„Tema“ on järgnevas Eesti vabariigi praegune justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL). Miks ma talle otse ja isiklikult ei kirjuta? Esiteks seepärast, et ta ei oska mind lugeda ning pealegi ta ei vasta. Inimene, kes juba neljandat aastat ei võta toru ehk ei tõsta telefoni kõrva äärde, ei saa tõenäoliselt hakkama ka erakirja kirjutamisega.

Ülejäänud lugejaskonnale teadmiseks – see ei ole Urmas Reinsalu poliitilises elus nõndamoodi esimest korda. Palju aastaid tagasi oli teda vaja mingil tähtsal riigiametnikul. Too ei saanud teda kätte, ehkki tunnid olid loetud. Mees pöördus minu poole, kuid minagi ei saanud kohe.

Siis tegin ma midagi, mille peale polnud varem tulnud, nimelt ma helistasin Urmas Reinsalu emale ja küsisin, kus poiss on. Kümmekond minutit hiljem helistas juba poiss ise. Ent ei hakka ma ju IRL-i ja praeguse valitsuskoalitsiooni asjade pärast helistama Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete tehnoloogia kauaaegsele õppejõule, kelle erialaks on hoopiski konserveeritud supid!

Reinsalu soovikontsert

Teine põhjus kirjutada Urmas Reinsalust kaude on puhttehnoloogiline. Ma ei jõuaks oma lihtkirja paljundada niisuguses tiraažis, et sellest jätkuks IRL-i igale liikmele (niipalju, kui neid oma südames veel on) ja kõikidele IRL-i valijatele, kes seni pole head usku kaotanud.

Kes meid ei vali, ega neid üheainsa kirjaga ümber ei pööra. Kes meid siiani on valinud, need vajavad ja väärivad aga märksa enamat kui Hamleti „sõnad, sõnad, sõnad“. Nemad tahavad minna jahile koeraga, milleks puudel ei sobi. Puudel sobib loomaarstile ja vanamutile.

Kes meis on aga hakanud kahtlema, nende puhul tuleb küsida, miks. Ma ei usu, et kõigil on hullumajale kohaselt ajanud pea segamini täiesti metafüüsiline küsimus, kuidas saada Eestis kapitalismi isaks? Mitte esimene Marx, vaid esimene Seneca, kelle varanduse suuruseks oli 750 ratsanikku (umbes sama palju mehi nagu Soome Uusimaa dragunipolgus) koos täisvarustuse ja tallipoistega. Kahtlemine on alati usaldusküsimus. Niisiis – miks meid ei usaldata?

Asja juurde. Erakonna programm – mida isegi mitte erakonna liikmed ei tunne, sest tekstina on see endiselt kokku kirjutamata – on töövahend, mitte tegu ise. Tegu on näiteks riigikogu-poolne produktiivne vastus küsimusele, kuidas muutub EV presidendi valimise kord (vormiliselt peatükk põhiseadusest) pärast seda, kui haldusreformi käigus muutuvad nii valimiskogu esinduslikkus kui ka suurus. Et nad muutuvad, on ilmne, sest kohalike omavalitsuste arv Eestis läheneb juba oblastite arvule Venemaal, kuid ei ole selged nõndamoodi valitud presidendi õigused ja poolthäälte kandepind.

Urmas Reinsalu ette on see küsimus jõudnud nii pärimuslikult kui ka töö tõttu. Tema`p see oli, kes EV presidendi kantselei direktorina andis riigikogule üle Lennart Meri algatatud eelnõu presidendi otsevalimiste kohta, kusjuures tollane president teadis väga hästi, et tema algatus pole parlamendile enam siduv, sest Meri tegi seda võimult lahkudes, 12.tunnil.

Töö tõttu tuleks Urmas Reinsalul pühenduda samale probleemile aga põhjusel, et ta juhib niisugust ministeeriumit, mis vastutab õigusloome korrapärasuse eest otse põhimääruslikult. Aganaid võib looja vilja sisse poetada igaüks. Ent jurist, kes suutmata lahendada presidendi otsevalimist ega oska isegi sellekohast arutelu juhtida, kuid pakub välja igameheõiguse pöörduda vahetult riigikohtu poole, jääb minu meelest allapoole nurgaadvokaadi taset. Sest peale muu on niisugusse õigusse kätketud ka voli minna mööda madalama  astme kohtutest ja õiguskantslerist.

Kui olla keelepruugis täpne, siis see, mida pakkus Urmas Reinsalu, ongi populism ehk käitumine soovikontsertlikult. Mida arvab sellisest pakkumisest IRL kui erakond? Otsustades selle järgi, mis jõuab trükki, mitte midagi, isegi mitte seda, mida see meie erakonnale annab. Mispoolest on just see poliitilises kaardimängus mitte äss, vaid trump?

IRL on ajast ees?

Tegu oleks ka püsiv lahendus sisekaitseakadeemia funktsioonidele tingimustes, milles saab anda ja omandada arusaadava perspektiiviga ning rahvusvaheliselt tunnustatud tasemega erialast haridust. Narva kesklinnas ei saa õpetada tänavarahutuste võtmist valitsuse kontrolli alla. Siinkirjutaja arvates sõltub Narva tulevik valikust kahe tee vahel, kusjuures mõlemad on rahvusvahelised. Üks on Schengen (küla Luxemburgi Suurhertsogiriigis Moseli jõe ääres), teine Ciudad Juárez/El Paso Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko Ühendriikide piiril Rio Grande kaldail. Esimene on viisavabadus Euroopa Liidu sees, teine on läbilaskesillad linnast linna.

Meie päevade Narva jääb määramatuks ajaks teise tee äärde, sest me näikse ikka veel mõtlematult uskuvat, nagu ei saaks riigipiiri ületada lihtsalt ka sillast mööda minnes. Meie keskel polegi ülivähe neid, kellele tundub, et Eesti on hakanud soometuma. Paigutada sisekaitseakadeemia soometumise idapiirist teisele poole, see sobib pigemini Seewaldisse kui Toompeale või Tõnismäele (kui me just ei arva, et kõik on kokku üks suur Jämejala).

Mina ei usu valitsuste ja erakondade vabandusi. Miks? Hoopis teises seoses selgitas seda Betti Alver: „Eks küsi endast parematelt./Eks küsi surnutelt. Ja elavatelt“. Miks ma peaksin neid uskuma, kui ma pidevalt näen, et erakonnad ei tunnista oma vigu! Ei erakonnad ega ministridki.

Milles seisneb IRL-i viga? Erakonna praeguse esimehe Margus Tsahkna järgi on viga hoopiski rahvas, kes veel pole saanud aru, kui palju on IRL ajast ees, aga kord saabub ka see aeg, kus temagi hauale lilli viiakse. Minusugune arvab teisiti. Lahtise diskussiooni lükkamine põranda alla ei ole iluravi, sest ta on demokraatiavastane protsess, mida teiste sõnadega nimetatakse võimu võõrandumiseks kodanikkonnast ja avatud ühiskonnast. IRL-i vahetud eelkäijad alustasid vastupidisest, ent ei jaksanud oma liini maksma panna. Eesliinil ei unistatagi sellest, kuidas jääda sinna igavesti. Eesliinilt tahetakse võimalikult ruttu tagalasse tagasi.

Soololaul segakooris

Kui Urmas Reinsalu oli nõus kandideerima IRL-i esimehe kohale ja temaga oli veel võimalik inimese kombel juttu ajada, küsisin ma temalt, kas tal on jõudu juhtida muu kõrvalt erakonda vähemasti 6 aastat, sest vähemast ei piisa. Täpne vastus on meelest läinud, aga igatahes ei sisaldanud see nii pikaks ajaks ühtegi konkreetset vahendit.

Ma ei tea, kuidas oskab Urmas Reinsalu lahendada diofantilisi  võrrandeid, kuid kindlasti on ka ühesainsas erakonnas niisuguste võrrandite lahendeid põhimõtteliselt palju. Hüva, praegu ta erakonna esimees ei ole, ent minister saab ta olla vaid ainult „tänu“ sellele, et IRL kuulub koalitsiooni ja on esindatud koalitsiooninõukogus Margus Tsahkna kaudu. Surnud ring, mis sedaviisi tekib, ei pea tähendama ilmtingimata suuremastaabilist korruptsiooni, aga järjekordset vaikivat ajastut tähendab ta küll. Seda mitte mõista ongi viga, sest vaikiv ajastu kasvatab teenreid, mitte iseseisvaid inimesi.

Õigusemõistmise töö käib ikka nurgelise, mitte ümara laua taga. Ma ei kujuta ette kohtunikku ja kriminaalkuriteo omaks võtnud süüalust istuvat ühe ja sama ümarlaua ääres ning ajamas piibujuttu. Me keegi ei kujuta. On juba justiitsministeeriumi vastutada, et seda ei juhtuks. Mida paneb ette justiitsminister Urmas Reinsalu? Senisest märksa suuremat kirjavahetust lihtsureliku ja riigikohtu kantselei vahel ning ootamist, millal valijaskond saab nii terveks, et võib EV presidenti ise ja otse valida. Kui see nii hakkabki käima, siis on Urmas Reinsalu võtnud endale mandaadi, mida põhiseaduslik kord talle lubada ei saa.

See, et Isamaa ja Respublika käes on justiitsministri portfell, on iseenesest tugev kaart. Kuid kas keegi meist on saanud lugeda justiitsministri ülevaadet meie erakonna õiguspoliitikast, esitatuna niisugusel kujul, et seda tuleb võtta tõsiselt? Ettepanek moodustada poolautonoomseid asepeaministrikohti ei ole ju õiguspoliitiline seisukoht, see on soololaul keset segakoori esinemist.

Spordis on vigade arv loomuldasa eksistentsiaalne. Kui sa selle arvu ületad, siis sa edasi ei mängi. Eesti poliitikas kehtib vigade piirarv väga harva. Eksid – ja mõni mõis (mitte Jüri Mõis!)! Kas ma eksin, kui küsin, mis mõttes on IRL ideoloogiliselt iseseisev erakond?

Jaga artiklit

14 kommentaari

A
Arvamus  /   00:13, 22. märts 2017
Reinsalu ei sobi justiitsministriks, sest ta on ebaõiglane ja alatu.. iRL on kogu aeg valitsuses kohatäiteks.
K
KAS IKKA  /   11:28, 21. märts 2017
ON VAJA SEDA NOORDEBÄNDI KES KUNAGI LENNU TAADI KÜLJE ALLA PUGES siis järgnevalt
isamaa siis venemaa müües ´´oma sõpradele elamislube&elamispindasi???

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis