(HEIKO KRUUSI)

Kui ajateenistusest jääb kutsututest igal aastal rohkemgi kõrvale, kui kasarmusse jõuab, siis on sel kaks selgitust: Eesti noormehed on võrreldes välismaiste eakaaslastega põduramad või on kutsealuste seas palju neid, kelle kehv tervis lööb ainult arstlikus komisjonis välja. On neidki, kes maksavad kohaleminemise asemel pigem trahvi. Kuid inimressurss pole raisata, teab kaitseministeerium, kus on valmimas kava, et tuua rohkem mehi riigikaitsesse: kes on põduraks tunnistatud, võib metsas pakase käes jooksmise asemel minna tubasemale tööle; kes aga tervisekontrollist või teenistusest üldse hoidub, jääb ilma relva- ja autojuhiloast.

Tõdemus, et kriisi ajal pole tarvis vaid püssimehi, on iseenesest õige: et tulla küberrünnakuga toime, on vaja võimekaid IT-mehi, terrorirünnaku järel pädevaid esmaabiandjaid, loodusõnnetuse korral aga rusude likvideerijaid. Küsimusi tekitab hoopis see, kas riik suudab kutsealustele tsiviilajateenistuse käigus neid oskusi-teadmisi edasi anda või leiab suur osa ajateenijatest end rutiinse töökorraldusega riigiasutusest, kus päev möödub küll riigile vajalikku tööd tehes, ent seda mitu korda väiksema tasu eest, kui makstakse vähemalt osalt samu tööülesandeid täitvatele riigiteenistujatele. Ajateenistusest kuni pool aastat pikem teenistusaeg võib küll nii mõndagi kutsealust innustada kohe esimese kasuks otsustama, ent võib ka mitte – karm riiklik sund on tõhus eelkõige siis, kui piirid on kinni. Välistada ei saa sedagi, et tulevikus on sama valiku ees ka noored naised, sest raske on leida põhjust kedagi füüsiliselt vähem koormavast tsiviilajateenistusest kõrvale hoida.

Need kahtlused pole põhjuseta – kuigi eetilistel või usulistel kaalutlustel valib asendusteenistuse igal aastal vaid alla saja noore, on avalikkuse ette juba jõudnud juhtum, kus välismaal hinnatud noor talent pandi riiki teenima näiteks pesemisharjade valmistamisega. Kui riik ei suuda asendusteenistust korraldada ilma inimressurssi raiskamata, pole põhjust uskuda, et uudse tsiviilajateenistuse plaaniga läheb paremini. Tõestagem siis vastupidist!

Jaga artiklit

23 kommentaari

S
Sven  /   15:10, 19. apr 2017
Kui arvestada, et 70% emmekesed jooksevad mööda arste, et nende võsukesed jumala pärast midagi tegema ei peaks, siis ainuõige liigutus. On kaitsevaäekohustus kõigile, siis kehtib kõigile. Oleme juba jõudmas sinnamaale, kus riigikaitse kandvaks jõuks jäävad Kaitseliidu vanad, sest noored ei suuda ilma reieluu väsimusmurdudeta isegi 10 kilomeetrit KÄIA. Ja see viimane ei olegi liialdus, muide.
T
Ttundub,  /   14:16, 19. apr 2017
et siin riigis pole mingit korda, ei saada noori mehi sõjaväkke, enamus äbarikud ja lödipüksid. Miks niisuguseid üldse sünnitatakse, ei tule neist sõjamehi ega õigeid töölisi. Eks see tendents hakkab juba ülevalt pihta, poliitikud pole sõjaväeteensitust läbinud, partei kaitseb ja edutab, kuidas siis lapsegi kaitseteenistusse saadad? Mäda ja korruptiivne riik ning ka arstid.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis