Keskerakonna juhitud valitsuskoalitsioon on alustanud reformarite poliitvigade parandamist. Seda eesmärki teenib ka laenuraha vormis Eestis teenitud kasumi maksuvabalt välismaale kantimise arglik piiramiskatse. See ei kujuta endast aga siiski isegi poole rehkenduse ärategemist ettevõtluse Eestit otseselt kahjustava maksustamise poliitika parandamisel.

Siin elatakse oma ajaloolist alaväärsuskompleksi välja uskumuses, et oleme kõigist nutikamad rehepapid. Kui eurooplane paneb vankri alla ümmarguse ratta, siis eestlane oma nutikuse näitamiseks kandilise. Ise irvitab paigalseisvas kärus istudes veel eurooplase kriuksuva, nagiseva ja koliseva vankri üle laia suuga, taipamata peamist – vaja oleks koorem paigast saada.

Adekvaatne hindamine

Samal põhimõttel otsustas Eesti valitsus pankade isalikul nõuandel alates 2000. aastast ettevõtete kasumi asemel hoopiski dividende maksustada. Meie erakordset nutikust tõendavat seejuures asjaolu, et ükski teine riik pole isegi proovinud midagi sellist teha. ELi reeglid ei keela ju ühelgi valitsusel oma riigile ja rahvale kahju teha.

Ettevõtte lepingupartneritele, sh kaasatavatele investoritele, aga ka ühiskonnale tervikuna on tähtis adekvaatne info ettevõtte tegeliku olukorra, sh kasumlikkuse kohta. Kasumi ja dividendide maksustamise süsteem annab ettevõtte kohta erinevat teavet.

Eestis levitatakse müüti, et kasumi tekkepõhine maksustamine ahvatlevat ettevõtteid maksust hoidumiseks seda peitma ja nii ei saagi me teada, kui kasumlikud need tegelikult on. Arenenud riikides on kasumi varjamise vältimiseks aja jooksul välja arendatud tõhus kontroll, mis tagab koos maksustamisega, et ettevõtte näidatav kasumlikkus on tõelähedane.

Dividendide maksustamisel võib ettevõte end näidata kunstlikult kasumlikuna. Lepingupartnerid ja potentsiaalsed investorid ei saa sellist infot usaldada.

Eesti kogemus näitab, et kõikvõimalikud sulid kasutavad seda võimalust lepingupartnerite ja investorite petmisel osavalt ära, mis pärsib majanduskasvu saavutamiseks vajalikku investeerimisaktiivsust ja ettevõtete vahelist koostööd. Seega on sulisid soosiv dividendide maksustamise süsteem otseselt süüdi Eestit iseloomustavas madalas investeerimisaktiivsuses ja ettevõtete ebapiisavas koostöös. Silmamoondajate klikil on lastud liiga kaua riigi arengut kahjustada.

Ettevõtete võrdne kohtlemine

Ühiskondlik infrastruktuur (nt haridus ja teadus, transpordisüsteem, õiguskaitse) loob ettevõtetele mitmesugused kasumi teenimise võimalused – ühtedele paremad, teistele kehvemad. Kuna selle ülesehitamine nõuab kulutusi, siis on tähtis tagada ettevõtete panustamine sellesse vastavalt infrastruktuurist tulenevale kasumi tekke võimalusele.

Traditsiooniline jooksva kasumi tekkepõhise maksustamise süsteem tagab ettevõtete objektiivse hindamise ja ettenähtud maksu kasseerimise. Dividendide maksustamise süsteem ei pööra nende võrdsele kohtlemisele ühiskondliku infrastruktuuri arengusse panustamisel vähimatki tähelepanu. Veelgi enam, kasumi võib ettevõttest lihtsate võtetega maksuvabalt välja kantida (laenud sidusettevõtetele jms).

Kuna Eestil pole dividendide maksustamise rahvusvahelist kogemust, pole maksuamet võimeline välja arendama tõhusat ettevõtteid võrdõiguslikult kohtlevat väljaviidava kasumi maksustamise süsteemi.

Ei suudeta isegi riigile sadades miljonites kahju tekitavat võlgades ettevõtete vastutusest kontrolli alla saada. See moonutab Eestis ettevõtete konkurentsikeskkonda ja nõrgestab ühiskondliku infrastruktuuri arendamise võimalusi. Skeemitajatel on lastud liiga kaua riigi arengut kahjustada.

Stimuleerida kasulikku

Peale vahetu kasumi teenimise võib ettevõtte tegevusel olla laiem mõju riigi kui terviku arengule. Negatiivsed välismõjud (nt looduse reostamine, inimeste tervise kahjustamine või koguni ohustamine) tuleb ära hoida seadustes sätestatud käskude-keeldudega ja nende tõhusust tagavate sanktsioonidega.

Positiivsed välismõjud on innovaatilise eksportkauba tootmise arendamine, tootmisettevõtete rajamine suurlinnadest kaugele jäävatele ääremaadele, panustamine töötajate tervisekaitsesse, annetused lastekodudele, lasteaedadele ja koolidele jms.

Traditsioonilises tulumaksusüsteemis vabastatakse ühiskonnakasuliku välismõjuga investeeringud ja annetused kasumimaksust – maksuvabastus kujutab endast riigi toetust ettevõtete tegevusele. Dividendide maksustamise süsteemis ei toeta valitsus ettevõtete ühiskonnakasuliku välismõjuga investeeringuid ja annetusi.

Idiootliku maksusüsteemiga kasvatame paraku riigi ja ühiskonna arengu suhtes parimal juhul ükskõikseid ettevõtjaid. Sellistes tingimustes ei pane sugugi imestama, et Eestis võimutseb ühiskonna vajadusi eirav ja lühinägelikule omakasule orienteeritud ettevõtlusmentaliteet. Oleks aeg teha lõpp riigi ja ühiskonna arengut kahjustavale dividendide maksustamise süsteemile ning selgitada välja sellest kasusaajad ja selle eest vastutajad.

Eesti muutmiseks väliskapitali ekspluateeritavast kolooniast oma maa ja rahva arengu eest hoolitsevaks riigiks tuleb üle minna traditsioonilisele ettevõtte kasumi tekkepõhise maksustamise süsteemile, kasseerida nt viie aasta jooksul sisse seni tasumata kasumimaks ja suunata laekuvad vahendid ettevõtlust toetava ühiskondliku infrastruktuuri arengusse. Sellega peletame Eestist eemale rämpskapitali ja skeemitajad ning loome soodsa keskkonna arengule orienteeritud investeeringutele ja investoritele. See annaks lootust Eesti arengupeetuse, sh majanduskasvu takerdumise seljataha jätmiseks.

Jaga artiklit

16 kommentaari

L
Lihsalt õudne nentida   /   23:44, 25. märts 2017
Et suurepärane siim on tegelt reffide esiloll, sealt kõik alguse saigi. Tegi sõpradele ärikatele teeneid ja laostas rahva ja sundis rahva majanduspagulusse, loe(välismaale, soome). Eesti jääb varsti väga tühjaks eestlastest, maad ei täideta lastega.
V
vibe  /   08:58, 20. märts 2017
Kandilise rattaga saab küll vinge vibe, aga mitte majandust

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis