kipuvad vananeva ühiskonnaga kaasnema. Sellise mõteviisini tuleks jõuda ka uue Rahvakogu ettevalmistamise käigus. 21. aprillil arutletakse sel teemal MTÜ Kuldliiga viienda aastapäeva konverentsil „Väärtusliku ressursi kasutusest“.

Jaga artiklit

11 kommentaari

,
,,,  /   07:02, 22. apr 2017
jama jutt, et tahame kaua elada.
Tahame kaua terved olla, siis on mõtet elada. Kahjuks ei olda üldjuhul kaua terved. Ja ka siis võib juhtuda, et elad väga kaua.
See pole noortele öeldud, sest nad tõusevad kohe ülbelt tagajalgadele: arstiabi on vajalik, kuid juba varakult tuleb tunda huvi alternatiivsete, rahvapärimuslike ravivõimaluste vastu. Liikuda, arendada endas oskust näha ilusat, head, kutsuda ennast korrale alati, kui kipud maailma ja inimesi parandama, panna ükskord piir - kuhu nina toppida, kuhu mitte oma rahu nimel.
P
penskar  /   15:04, 21. apr 2017
Sellist juttu on hea kirjutada. Aga tegelik olukord on hoopis teine. Nagu räägitakse, et inimene peab saama vanaduspõlves väärikalt elada. Meie riik ju seda ei võimalda. Oleme eluaeg tööd rabanud teha, lapsed üles kasvatanud, et riik saaks neid maksustada. Meie maksime oma maksud ausalt ära ja ei hiilinud kõrvale ega mõelnud mingeid skeeme välja, et mitte maksta, ega tegelikult ei saanudki makse vältida. Nüüd riigimehed teevad näo nagu me kerjaksime riigilt raha oma vanaduspõlveks. Me oleme juba ette ära maksnud oma pensioni, mida aga meile ausalt maksta ei taheta. Sellest on ka tingitud rahulolematused ja virisemised. Arvan, et need praegused ausalt töötanud pensionärid väärivad ka riigi poolt austust ja väärikat kohtlemist. Meie olime ju need, kes peale vene okupatsiooni lõppemist suurema osa vaba Eestit üles ehitasid. Riigimehe aina jutustasid ja tegid valesid otsuseid, müüsid maha raudteed, hävitasid põllumajanduse, hakkasid EL orjadeks ja aina räägivad edasi ja topivad maksumaksjate raha oma taskutesse.

Päevatoimetaja

Aleksander Pihlak
Telefon 51993733
Aleksander.pihlak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis