2
fotot
Prantsusmaa Rahvusrinde juht Marine Le Pen (48). (Reuters / Scanpix)

Viie kuu jooksul toimuvad Euroopas kolmes riigis olulised valimised. Prantsusmaal toimub eeloleval pühapäeval presidendivalimiste esimene voor. Suurbritannias seisavad 8. juunil ees erakorralised ja Saksamaal 17. septembril korralised parlamendivalimised. Kõigil valimistel on olulises rollis naised: Marine Le Pen, Theresa May ja Angela Merkel

Esialgu on kindel vaid see, et Prantsusmaa saab presidendivalimiste tulemusena uue riigipea, sest viis viimast aastat selles ametis olnud sotsialist Francois Hollande loobus madala populaarsuse tõttu teiseks ametiajaks kandideerimast. Presidendivalimiste esimene voor toimub Prantsusmaal juba pühapäeval, 23. aprillil ning 11 kandidaadist pääseb 7. mail peetavasse teise vooru kaks edukamat. 

Le Peni võit muudaks ELi tuleviku tumedaks 

Teise vooru loodab seekord pääseda paremäärmusliku Rahvusrinde juht Marine Le Pen, kes saavutas eelmistel presidendivalimistel esimeses voorus kolmanda tulemuse ja jäi esimesena teisest voorust eemale. Kui Le Pen peaks tõepoolest jõudma teise vooru ja valimised võitma, siis lubas ta valimiskampaania ajal, et viib Prantsusmaa eurotsoonist välja ja prantslased hakkavad ühisraha euro asemel taas kasutama franki.

Samuti soovib Le Pen korraldada Suurbritannia eeskujul rahvahääletuse Euroopa Liidust lahkumise üle. Kui Suurbritannias sai referendum nimeks Brexit, siis Prantsusmaal oleks see Frexit.

Le Pen tahab lõpetada ka illegaalse sisserände ja piirata oluliselt legaalset sisserännet Prantsusmaale. Selle eesmärgi saavutamiseks tahab ta taastada piirikontrolli, mis tähendaks Schengeni lepingule lõppu.

Ja kuigi avalik arvamus on Prantsusmaal praegu selgelt nii Euroopa Liidust väljaastumise kui ka eurotsoonist lahkumise vastu, muudaks Le Peni saamine Prantsusmaa presidendiks Euroopa Liidu tuleviku seniarvatust märksa tumedamaks. Kui aga prantslased peaksid mingil põhjusel otsustama tõepoolest Euroopa Liidust lahkumise kasuks, siis tähendaks see Brüsselist vaadatuna tõelist katastroofi.

Olgu lisatud, et prantslased valivad presidendi kõrval tänavu ka parlamendi uue koosseisu. Parlamendivalimiste esimene voor on 11. ja teine voor 18. juunil. 

Theresa May soovib seljatagust kindlustada 

Suurbritannia peaministri Theresa May teisipäeval avalikustatud otsus korraldada Ühendkuningriigis 8. juunil erakorralised parlamendivalimised, tuli tema toetajatelegi üllatusena. Pidid ju korralised valimised toimuma alles 2020. aastal.

Avaliku arvamuse küsitlused lubavad konservatiividele ülekaalukat valimisvõitu ja mullu suvel pärast Brexiti rahvahääletust ilma valimisteta peaministriks saanud May soovib eesseisvateks kõnelusteks Euroopa Liidust lahkumise üle kindlustada oma seljatagust. Poliitikaekspertide hinnangul valis ta valimiste korraldamiseks väga õige aja, sest majandusel läheb praegu hästi ja peamine opositsioonijõud Tööerakond on lõhestunud.

Siiski eksisteerib vähemalt teoreetiliselt võimalus, et May kalkulatsioonid osutuvad valeks ja parlamendivalimised ei toogi konservatiividele oodatud suurvõitu. Tasub meenutada, et eelmine peaminister David Cameron uskus rahvahääletust välja kuulutades, et britid hääletavad Brexiti vastu, kuid tulemus oli vastupidine.

Igal juhul maksab Suurbritannia valimisi hoolega jälgida, sest nende tulemused mõjutavad nii või teisiti Euroopa Liidus toimuvat. 

Mis saab Angela Merkelist? 

17. septembril selgub Saksamaa valitsust alates 2005. aasta novembrist juhtiva Angela Merkeli edasine käekäik. Ta püüab korralistel parlamendivalimistel kristlike demokraatide liidukantslerikandidaadina neljandat järjestikust võitu. Tema põhikonkurent, sotsiaaldemokraatide liidukantslerikandidaat Martin Schulz on samuti vaieldamatult euroopameelne poliitik, kuid pingestunud rahvusvaheline olukord nõuab liidrirolli kogenenumaid poliitikuid.

Seetõttu nimetab ajaleht The New York Times Merkelit koguni vaba lääne viimaseks kaitsjaks. "Tema mahavalimine tähendaks suurt kaotust Euroopa ja kogu maailma stabiilsusele," vahendab ajaleht Bild Londoni King’s College’i rahvusvahelise poliitika professori Christoph Meyeri arvamust.

Ka Merkeli parteikaaslane, Euroopa Parlamendi saadik Elmar Brok peab teda rahvusvaheliselt tunnustatud stabiilsuse tugisambaks, kes peaks ebakindlas rahvusvahelises olukorras liidukantslerina tööd jätkama.

Ajakirja Stern ja telekanali RTL kolmapäeval avaldatud värske valimisküsitluse tulemused on Merkelile rõõmustavad. Teda näeks liidukantslerina 44% küsitletutest. Schulzi eelistaks vaid 29%. Parteidegi konkurentsis on esimesel kohal kristlikud demokraadid – neid eelistab 36%. Sotsiaaldemokraatidele annaks praegu hääle 30% valijatest. Sama trendi püsimisel jääks Saksamaal pärast valimisi suure tõenäosusega püsima senine Merkeli juhitav kristlike demokraatide valimiskoalitsioon.

Jaga artiklit

35 kommentaari

V
Vana roomlane  /   16:30, 20. apr 2017
kolme naise, jumalanna, rivaliteedist algas ka Trooja sõda-
N
naine  /   14:33, 20. apr 2017
laevas, laev põhjas. Kolm naist laevas, ??

Päevatoimetaja

Aleksander Pihlak
Telefon 51993733
Aleksander.pihlak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis