20 kommentaari

N
Nii...  /   15:47, 11. mai 2017
Siin me siis oleme... Kas lotopletid juba otsas?
!
!!!  /   18:49, 21. märts 2017
Mulle nagu meenub, et mõned head kuud tagasi räägiti vist nagu midagi muud. Kui mu mälu just ei peta.
J
jalle luulud  /   09:03, 21. märts 2017
Kuse-taat lubas väga külma talve.
S
spets  /   08:49, 21. märts 2017
jätke haige vanainimese narrimine, ega tema aru saa et see huumorinurk on, tema usub oma ennustusi täiega!
A
alle aa  /   06:55, 21. märts 2017
Märtsi kesk paigast pidi talveks minema mis toimub üks jabur jutt tuleb neil taatidel suust,üks targem kui teine.
K
kuule taadu  /   01:15, 21. märts 2017
Meil on Gismeteo.ru. Vaatame ise mis tuleb.
P
päike ja soe  /   01:13, 21. märts 2017
sobib, andke tulla
V
väike televaataja  /   00:46, 21. märts 2017
ja TV3 jätkab väsimatu innuga endi naeruvääristamist läbi selle totaalselt põrunud ilmaoraakli
S
SELGELT nägija  /   00:56, 21. märts 2017
MINA ennustan, et JUULI kuu tuleb sellel aastal SOE.
M
miks  /   00:29, 21. märts 2017
on oodata kanagrippi, tuleb soe suvi
T
Tatt  /   23:42, 20. märts 2017
Kas mitte sina ei olnud see, kes lubas, et tuleb selle kümnendi külmem talv :) :)
K
Kuhu  /   23:25, 20. märts 2017
jäi siis see lubatud väga, väga külm talv?
2
23:25  /   00:58, 21. märts 2017
Meil talve enam ei ole - peale sügist tuleb kohe KEVAD....
S
stenn  /   23:06, 20. märts 2017
see seniilne vanamees ei ole mitte midagi õigesti ennustanud. milleks sellise pooletoobise seniiliku juttu üldse ära trükkida või eetrisse lasta?
M
mäletan   /   23:23, 20. märts 2017
2016.a. oktoobri alguses ütles see sinu "seniilne vanamees",et lumi ei tule enne 15.detsembrit, pikalt ei püsi ja püsivat lund talvel pole näha. Läks tal midagi viltu?
K
Kui 1. november on peale 15. detsembrit  /   00:33, 21. märts 2017
Siis mitte.
Ü
Üks   /   05:25, 21. märts 2017
suur ennuataja lubas möödunud aasta oktoobris sellist ilma. http://www.ohtuleht.ee/766745/metsavana-ahvenauim-raagib-et-tali-tuleb-korralik-sarjemari-et-kevadet...
Siin paar kommentaari selle artikli alt.
Pärnu ahven / 10:19, 26. okt 2016
Ahven on luukalade klassi kuuluva pärisluuste alamklassi kuuluva ahvenlaste seltsi kõige laialdasemalt levinud liik. Tema küllaltki kõrgel, külgedalt kergelt kokkusurutud, vanematel isenditel “küürakal” kehal eristame selgesti 5-9 tumedat risttriipu. Selline kehakuju on ahvenale ainu-omane ning aitab teda kergesti ära tunda teiste liikide, s.h. ka teiste ahvenlaste, hulgast. Seljauim koosneb kahest eraldatud osast, millest eesmise uime tagaosas paistab selgelt silma must laik. Ahvena värvus varieerub väga laias ulatuses ja sõltub otseselt tema elupaiga omapärast. Nii võib liivase põhjaga kivide- ja vähese taimestikuga meres olla ahven kahvatukollase põhitooniga, samal ajal on üldtuntud rabaahvena praktiliselt mustjaspruun põhivärvus. Kõige kontrastsemad on taimestikurikkas tumeda põhjaga veekogus elavate ahvenate värvid: keha on tal siis tavaliselt värvunud kollakasroheliseks; tumedalt seljalt saavad alguse külgedel kontrastselt eristuvad tumedad ristitriibud; seljauime esiosa on hallikas, tagumine osa rohekas; rinnauimed on kollasetoonilised; kõhu-, saba- ja pärakuuimed ereoranzhist kuni punaseni.
Sageli eristatakse ühes ja samas järves elavatel ahvenatel kahte erinevat vormi: järve- ehk tüüpilisi ahvenaid ja rooahvenaid. Eestis on seda tehtud meie kahes suuremas, Peipsi-Pihkva ning Võrtsjärves. Ahvena roovorm erineb tüüpilisest oma tumedama, kuid samas eredama värvuse, elupaiga, toidu, sigimisaja ning kasvutempo poolest. Meres ela-vatel ahvenatel erinevaid vorme ei ole võimalik eristada, küll aga erinevad nad magevees elavatest ahvenatest paljude näitajate poolest, näiteks kiirem kasvutempo ja erinev toidusedel, samuti pisut kõrgem viljakus. Kuna morfomeetrilised näitajad ei erine erinevates elupaikades ela-vatel vormidel üksteisest olulisel määral, siis ei pea paljud kalateadlased nende eristamist õigeks.
Varasematel aastatel kuulsin sageli vanemate kalurite suust lugusid “ahvenakuningatest” - suurtest eredalt kuldseks värvunud kaladest, kes pidavat pärimuse kohaselt olema parvejuhid. Alguses pidasin selliseid kalu Ameerikas levinud kollaseks ahvenaks, kes mingil põhjusel sattus meie vette. Asja lähemalt uurides aga selgus, et tegemist on hoopis vanuse kasvuga ainevahetuses tekkinud häiretest, mille tulemusena soomustes leiduva hüa-liini tootmine on häiritud. See põhjustab ka teistel liikidel, näiteks vanadel nurgudel, esinevat kuldset alatooni.
Pärnu ahven / 10:12, 26. okt 2016
Selle nädala lõpuks tuleb veel päeval +7-+10 sooja. November tuleb samuti suhteliselt soe -1+5. Jõulude ajal lund ei ole ega tule samuti, tirgutajad jääaugust ahvenat püüda ei saa. Näitan teile ainult saba. Jaanuaris tuleb veidi külma + 2 - 10 ja veebruari keskpäigas naudime mõne nädala pakast kus teperatuuri pügal langeb öösiti -25. Märts ei peta ja kuu lõpp on juba lumeta. Mai alguses läheb pärnakas juba ahvenaga võidu ujuma.
M
mälu on sul lühike, ennustas  /   06:01, 21. märts 2017
Detsembris jätkub 8–10kraadine külm, kuni kuu keskel saabub suur sula, mis võib lume isegi ära viia. Kas kõikjalt, seda ilmatark öelda ei oska.
“Jõulud võivad isegi mustad olla, tõenäosus on 50:50, siis tasapisi külmeneb ja aastavahetus on taas valge maaga,” pajatab Kuuse-taat ning lisab, et see lumi jääbki maha.
Jaanuar ja veebruar on üsna ühtlase külmaga, enamasti 5–10, selgematel öödel harva 15–18 kraadi. Kõige külmem on jaanuari lõpust veebruari keskpaigani ja ka siis mitte üle 20 kraadi.
T
tohmu  /   22:57, 20. märts 2017
Krt, järelikult on oodata külma ja vihmast kevadet-suve.
M
Männa Eit  /   22:56, 20. märts 2017
No taat paneb jälle puusse. Räägi temale mida räägid, aga susi vahib ikka võsa poole.

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis