Eesti meditsiinisüsteemi kroonilist rahapuudust on võimatu eitada – selles võib isiklikult veenduda igaüks, kel viimasel ajal olnud asja eriarsti juurde. Kel veel pole (või kes juba leppinud, et inimliku arstiabi eest tuleb maksta), sellele ei jää jutt ülipikkadest ravijärjekordadest, kompenseerimata jäävatest ravimitest ja poole aasta kaupa edasilükatud operatsioonidest märkamata hiljemalt maikuus. Seda juhul, kui valitsus ei suuda välja tulla plaaniga, mis tooks lisaraha tervishoidu juurde, ja teoks saab mitu kuud kestma plaanitud meditsiinitöötajate streik.

Põhjusi, miks haigekassa on alates 2013. aastast miinuses ja arstide-õdede tööst kulub mõistmatult suur osa mitte ravimisele, vaid patsiendile selgitamiseks, miks teda (veel) ravida ei saa, tuleb otsida solidaarsest ravikindlustusest: kui haigekassa tulud tulevad lõviosas sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast, siis sõltub sellise süsteemi jätkusuutlikkus demograafilisest olukorrast. Kui maksumaksjate hulk väheneb, aga vananev elanikkond vajab rohkem raviteenust, siis peab raha juurde tulema mujalt.

Näiteks riigieelarvest, pakub töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, kes on teinud ettepaneku, et riik võiks mittetöötavate pensionäride eest maksta sotsiaalmaksu. Riigi raha ühest taskust teise tõstmist näeb lahendusena ka rahandusminister Sven Sester – küll väiksemas mastaabis, andes riigieelarvest haigekassale lisaraha iga lisanduva pensionäri eest ja seda nn demograafilise valemi alusel. Ümberjagamiskohti on teisigi: näiteks viies haigushüvitiste kulu haigekassast töötukassasse.

Paraku teame, et lihtsana näiv lahendus ei pruugi sugugi lihtsaks osutuda. Kust kärpida, et tervishoidu püsivalt rohkem raha suunata, ei ole küsimus, mida valitsus valimisaastal heal meelel arutaks. Kuid otsustamisega venitamine laastab tervishoiusüsteemi täpselt samamoodi, nagu liiga pikalt ravijärjekorras ootaja tervis muutub ajaga ainult halvemaks. Kas kannatame välja probleemide kuhjumist veel mõne kuu võrra, mida streik endaga paratamatult kaasa toob, on küsimus eelkõige peaminister Jüri Ratasele.

Jaga artiklit

40 kommentaari

K
kaugelt  /   06:54, 21. apr 2017
eesti tervishoiu raha kulutatakse valesti: ravimid maksavad rohkem kui euroopas, meditsiinitarvikute vahendajad suplevad kullas ja ostavad vahemere ääres kinnisvara. seega antakse miljoneid meditsiiniärikatele ja selle vörra jääb haigetele vähem raha.
K
käin kolmandat kuud  /   13:26, 18. apr 2017
valudega ringi ,aga abi ei saa-

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis