Tõnis Erilaid (Tiina Kõrtsini)

Ajalehepäistes oli 100 aastat tagasi kesknädala, 19. aprilli kõrvale sulgudesse märgitud 2. mai.

Jüri Vilms Päevalehes: "Eile oli vabaduse püha – esimene mai. "Kiire" (bolševike ajaleht, toimetus oli Suur-Karja 18) mehed panid aga pühaeelsel päeval ette keelata rahvusliste lippudega rongkäigust osa võtta. See võeti vastu. Püha hommikul otsustas soldatite ja tööliste nõukogu siiski igale ühele vabaduse jätta. Rongis olid ka juudi, ukraina ja isegi tšehhi rahvuslised lipud. Eesti ­lippudega käidi aga isemoodi ümber. Neid ei sallitud mitte üksi rongkäigus, kuid tungiti ka erakorteritesse sisse, purustati aknaid, uksi ja käristati lipud puruks. Isegi vana tsaarivalitsus ei tarvitanud nii häbemata ja toorest vägivalda. Mida "Kiir" õieti tahab? Nähtavasti ihkab ta hing kodusõda."

Oma kõnes Estonias korraldatud maimiitingul lisas Vilms, et Estonia eestseisuse kaasabil kavatsetakse sellise jultunud vägivalla vastu välja astuda.

"Kui töölistepüha läks tänavune 1. mai soovitud viisil eila korda. Rongkäigu, mis Narva maanteed mööda Russalka juurde ja sealt lossi ette ning linna tagasi toime pandi, suurusest annab aimu see, et rongi möödaminek Kadrioru lossi eest üle kolme tunni kestis," märgib Päevaleht, lisades, et rongkäigu ees madrus jooksis ja Eesti rahvuslippe lõhki käristas.

Jaga artiklit

1 kommentaar

K
Kui 1917. aasta maipühade aegu  /   14:17, 17. apr 2017
oli tegu veel Eesti rahvuslipuga (Eesti Vabariik polnud veel välja kuulutatud), siis 1940. aasta 17. juunil tõmbasid juudi kultuuriselts " Licht " liikmed Herman Gutkin ja Viktor Feigin sinimustvalge maha ja heiskasid sinna Rotschildide punalipu, Eesti lipp käristati Pikal tänaval N-Liidu saatkonna ees ribadeks. Igale eestlasele peaks see fakt olema märgilise tähendusega.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis