2
fotot
NOORED TULID TÄNAVALE: Juba ööl pärast hääletuspäeva tulid Istanbulis protestijad tänavaile. (Reuters / Scanpix)

Kohe pärast pühapäevase rahvahääletuse esimeste mitteametlike tulemuste selgumist valgusid protestijad Istanbuli ja hiljem ka Türgi teiste suuremate linnade tänavatele. Peamise opositsioonipartei CHP aseesimees Bülent Tezcan nõudis tulemuste tühistamist juhtides tähelepanu, et valimiskomisjon muutis viimasel hetkel seadusevastaselt reegleid.

Nimelt lubas valimiskomisjon lugeda kehtivaks ka templita ja kõikvõimalike lisakirjadega hääletussedeleid. Pisut vähem radikaalsed nõudmised on kurdimeelsel HDP parteil, kelle esindajad nõuavad kahe kolmandiku hääletussedelite ülelugemist ja kinnitavad, et 3–4 protsenti häältest on manipuleeritud – kohalikud valimiskomisjonid olla toppinud hääletuskasti lisasedeleid.

Lõplike hääletustulemuste kuulutamist oodatakse alles kümmekonna päeva pärast, kuid uudisteagentuuri Anadolu andmeil oli pärast kõikide hääletussedelite lugemist konstitutsioonimuudatuste poolt 51,2 protsenti valimisjaoskondadesse tulnutest. President Recep Tayyip Erdoğani võimu lausa diktaatorlikuks tõstvad muudatused ei leidnud poolehoidu Türgi suuremates linnades Istanbulis, Ankaras ja Izmiris. Konstitutsioonimuudatuste vastu olid Ühendriikides, Suurbritannias ja Venemaal elavad välistürklased, samas Saksamaal oli poolthäälte osakaal 63,1 ja Austrias koguni 73,5 protsenti. 

Lõhenenud ühiskond 

Rahvahääletuse ajal kehtis Türgis juba pikka aega valitsenud eriolukord, mis kuulutati välja pärast läinudaastast riigipöördekatset. Inimeste opositsioonimeelsust arvestades Erdoğan kahtlemata pikendab eriolukorda. Eile arutas seda riigi julgeolekunõukogu. Teine Erdoğani suur idee on surmanuhtluse taastamine. Türgi loobus sellest karistusviisist 2002. aastal, et saada võimalust astuda Euroopa Liitu. Nüüd pole see presidendi meelest enam vajalik.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel oli esimesi, kes hääletustulemustele reageeris. Ta kutsus Erdoğani üles alustama riigi edasise arengutee teemal lugupidavat dialoogi kõigi Türgi erakondade ja rahvaühendustega.

Võidust elevil Erdoğan kuulutas rahvahääletuse võitu äärmiselt oluliseks lisades, et nüüd "kui ajaloolisel hääletusel on selgunud rahva vaba tahteavaldus" saab riik edasi liikuda ja areneda. 

Mille üle hääletati 

Erdoğaniga ei olnud nõus näiteks Istanbuli Besiktase ja Kadikoy linnajao elanikud, kes väljendasid pahameelt tänavail ning eriti maruliselt akendel potte ja panne tagudes ja Erdoğani valjult vargaks nimetades.

Erdoğan lootis muidugi suuremat võitu, sest sisuliselt muutus rahvahääletus tema populaarsuse selgitamiseks. Ei saa salata, et tema ajal on riigi majandus arenenud päris hästi, kuid paljusid pelutasid õigused, mis nüüd ühe mehe kätte peaaegu kontrollivabalt jagati.

Rahvahääletuse eesmärk oli muuta koguni 18 konstitutsiooniparagrahvi. President saab nüüd ilma parlamendi nõusolekuta nimetada ja vabastada ministreid ning kohtunikke, loomulikult ka parlamendi laiali saata, kui tuju tuleb. Nagu Eestis esimese vabariigi lõpuaastail on nüüd Türgi presidendil eriõigus kirjutada seadusega võrdsustatud käskkirju. Peaministri ametit enam riigis ei ole ning Erdoğanil avanes võimalus olla soovi korral ametis 2029. aastani. Muutmata jäi küll säte, et president võib ametis olla mitte rohkem kui kaks aega järjest, aga noid kahte ametiaega hakatakse nüüd lugema alles järgmistest korralistest presidendivalimistest 2019. aastal. Kuna eelmisel suvel korraldatud riigipöörde eestvedajad olid sõjaväelased, siis nüüd on neile konstitutsiooniga sätestatud varasemast palju kitsamad õigused. Muu hulgas ka valimistel osalemises. 

Recep Tayyip Erdogan 

Recep Tayyip Erdoğan (Reuters / Scanpix)

Sündis Istanbulis Gruusia juurtega vaese pere lapsena 26. veebruaril 1954. Koolis käies müüs karastusjooke ja saiakesi, et peret toetada. Pärast kooli mängis jalgpalli, teda peeti lootustandvaks ja sai 16aastaselt pakkumise tippmeeskonnalt Fenerbahce. Isa keeld lõpetas jalgpallikarjääri. Ärijuhtimisdiplomi sai Erdogan Marmara ülikoolist, aga finantsjuhtimise kõrval siirdus poliitikasse ning sai 1994. aastal Istanbuli linnapeaks. Usku teotava kõne eest mõisteti ta aga varsti vangi ja linnapea amet tuli jätta. Kuid mitte poliitika. Erdogan asutas oma partei, võitis valimised ja 2003. aastal sai peaministriks ja 2014. aastal presidendiks.

Jaga artiklit

5 kommentaari

N
nh  /   20:05, 18. apr 2017
mul vahet pole, aga gruziinid on kristlased ja türklased moslemid! segaperekonnast pärit järeltulija peaks nii mõlema poolega olema kokku puutunud! Ega ometi pole tegemist ideoloogiliselt mingi punase moslemiga- gruziinist Stalin oli äärmiselt radikaalne igasugustes suundades! Peale taolisi valimisi on sündinud uus diktaator vastukaaluks vene impeeriumi huvidele- kes teab?
  /   17:15, 18. apr 2017
need grusiinid ka igale poole jõuavad,joss oli ju ka grusiin ja türann.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis