"Presidendi roosiaed ei ole nimele vastav. Pigem on see aed roosidega," hindab Eesti esirosaariumi olukorda osaühingu Kadrioru Park juhataja Ain Järve. Istikuid pannakse mulda südasuvelgi.

"Roosiaeda on pakutud paljudele aiandusfirmadele, kuid vedu ei ole võetud," teab Kadrioru pargi peakorrastaja Ain Järve. "Mõned aastad tagasi tekkis ladus koostöö tuntud aedniku Rein Joostiga, kes on rajanud Põltsamaale Eesti uhkeima roosikasvatuse. Ma ei tea kedagi, kes suudaks temaga võistelda."

Presidendilossi juurde viimastel aastatel kasvama pandud roosiistikud on eranditult pärit Põltsamaa aiandist. Sel suvel istutatakse Kadriorgu presidendilossi aeda 300 roosiistikut. Rohkemat eelarvelisest 10 000 kroonist välja ei pigista. Peenraroosi istik maksab 30, roniroos 40 ja pargiroos 50 krooni.

"Moskva olümpiamängude eel kisti Kadriorust kõik vanad roosid üles. Prügimäele läks 50-60 sorti. Asemele istutati kasvuhooneroosid - pikk sirge vars, üksik õietutt otsas. Ju peeti ilusamaks," ei ole Ain Järve rahul. "Nüüd eelistame ajaloolisi sorte eelmisest ja üle-eelmisest sajandist. Kadriorgu on jõudnud tagasi ka Konstantin Pätsi nimeline roosisort. Peenraroos eriline iludus ei ole- beezhikat värvi, läheb ruttu plekiliseks, kuid tema ajalooline koht on siin aias." Kadrioru rosaariumi hakati rajama president Pätsi ajal 1936. aastal.

"President Meri on igavene aiandusfanaatik. Et ta külalistega jalutades end kindlamalt tunneks, laskis ta kantseleikulude arvelt valmistada rooside ning haruldaste puude ja põõsaste juurde sordinimetustega sildid," räägib Ain Järve.

President ei ole sekkunud rosaariumi sordivalikusse. "Õnneks!" muheleb Järve. Korralikus rosaariumis peavad värvid ja kompositsioon paigas olema. Ta on kogunud Kadrioru parki 75 sorti roose. Rein Joosti Põltsamaa aiandil on välja pakkuda 800 sorti.

"Meie rahakott on aga selline, nagu ta on," kahetseb aiakujundaja kasinaid võimalusi, mis ei luba korraga rohkem ette võtta.

Aiakujundus algas Kadriorus mõne aasta eest ja tööd jätkub ettearvamata ajaks. "Põltsamaa roosid sobivad Kadriorgu ka kliima pärast, sest ida-lääne suunas, mitte põhja-lõuna suunas rajatud pargis on talvel temperatuur paar kraadi madalam kui mujal Tallinnas. Roosidel on seega samasugused kasvutingimused kui Põltsamaal, nad elavad kergemini talve üle."

Põltsamaa aiand peab Kadrioru roose oma esindustellimuseks. Elupõline roosikasvataja Rein Joost, 59, tahab, et presidendi rosaariumist saaks tema elutöö, mida kõik võiksid imetleda. Barokiajastu aprikoosikollakas Bonanza on kõige vanem roosisort, mis Põltsamaalt Kadriorgu viidud. Kadrioru ajaloolisse keskkonda on nagu loodud ka vähemalt saja-aastane sort Helena, samuti roosa-punatriibuline Gloria Mundi, mairoos Aurora ja kümned teised kaunite õitega iludused.

"Roos on aianduskunsti kuninganna, seepärast me nendega siin vaeva näemegi," põhjendab Ain Järve.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis