TÖÖTAVAD AASTA LÄBI: Suured soojafirmad ei küsi klientide käest, mille tarvis nad sooja kasutavad. (Aldo Luud)

Kortermajade elanikud on harjunud, et sügiseti muutub elamine kõledaks ja pikisilmi tuleb oodata päeva, kui radiaatorid leigeks lähevad. Üha enam on aga elamuid, kus keskküte on sisse lülitatud aasta läbi.

Tartus kümneid korterelamuid haldava firma Juntson Kinnisvarahaldus omanik Jüri Juntson muheleb, et korteriinimestele on raske selgitada, miks peaks maja aasta läbi kütma. "Juulikuu küttearve – mis mõttes?" kirjeldas ta mõne elaniku reaktsiooni. "Aga järjest enam ühistuid on otsustanud, et küttesüsteemi suveks välja ei lülitatagi," teab Juntson viimaste aastate suundumust. "Kui me mõtleme eramaja peale, siis vihmase ja külma ilmaga on väga hea natuke ahju kütta. Sama käib ka kortermajade kohta. Jaanipäeva paiku võib meil päris külm ilm olla."

"Suvekuu küttearve võib olla vaid paar eurot, kuid see-eest on elamises kogu aeg mõnusalt ühtlane temperatuur," selgitab Junston. "Jahedate ilmadega imbub ju niiskus majja ning korterites on päris külm ja vastik." Juntson lisab, et läinud sajandi üheksakümnendate aastate alguses skandaalse Tartu soojalaenu eest soetatud soojasõlmed töötavad siiani väga hästi.

"Soojafirma toodab soojust aasta läbi, sest lisaks küttele kasutatakse kaugkütet ka sooja vee valmistamiseks," ütleb energiakontserni Utilitas pressiesindaja Olga Petrova. "Seadmed ütlevad meile, kui palju energiat on klientidele vaja anda. Üldjuhul ei ole meil ülevaadet, kas soojusenergia läheb kütmiseks või sooja tarbevee tegemiseks." Utilitase andmed näitavad, et viimastel aastatel on soojuse tarbimine järjest vähenenud. Üha rohkem inimesi hoolib keskkonnast ja tarbib energiat säästlikumalt – maju soojustatakse, korrastatakse seadmeid ja elamute sisekliima paraneb."

Nafta hinna ja seeläbi sooja hinna liikumist ei oska keegi ennustada, kuid arvata võib, et nafta läheb ikka kallimaks, mitte odavamaks. Seepärast on igati asjalik kortermajade renoveerimine ja soojustamine. Renoveerimise eelised tulevad välja tabelist. "Tüüpilise kahe trepikojaga paneelmaja kulutused küttele vähenesid umbes kaks korda, suurema hruštšovka tüüpi majades kolmandiku võrra," selgitab Juntson tabelit. "Võrreldavad majad on peaaegu identsed. Üks võrreldavatest korrastatud, teine mitte. Loomulikult on renoveerimine kallis ja tegelikult maksavad mõlema maja elanikud enam-vähem sama palju, sest korrastatud maja ühistu pangalaenu osamaksed on praegu sama suured kui kokkuhoid kütmise pealt."

"Ma olen kindel, et ega soojahind nii odavaks ei jää," ütles Juntson. "Kui nafta hind ja koos sellega sooja hind tõuseb, siis renoveeritud majas elavad võidumehed, sest laenu tagasimakse ei sõltu ilmast ega soojahinnast ja jääb samaks."

Ta lisas, et esimesel talvel pärast renoveerimist ei paista kokkuhoid veel silma, sest maja on eelnenud aastatest ja ka ehitustöödest veel niiske ning vesi tuleb konstruktsioonidest välja kütta. Tõeline kokkuhoid peaks ilmnema alles viie-kuue aasta pärast, kui elanike tarbimisharjumused ja ka maja on uue olukorraga kohanenud.

Jaga artiklit

56 kommentaari

R
realist  /   15:47, 21. märts 2017
mingi juuni juuli august pole küll vaja muidu küll õige
S
See on vandenõu  /   12:41, 21. märts 2017
Miks imporditud soojamaalased eestist põgenevad? Sest külm kliima ,aasta läbi suusailm. Et pagulasi tolereerida, ja siia meelitada, on vaja vähemalt kohta, kus aastaläbi soe. Nagu aafrikas ja araabiamaades. Istuvad aasta läbi oma kogukonnaga ahju peal ja nõuavad hüvitisi. ELU ON LILL!

Päevatoimetaja

Aleksander Pihlak
Telefon 51993733
Aleksander.pihlak@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis