2
fotot
«KESKAJA RÕÕMUD»: Peaauhind läks sel aastal disainiagentuurile Velvet Eesti Ajaloomuuseumile tehtud kampaania «Keskaja rõõmud» eest. (Kuldmuna 2017)

"Reklaam on eelkõige just majanduse osa," ütleb reklaamispetsialist Marek Reinaas. "Seetõttu peegeldas galal toimunu päris hästi seda, mis toimub Eesti majanduses." Ta märgib ära, et palju oli võitjate seas just tellimustöid riigiasutustelt.

Näiteks võitsid tele- ja raadioreklaami kategooriate auhinnad Eesti Rahva Muuseumi avamiskampaania reklaamid. Auhinnagala grand prix võitis Eesti Ajaloomuuseum näituse "Keskaja rõõmud" disaini eest. "Reklaamis ja kommunikatsioonis mõjutavad riik ja selle organisatsioonid turgu üha rohkem ja rohkem," räägib Reinaas.

Tema sõnul on riik kõva tellija ja kummalisel moel erasektorist nutikam ja uuenduslikuma meelega. "Erasektori kompaniid istuvad oma turuosa otsas ja ei julge midagi teha. Nii nagu meie majanduses tundub kerge seisak olema, paistab see välja ka reklaami- ja kommunikatsiooniärist."

Levinud väikesed reklaamikampaaniad

Veel jäi Reinaasale silma võidutöid, millest ta polnud varem kuulnudki. See näitab reklaamieksperdi sõnul professionaalsust ning seda, et kampaaniat on tehtud õigeid kanaleid pidi. "Ei ole kulutatud meediaraha sellele, et minusugune härrasmees näeks 20aastastele suunatud reklaami," naljatab ta.

Praegu on levinud nišikampaaniad ja väikesed, aga väga täpselt sihtrühmale sihitud reklaamid. "Ei ole enam selliseid kampaaniaid, mille kohta igaüks võiks öelda, et on seda näinud või et rääkisime sellest suguvõsa kokkutulekul," nendib ta.

Reinaasa sõnul luges Kuldmunal hea idee, mitte kampaania suurus. "Oli armas näha, et omavahel pistsid rinda Väätsa valla lumememmede paraad, kus valla 1300 elanikku lumememmesid ehitasid ja EASi tellitud kampaania, mille auditoorium oli 450 miljonit silmapaari," räägib ta.

Marek Rein­aas (Teet Malsroos)

Eriti kiidab Reinaas Eesti Ekspressi reklaami, kus oli kasutatud vangistuses allilmategelast Imre Arakat. Kampaania sai mitu auhinda. "Ma ei tea, millise nipiga suudeti Imre Arakas ära rääkida," räägib ta. Reinaasa sõnul ei öelnud kampaania midagi uut, aga oli võimsa teostusega."

Reklaamimehel Indrek Viiderfeldil on lisaks teist aastat Kuldmuna žüriis olemisele ette näidata ka pikk rahvusvaheliste reklaamiauhindade jagamiste kogemus. Tänavuse Kuldmuna reklaamidest peab ta tugevaimaks just raadio- ja otsereklaami kategooria laureaate.

"Need on väikesed kategooriad, kus saab väikese raha eest juba normaalse asja teha," ütleb ta.

"Ülejäänute tase oli pigem kodumaine," ütleb Viiderfeld viisakalt.

Reklaamimehe sõnul oli üksikuid säravaid töid kõikides kategooriates. "Aga viiendast kohast edasi kippusid tööd juba väga imelikud olema."

Tase on mehe sõnul iga aasta erinev.

Kuldmuna tase oli pigem kodumaine

"On üksikuid tugevaid töid, mis on väga head ja lööks läbi ka rahvusvaheliselt, aga kui näidata keskmisele välismaisele žüriile, siis nad ei saaks mitte keegi mitte midagi aru," on Viiderfeld otsekohene.

Hinnati ideede originaalsust, head rahvusvahelist vastavust või selle puudumisel kodumaist vastavust, reklaami teostust ja seda, kui adekvaatne on reklaam toote sihtgrupile ja kategoorias, kus ta kandideerib. "Minu isikliku maitse järgi võidutöid väga ei olnud," ütleb Viiderfeld.

Välja arvatud üks. Viiderfeld pidas geniaalseks otsereklaami kategooria Kuldmuna võitnud puidufirma Raitwood turundustrikki.

Nimelt jagati messidel vasaku käe kinnast, millel silt lausega "Kus on parem?" ning juhised, kuidas firma poodidest parem kinnaski kätte saada.

"Lihtne ja originaalne. Töötab hästi Eestis ja on mõistetav ka välismaises kontekstis," kiidab Viiderfeld.

Samuti meeldisid talle reklaamid, mis lisaks toote turundamisele ühiskonnas midagi paremaks muudavad. Nii tõi ta näiteks autofirma Lexus kampaania, kus iga proovisõidu eest annetas firma populaarteaduslikke raamatukomplekte Baltikumi kooliraamatukogudele. Raamatuid jagati üle 21 000 euro eest. Loovusfestivalile Kuldmuna kandideeris sel aastal 589 tööd. Välja jagati 24 Kuldmuna, 23 Hõbemuna, 23 Pronksmuna ning seitse erimuna.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis